Kiire juhend: päikesespektri generaatori ülevaadeKiire juhend: päikesespektri generaatori ülevaade
Selles kiirendatud juhendis kasutame OghmaNano päikesespektri generaatorit, et simuleerida päikesekiirguse spektrit Maa pinnal. See tööriist genereerib standardse AM1.5G päikesespektri ning arvutab ja kuvab ühtlasi ka globaalse, otsese ja hajuskiirguse komponendid. Need spektrid saab eksportida ja kasutada otse optiliste või fotogalvaaniliste seadmete simulatsioonides.Selles kiirendatud juhendis kasutame OghmaNano päikesespektri generaatorit, et simuleerida päikesekiirguse spektrit Maa pinnal. See tööriist genereerib standardse AM1.5G päikesespektri ning arvutab ja kuvab ühtlasi ka globaalse, otsese ja hajuskiirguse komponendid. Need spektrid saab eksportida ja kasutada otse optiliste või fotogalvaaniliste seadmete simulatsioonides.
1. Taust:1. Taust:
Generaator põhineb Birdi ja Riordani (1986) koostatud lihtsal päikesekiirguse spektrimudelil, mis kirjeldab otsest ja hajutatud päikesekiirgust horisontaalsel ja kaldu pinnal Maal, arvestades selgete taevastiku tingimusi. See mudel on avaldatud ajakirjas „Journal of Applied Meteorology and Climatology” (link) ja seda kasutatakse laialdaselt päikesekiirguse modelleerimisel fotogalvaanilistes süsteemides ja atmosfääriteaduses.Generaator põhineb Birdi ja Riordani (1986) koostatud lihtsal päikesekiirguse spektrimudelil, mis kirjeldab otsest ja hajutatud päikesekiirgust horisontaalsel ja kaldu pinnal Maal, arvestades selgete taevastiku tingimusi. See mudel on avaldatud ajakirjas „Journal of Applied Meteorology and Climatology” (link) ja seda kasutatakse laialdaselt päikesekiirguse modelleerimisel fotogalvaanilistes süsteemides ja atmosfääriteaduses.
Spektri arvutamisel võetakse arvesse peamisi atmosfääriprotsesse: Rayleigh’ hajumine, osooni, gaaside ja veeauru poolne neeldumine ning aerosoolide ja tahkete osakeste poolne summutamine. Sisendparameetrid hõlmavad kellaaega, kuupäeva, laiuskraadi, kõrgust ja atmosfääritingimusi, nagu rõhk, aerosoolide optiline sügavus ja veeauru sisaldus.Spektri arvutamisel võetakse arvesse peamisi atmosfääriprotsesse: Rayleigh’ hajumine, osooni, gaaside ja veeauru poolne neeldumine ning aerosoolide ja tahkete osakeste poolne summutamine. Sisendparameetrid hõlmavad kellaaega, kuupäeva, laiuskraadi, kõrgust ja atmosfääritingimusi, nagu rõhk, aerosoolide optiline sügavus ja veeauru sisaldus.
Need seadmed võimaldavad uurida, kuidas päikesekiirgus erinevates keskkondades muutub. Näiteks madalam päikesenurk (hommikul/õhtul) suurendab õhukihi paksust ja nihutab spektri punase suunas, samas kui suurem veeaurusisaldus võimendab lähiinfrapunakiirguse neeldumisriba. Suurem aerosoolide või saasteainete hulk vähendab otsest kiirgust ja suurendab hajuskiirgust – näiteks saastunud linnas, nagu Peking, on spektriomadused väga erinevad võrreldes Londoni või puhta, kõrgel asuva piirkonnaga.Need seadmed võimaldavad uurida, kuidas päikesekiirgus erinevates keskkondades muutub. Näiteks madalam päikesenurk (hommikul/õhtul) suurendab õhukihi paksust ja nihutab spektri punase suunas, samas kui suurem veeaurusisaldus võimendab lähiinfrapunakiirguse neeldumisriba. Suurem aerosoolide või saasteainete hulk vähendab otsest kiirgust ja suurendab hajuskiirgust – näiteks saastunud linnas, nagu Peking, on spektriomadused väga erinevad võrreldes Londoni või puhta, kõrgel asuva piirkonnaga.
