Valguse jälgitamise õpetus (osa C): MicroLens demo – kujundusinseneri lähenemine (Gaussi ja sfäärilised kujundid)Valguse jälgitamise õpetus (osa C): MicroLens demo – kujundusinseneri lähenemine (Gaussi ja sfäärilised kujundid)
B-osas kasutasime diafragmana tugeva ruumilise/nurgafiltri ja nägime, kui tundlik võib olla detektori vastuvõtupiirkond. Selles viimases osas muudame mikroläätsede elementide geomeetriat. Eesmärk ei ole „optimeerida” läätse, vaid arendada intuitiivset arusaamist: pinna kuju kontrollib väljuvate kiirte nurga jaotust ning see määrab otseselt, kui palju valgust detektor piiratud avause kaudu vastu võib võtta.B-osas kasutasime diafragmana tugeva ruumilise/nurgafiltri ja nägime, kui tundlik võib olla detektori vastuvõtupiirkond. Selles viimases osas muudame mikroläätsede elementide geomeetriat. Eesmärk ei ole „optimeerida” läätse, vaid arendada intuitiivset arusaamist: pinna kuju kontrollib väljuvate kiirte nurga jaotust ning see määrab otseselt, kui palju valgust detektor piiratud avause kaudu vastu võib võtta.
1. Läätsede kuju muutmine1. Läätsede kuju muutmine
Kliendage 3D-stseenis oleva mikroläätsede objekti ja valige menüüst „Võrguredaktor” (??). See avab mikroläätsede võrguredaktori akna (??), kus saate muuta nende geomeetriat, valides andmebaasist erineva kuju.Kliendage 3D-stseenis oleva mikroläätsede objekti ja valige menüüst „Võrguredaktor” (??). See avab mikroläätsede võrguredaktori akna (??), kus saate muuta nende geomeetriat, valides andmebaasist erineva kuju.
Võrguredaktoris muutke andmebaasist võetava kuju (Shape) väärtust vaikeväärtusest (dome) Gauss-kujuks ja käivitage seejärel simulatsioon uuesti. Tulemus peaks sarnanema pildiga ??. Pange tähele, kuidas valguskiirte komplekt muutub: Gaussi profiil kipub jaotama valguskiired ümber erineval viisil ning just selles konkretses konfiguratsioonis võib sageli täheldada, et vähem valgust pääseb detektori avasse. See on geomeetriline efekt: detektor suudab vastu võtta ainult valguskiiri, mis jäävad piiratud positsiooni/nurga vahemikku, seega vähendab iga muutus, mis suurendab divergentsi (või nihutab valguskiiri külgsuunas), vastuvõtupiirkonda.Võrguredaktoris muutke andmebaasist võetava kuju (Shape) väärtust vaikeväärtusest (dome) Gauss-kujuks ja käivitage seejärel simulatsioon uuesti. Tulemus peaks sarnanema pildiga ??. Pange tähele, kuidas valguskiirte komplekt muutub: Gaussi profiil kipub jaotama valguskiired ümber erineval viisil ning just selles konkretses konfiguratsioonis võib sageli täheldada, et vähem valgust pääseb detektori avasse. See on geomeetriline efekt: detektor suudab vastu võtta ainult valguskiiri, mis jäävad piiratud positsiooni/nurga vahemikku, seega vähendab iga muutus, mis suurendab divergentsi (või nihutab valguskiiri külgsuunas), vastuvõtupiirkonda.
Seejärel proovige kasutada radikaalsemat geomeetriat. Võrguredaktoris muutke mikroläätsede objekt ümmargusteks, valides sfääri ikooni ja käivitades simulatsiooni uuesti. Tulemust saab vaadata ??. Võrreldes sileda läätse pinnaga käituvad sfäärilised elemendid rohkem nagu tugeva kumerusega elemendid, mis suunavad suurema hulga kiiri erinevate nurkade all, mis võib märkimisväärselt suurendada kiirte hajumist ja kõrvalekaldumist.Seejärel proovige kasutada radikaalsemat geomeetriat. Võrguredaktoris muutke mikroläätsede objekt ümmargusteks, valides sfääri ikooni ja käivitades simulatsiooni uuesti. Tulemust saab vaadata ??. Võrreldes sileda läätse pinnaga käituvad sfäärilised elemendid rohkem nagu tugeva kumerusega elemendid, mis suunavad suurema hulga kiiri erinevate nurkade all, mis võib märkimisväärselt suurendada kiirte hajumist ja kõrvalekaldumist.