Erinevate tingimuste korral spektrite genereerimine ja võrdlemine aitab näidata, kuidas atmosfääri ja keskkonna tegurid mõjutavad seadme valgustust. Võrdlusaluseks on lisatud standardne AM1.5G spekter, mille integreeritud väärtus on standardsetes katsetingimustes umbes 1000 W m−2.Erinevate tingimuste korral spektrite genereerimine ja võrdlemine aitab näidata, kuidas atmosfääri ja keskkonna tegurid mõjutavad seadme valgustust. Võrdlusaluseks on lisatud standardne AM1.5G spekter, mille integreeritud väärtus on standardsetes katsetingimustes umbes 1000 W m−2.
2. Alustamine:2. Alustamine:
Alustuseks avage peamenüüs olevast „Faili” menüüst „Uue simulatsiooni” aken. Selles õpetuses valime näitena orgaanilise päikeseelemendi (??). Võite valida mis tahes saadaolevast seadmest, kuna genereeritud päikesespektrid ei sõltu seadme tüübist, kuid orgaanilised päikeseelemendid sobivad hästi näitena kasutamiseks (??).Alustuseks avage peamenüüs olevast „Faili” menüüst „Uue simulatsiooni” aken. Selles õpetuses valime näitena orgaanilise päikeseelemendi (??). Võite valida mis tahes saadaolevast seadmest, kuna genereeritud päikesespektrid ei sõltu seadme tüübist, kuid orgaanilised päikeseelemendid sobivad hästi näitena kasutamiseks (??).
Kui simulatsioon on loodud, minge menüüsse „Optiline” ja klõpsake ikoonil „Optiline andmebaas” (vt ??). See avab andmebaasi, kus saab vaadata, genereerida ja importida päikesespektreid.Kui simulatsioon on loodud, minge menüüsse „Optiline” ja klõpsake ikoonil „Optiline andmebaas” (vt ??). See avab andmebaasi, kus saab vaadata, genereerida ja importida päikesespektreid.
Kui olete optilise andmebaasi elemendi valinud, avaneb andmebaasiaken (vaata ??). Siin näete olemasolevaid spektreid, näiteks AM1.5G, AM0, LED-id ja laserid. Uue elemendi loomiseks klõpsake paremal küljel nuppu „Lisa spekter”. See avab dialoogakna (vaata ??), kuhu saate sisestada uue spektri nime. Selles näites nimetame selle Example.Kui olete optilise andmebaasi elemendi valinud, avaneb andmebaasiaken (vaata ??). Siin näete olemasolevaid spektreid, näiteks AM1.5G, AM0, LED-id ja laserid. Uue elemendi loomiseks klõpsake paremal küljel nuppu „Lisa spekter”. See avab dialoogakna (vaata ??), kuhu saate sisestada uue spektri nime. Selles näites nimetame selle Example.
Pärast kinnitamist ilmub andmebaasi aknas uus ikoon, millel on pealkiri Example. Kui seda uut elementi topeltklõpsata, avaneb optilise spektri redaktor (vt ??), kus saate vaadata, redigeerida või importida spektraalseid andmeid.Pärast kinnitamist ilmub andmebaasi aknas uus ikoon, millel on pealkiri Example. Kui seda uut elementi topeltklõpsata, avaneb optilise spektri redaktor (vt ??), kus saate vaadata, redigeerida või importida spektraalseid andmeid.
Example.Uue spektri loomiseks klõpsake nuppu „Lisa spekter” ja sisestage selle nimi Example.
3. Päikesespektri generaatori abil spektri loomine.3. Päikesespektri generaatori abil spektri loomine.
Optilise spektri redaktoris (??) klõpsake valikul „Päikesespektri generaator”. See avab generaatori, mis on näidatud piltidel ??, ?? ja ??. See tööriist rakendab Birdi ja Riordani (1986) poolt kirjeldatud mudelit „Lihtne päikesespektri mudel otse- ja hajuskiirguse arvutamiseks horisontaalsel ja kaldu pinnal Maal, selgete taevaste tingimuste korral” (link), et arvutada AM1.5G koos kasutaja määratud tingimustel arvutatud üld-, otse- ja hajuskiirguse komponentidega.Optilise spektri redaktoris (??) klõpsake valikul „Päikesespektri generaator”. See avab generaatori, mis on näidatud piltidel ??, ?? ja ??. See tööriist rakendab Birdi ja Riordani (1986) poolt kirjeldatud mudelit „Lihtne päikesespektri mudel otse- ja hajuskiirguse arvutamiseks horisontaalsel ja kaldu pinnal Maal, selgete taevaste tingimuste korral” (link), et arvutada AM1.5G koos kasutaja määratud tingimustel arvutatud üld-, otse- ja hajuskiirguse komponentidega.
Ööpäeva aeg – määrab päikesetunni. Kui päike liigub madalamale (hommikul/õhtul), suureneb päikesese zenith-nurk, atmosfääri läbiva valguse tee pikkus (suureneb õhukihi mass) ja UV-/nähtava valguse neeldumine; valguspektri kalduvus on veidi punaka suunas ja hajutatud valguse osakaal suureneb.Ööpäeva aeg – määrab päikesetunni. Kui päike liigub madalamale (hommikul/õhtul), suureneb päikesese zenith-nurk, atmosfääri läbiva valguse tee pikkus (suureneb õhukihi mass) ja UV-/nähtava valguse neeldumine; valguspektri kalduvus on veidi punaka suunas ja hajutatud valguse osakaal suureneb.
Kuupäev (aasta päev) – reguleerib hooajalisi geomeetrilisi parameetreid (deklinatsiooni). Suvekuupäevadel on antud asukohas suurem päikesekiirgus, mis suurendab otsest kiirgust; talvekuupäevadel see väheneb. See selgitab erinevusi, mida võib täheldada ?? ja ?? vahel.Kuupäev (aasta päev) – reguleerib hooajalisi geomeetrilisi parameetreid (deklinatsiooni). Suvekuupäevadel on antud asukohas suurem päikesekiirgus, mis suurendab otsest kiirgust; talvekuupäevadel see väheneb. See selgitab erinevusi, mida võib täheldada ?? ja ?? vahel.
Laiuskraad – määrab vaatleja asukoha. Madalamatel laiuskraadidel on üldiselt suurem maksimaalne päikesekiiruse nurk ja seega väiksem atmosfääri mass; kõrgematel laiuskraadidel läbib päikesekiir rohkem atmosfääri, mis suurendab Rayleigh’ ja aerosooliefekti ning vähendab otsest valguskomponenti.Laiuskraad – määrab vaatleja asukoha. Madalamatel laiuskraadidel on üldiselt suurem maksimaalne päikesekiiruse nurk ja seega väiksem atmosfääri mass; kõrgematel laiuskraadidel läbib päikesekiir rohkem atmosfääri, mis suurendab Rayleigh’ ja aerosooliefekti ning vähendab otsest valguskomponenti.
Rõhk – ligikaudne näitaja kõrguse ja meteoroloogiliste tingimuste kohta. Madalam rõhk (suurem kõrgus) vähendab molekulide tihedust ja Rayleigh’ hajumist, suurendades lühikeste lainepikkustega kiirguse läbitavust; kõrgem rõhk toimib vastupidiselt.Rõhk – ligikaudne näitaja kõrguse ja meteoroloogiliste tingimuste kohta. Madalam rõhk (suurem kõrgus) vähendab molekulide tihedust ja Rayleigh’ hajumist, suurendades lühikeste lainepikkustega kiirguse läbitavust; kõrgem rõhk toimib vastupidiselt.