Kasulik näpunide: optilise ekstraheerimise meetod, mille puhul kontrollitakse valgusallika kuju.Kasulik näpunide: optilise ekstraheerimise meetod, mille puhul kontrollitakse valgusallika kuju.
- Katsetage erinevate pinnakujundustega (näiteks kuppel, Gaussi kuju, sfäärid) ja vaadake, kuidas need valgust ümber suunavad.Katsetage erinevate pinnakujundustega (näiteks kuppel, Gaussi kuju, sfäärid) ja vaadake, kuidas need valgust ümber suunavad.
- Muutke kujundi kõrgust, et muuta kohaliku pinna kallet ja seega ka kiirte nurga jaotust.Muutke kujundi kõrgust, et muuta kohaliku pinna kallet ja seega ka kiirte nurga jaotust.
- Kõveramad või tasaseamad pinnad muudavad seda, millised valguskiired võivad avause kaudu läbi pääseda ja detektorini jõuda.Kõveramad või tasaseamad pinnad muudavad seda, millised valguskiired võivad avause kaudu läbi pääseda ja detektorini jõuda.
- Seetõttu võib tuvastatud signaal oluliselt muutuda, isegi kui väljastatav koguvõimsus jääb samaks.Seetõttu võib tuvastatud signaal oluliselt muutuda, isegi kui väljastatav koguvõimsus jääb samaks.
Peamine järeldus: pinna omaduste geomeetria mõjutab oluliselt valguse hajumist ja vastuvõttu; isegi väikesed muutused kujus või kõrguses võivad põhjustada suuri erinevusi selles, kui palju valgust detektorini jõuab.Peamine järeldus: pinna omaduste geomeetria mõjutab oluliselt valguse hajumist ja vastuvõttu; isegi väikesed muutused kujus või kõrguses võivad põhjustada suuri erinevusi selles, kui palju valgust detektorini jõuab.
Milliseid põhiideid saab Gaussi ja sfääride teooriast?Milliseid põhiideid saab Gaussi ja sfääride teooriast?
Peamine õppetunn on see, et „valguse väljastamise efektiivsus“ ei sõltu ainult sellest, kui palju valgust pinnast väljub, vaid ka sellest, kuhu see valgus suunatakse. Nendes stsenaariumides ei ole detektor lõpmatu poolkera: see asub piiratud avause taga, mistõttu on kasulik ainult teatud osa valguskiirte nurkadest. Pind, mis tekitab tiheda ja telgekeskse valgusvihku, võib detektoril näida „heledana“, isegi kui koguväljuva valguse hulk on sarnane, sest see vastab süsteemi valgustundlikkusele.Peamine õppetunn on see, et „valguse väljastamise efektiivsus“ ei sõltu ainult sellest, kui palju valgust pinnast väljub, vaid ka sellest, kuhu see valgus suunatakse. Nendes stsenaariumides ei ole detektor lõpmatu poolkera: see asub piiratud avause taga, mistõttu on kasulik ainult teatud osa valguskiirte nurkadest. Pind, mis tekitab tiheda ja telgekeskse valgusvihku, võib detektoril näida „heledana“, isegi kui koguväljuva valguse hulk on sarnane, sest see vastab süsteemi valgustundlikkusele.
Gaussi kujul on tendents silendada pinna kõveruse jaotust võrreldes lihtsa kuplikujuga, mis võib muuta kohalikke murdumisnurki kogu elemendi ulatuses. Olenevalt teie geomeetriast võib see suurendada divergentsi, nihutada kaustilist või muuta seda, kus kiired avauspinnast läbi lähevad. Lõppkokkuvõttes võib see viia vastuvõetava võimsuse vähenemiseni: kiiri on rohkem, kuid vähem langeb väikesele faasiruumile, mida detektor suudab registreerida. Teisisõnu, olete muutnud etendue vastavust allika, mikroobjektiivi ja detektori vahel.Gaussi kujul on tendents silendada pinna kõveruse jaotust võrreldes lihtsa kuplikujuga, mis võib muuta kohalikke murdumisnurki kogu elemendi ulatuses. Olenevalt teie geomeetriast võib see suurendada divergentsi, nihutada kaustilist või muuta seda, kus kiired avauspinnast läbi lähevad. Lõppkokkuvõttes võib see viia vastuvõetava võimsuse vähenemiseni: kiiri on rohkem, kuid vähem langeb väikesele faasiruumile, mida detektor suudab registreerida. Teisisõnu, olete muutnud etendue vastavust allika, mikroobjektiivi ja detektori vahel.