Aerosoolide optiline läbipaistvus (AOD) – näitab õhus olevate tahkete osakeste (udu/saaste) kontsentratsiooni. Suurem AOD suurendab aerosoolide neeldumisvõimet, vähendades otsest valguskiirt ja suunates energia difuusse valguskiirte komponenti. Võrdle puhta õhu olukorda saastunud õhu olukorraga ??.Aerosoolide optiline läbipaistvus (AOD) – näitab õhus olevate tahkete osakeste (udu/saaste) kontsentratsiooni. Suurem AOD suurendab aerosoolide neeldumisvõimet, vähendades otsest valguskiirt ja suunates energia difuusse valguskiirte komponenti. Võrdle puhta õhu olukorda saastunud õhu olukorraga ??.
Veekogus – määrab sademeid tekitava veeauru hulga. Selle suurendamine süvendab lähiinfrapunakiirguse neeldumisribasid (nt umbes 940 nm ja sellest suuremates lainepikkustes), vähendades infrapunakiirgust, samas kui enamik nähtavast valgusest jääb vähem mõjutatuks.Veekogus – määrab sademeid tekitava veeauru hulga. Selle suurendamine süvendab lähiinfrapunakiirguse neeldumisribasid (nt umbes 940 nm ja sellest suuremates lainepikkustes), vähendades infrapunakiirgust, samas kui enamik nähtavast valgusest jääb vähem mõjutatuks.
Reguleerige neid seadeid, et luua konkreetsele saidile ja tingimustele vastavad spektrid, seejärel eksportige tulemused, et neid saaks kasutada mujal simulatsiooniprotsessis.Reguleerige neid seadeid, et luua konkreetsele saidile ja tingimustele vastavad spektrid, seejärel eksportige tulemused, et neid saaks kasutada mujal simulatsiooniprotsessis.
4. AM1.5G, Iglobal, Idirect ja Idiffuse võrdlus.4. AM1.5G, Iglobal, Idirect ja Idiffuse võrdlus.
Kui käivitate päikesekiirguse spektri generaatori, kuvatakse saadud tulemused koos standardse AM1.5G võrdlusspektriga. Seda võrdlust kasutatakse laialdaselt fotogalvaanilistes süsteemides, et määrata päikesepatareide toimivuse näitajad ja võrrelda neid „ühe päikese“ tingimustes.Kui käivitate päikesekiirguse spektri generaatori, kuvatakse saadud tulemused koos standardse AM1.5G võrdlusspektriga. Seda võrdlust kasutatakse laialdaselt fotogalvaanilistes süsteemides, et määrata päikesepatareide toimivuse näitajad ja võrrelda neid „ühe päikese“ tingimustes.
Lisaks genereerib seade kolm päikesekiirguse komponenti:Lisaks genereerib seade kolm päikesekiirguse komponenti:
- Iglobal: Kogusumma, mis kirjeldab horisontaalsele pinnale maapinnal langevat kiirgust. See on kiirguse otse- ja hajuskomponentide summa ning seda kasutatakse OghmaNano tarkvaras lõplike fotogalvaaniliste seadmete modelleerimisel.Iglobal: Kogusumma, mis kirjeldab horisontaalsele pinnale maapinnal langevat kiirgust. See on kiirguse otse- ja hajuskomponentide summa ning seda kasutatakse OghmaNano tarkvaras lõplike fotogalvaaniliste seadmete modelleerimisel.
- Idirect: hajutamata, paralleelse kiirusega valgusvihk, mis liigub otse päikese kettalt pinna suunas. See on kõige tugevam selge taeva ja kõrge päikese asendi korral, kuid nõrgeneb märgatavalt udus, õhusaaste või suure õhumassi korral (nt hommikul/õhtul, kõrgematel laiuskraadidel).Idirect: hajutamata, paralleelse kiirusega valgusvihk, mis liigub otse päikese kettalt pinna suunas. See on kõige tugevam selge taeva ja kõrge päikese asendi korral, kuid nõrgeneb märgatavalt udus, õhusaaste või suure õhumassi korral (nt hommikul/õhtul, kõrgematel laiuskraadidel).
- Idiffuse: hajutatud komponent, mis tekib atmosfääris olevate molekulide, aerosoolide ja tahkete osakeste tõttu. See täidab taevakupli ja muutub olulisemaks, kui otsene valguskiir nõrgeneb – näiteks pilvise, uduse või saastunud ilmaga.Idiffuse: hajutatud komponent, mis tekib atmosfääris olevate molekulide, aerosoolide ja tahkete osakeste tõttu. See täidab taevakupli ja muutub olulisemaks, kui otsene valguskiir nõrgeneb – näiteks pilvise, uduse või saastunud ilmaga.
Võrdlus AM1.5G-ga: AM1.5G spekter on sisuliselt fikseeritud standard, mis esitab Iglobali väärtused õhukihi paksuse korral 1,5 ja keskmistele laiuskraadidele tüüpilise kaldenurgaga. Seevastu simuleeritud Iglobal-, Idirect- ja Idiffuse-graafikud muutuvad dünaamiliselt, sõltuvalt asukohast, aastaajast, kellaajast ja atmosfääritingimustest. Nende võrdlemine võimaldab näha, kuidas reaalsed tingimused erinevad „idealiseeritud” AM1.5G mudelist.Võrdlus AM1.5G-ga: AM1.5G spekter on sisuliselt fikseeritud standard, mis esitab Iglobali väärtused õhukihi paksuse korral 1,5 ja keskmistele laiuskraadidele tüüpilise kaldenurgaga. Seevastu simuleeritud Iglobal-, Idirect- ja Idiffuse-graafikud muutuvad dünaamiliselt, sõltuvalt asukohast, aastaajast, kellaajast ja atmosfääritingimustest. Nende võrdlemine võimaldab näha, kuidas reaalsed tingimused erinevad „idealiseeritud” AM1.5G mudelist.
Proovige ise – uurige, kuidas erinevad tingimused päikesekiirgust muudavad.Proovige ise – uurige, kuidas erinevad tingimused päikesekiirgust muudavad.
- Aerosoolid (õhusaaste): seadke AOD väärtuseks
0.1, klõpsake nuppu „Arvuta”, seejärel seadke väärtused1.0ja3.0ning klõpsake iga kord nuppu „Arvuta”. Jälgige muutusi sinise/UV-valguse ja otsese/hajuvvalguse graafikutel.Aerosoolid (õhusaaste): seadke AOD väärtuseks0.1, klõpsake nuppu „Arvuta”, seejärel seadke väärtused1.0ja3.0ning klõpsake iga kord nuppu „Arvuta”. Jälgige muutusi sinise/UV-valguse ja otsese/hajuvvalguse graafikutel. - Veemolekulid: Seadke vee kogus väärtusele
0.2cm ja arvutage, seejärel proovige väärtusi1.0cm ja3.0cm. Keskenduge lähiinfrapuna piirkonnale (ligikaudu 700–2000 nm).Veemolekulid: Seadke vee kogus väärtusele0.2cm ja arvutage, seejärel proovige väärtusi1.0cm ja3.0cm. Keskenduge lähiinfrapuna piirkonnale (ligikaudu 700–2000 nm). - Päikesekiirte geomeetria (aeg/aastaaeg): Määrata kindel laiuskraad (nt
36°). Valida suvekuupäev kohaliku keskpäeva ajal ja arvutada; seejärel valida talvekuupäev või varahommiku-/õhtutund ja arvutada uuesti. Võrrelge otse- ja hajuskiirguse suhet.Päikesekiirte geomeetria (aeg/aastaaeg): Määrata kindel laiuskraad (nt36°). Valida suvekuupäev kohaliku keskpäeva ajal ja arvutada; seejärel valida talvekuupäev või varahommiku-/õhtutund ja arvutada uuesti. Võrrelge otse- ja hajuskiirguse suhet. - Laiuskraad: jätke kuupäev/aeg samaks. Arvutage esmalt punktis
0°(ekvaator), seejärel punktides50°–60°(nt London), klõpsates pärast iga muudatust nuppu „Arvuta”.Laiuskraad: jätke kuupäev/aeg samaks. Arvutage esmalt punktis0°(ekvaator), seejärel punktides50°–60°(nt London), klõpsates pärast iga muudatust nuppu „Arvuta”.