Sfääride (pallide) puhul on korpus tahtlikult „mitteoptiline” klassikalises mõttes: see tekitab tugeva kõveruse ja mitu võimalust, et valguskiired suunatakse suure nurga all. See soodustab hajusvalguse ja külgmise valguse lekkimise teket, mis on täpselt see käitumine, mida reaalsed optilised süsteemide loojad püüavad vältida, kasutades selleks siledaid pindu, hoolikalt paigutatud diafragmaid ja valguspeegeldusvastaseid vaheseinu. See on kasulik stressitest: kui teie detektori signaal nõrgeneb, kui lisate sfäärilisi elemente, siis see näitab, et süsteem on piiratud vastuvõtupiirkonnaga ja väga tundlik nurgaaluse hajumise suhtes.Sfääride (pallide) puhul on korpus tahtlikult „mitteoptiline” klassikalises mõttes: see tekitab tugeva kõveruse ja mitu võimalust, et valguskiired suunatakse suure nurga all. See soodustab hajusvalguse ja külgmise valguse lekkimise teket, mis on täpselt see käitumine, mida reaalsed optilised süsteemide loojad püüavad vältida, kasutades selleks siledaid pindu, hoolikalt paigutatud diafragmaid ja valguspeegeldusvastaseid vaheseinu. See on kasulik stressitest: kui teie detektori signaal nõrgeneb, kui lisate sfäärilisi elemente, siis see näitab, et süsteem on piiratud vastuvõtupiirkonnaga ja väga tundlik nurgaaluse hajumise suhtes.
Praktiliselt on see ka põhjus, miks kujutussüsteemides kasutatavad mikroläätsede massiivid on konstrueeritud konkreetse anduri ja optika jaoks: te ei kujunda lihtsalt „läätse”, vaid kujundate nurgaümbermuunduri, mis muundab valgusallika jaotuse vastuvõtlikuks järgmise optikasüsteemi jaoks. Selle näidise eesmärk on see, et OghmaNano võimaldab teil seda muundamist visuaalselt uurida, enne kui te otsustate, milliseid mõõdikuid või optimeerimisprotsessi te kasutate.Praktiliselt on see ka põhjus, miks kujutussüsteemides kasutatavad mikroläätsede massiivid on konstrueeritud konkreetse anduri ja optika jaoks: te ei kujunda lihtsalt „läätse”, vaid kujundate nurgaümbermuunduri, mis muundab valgusallika jaotuse vastuvõtlikuks järgmise optikasüsteemi jaoks. Selle näidise eesmärk on see, et OghmaNano võimaldab teil seda muundamist visuaalselt uurida, enne kui te otsustate, milliseid mõõdikuid või optimeerimisprotsessi te kasutate.
✅ Olete lõpetanud: olete nüüd sulgenud ava, skeeninud lähtepositsiooni ja emissiooninurka ning muutnud pinna kuju, et näha, kuidas see mõjutab valgusläbilaskvust ja hajusvalgust.✅ Olete lõpetanud: olete nüüd sulgenud ava, skeeninud lähtepositsiooni ja emissiooninurka ning muutnud pinna kuju, et näha, kuidas see mõjutab valgusläbilaskvust ja hajusvalgust.
👉 Next steps:
Optiliste süsteemide ja kiirte jälgimise simulatsioonide ülevaate jaoks vaata dokumenti Optiliste süsteemide ja kiirte jälgimise simulatsioonide ülevaade.Optiliste süsteemide ja kiirte jälgimise simulatsioonide ülevaate jaoks vaata dokumenti Optiliste süsteemide ja kiirte jälgimise simulatsioonide ülevaade.