Näita oodatavaid tulemusi/vaatlusi.Näita oodatavaid tulemusi/vaatlusi.
- AOD ↑ (suurem osakeste hulk): Tugevama aerosooli neeldumise korral väheneb otsene valgusvoog ja suureneb hajutatud valgusvoog. Spekter muutub UV/sinises piirkonnas (lühemad lainepikkused) tumedamaks ja nähtavas piirkonnas tasandub see veidi.AOD ↑ (suurem osakeste hulk): Tugevama aerosooli neeldumise korral väheneb otsene valgusvoog ja suureneb hajutatud valgusvoog. Spekter muutub UV/sinises piirkonnas (lühemad lainepikkused) tumedamaks ja nähtavas piirkonnas tasandub see veidi.
- Veeaur ↑ (koguväärtus): Lähis-infrapuna piirkonnas olevad absorptsiooniribad muutuvad sügavamaks ja laiemaks – need on silmapaistvad tunnused ligikaudu 720, 820, 940, 1130, 1380 ja 1870 nm lainepikkustel, mis vähendavad sealset kiirgust, samas kui nähtavale valgusele see mõju on võrdlemisi vähem.Veeaur ↑ (koguväärtus): Lähis-infrapuna piirkonnas olevad absorptsiooniribad muutuvad sügavamaks ja laiemaks – need on silmapaistvad tunnused ligikaudu 720, 820, 940, 1130, 1380 ja 1870 nm lainepikkustel, mis vähendavad sealset kiirgust, samas kui nähtavale valgusele see mõju on võrdlemisi vähem.
- Aeg/aastaaeg (õhumass): Päike madalamal (hommikul/õhtul või talvel) → suurem valguskiirguse läbitav teekond → suurem Rayleigh’ ja aerosoolide poolt neeldumine, „punakam” spekter, väiksem otsekiirguse osakaal, suurem hajuskiirguse osakaal. Keskpäeval/suvel on tendents vastupidine.Aeg/aastaaeg (õhumass): Päike madalamal (hommikul/õhtul või talvel) → suurem valguskiirguse läbitav teekond → suurem Rayleigh’ ja aerosoolide poolt neeldumine, „punakam” spekter, väiksem otsekiirguse osakaal, suurem hajuskiirguse osakaal. Keskpäeval/suvel on tendents vastupidine.
- Laiuskraad: Üldiselt on kõrgematel laiuskraadidel madalamad mäetipud ja suuremad atmosfäärikaod; ekvaatori lähedal on suurem otsene kiirgus ja väiksem neeldumine.Laiuskraad: Üldiselt on kõrgematel laiuskraadidel madalamad mäetipud ja suuremad atmosfäärikaod; ekvaatori lähedal on suurem otsene kiirgus ja väiksem neeldumine.
Märkus: kui teie allseadme simulatsioon normaliseerib spektrid väärtusele 1 päike, siis ei pruugi koguvool muutuda; keskenduge spektrite kujude erinevustele (millised spektrilained võidavad/kaotavad kiirgust). Selles harjutuses võite NO₂ väljast ignoreerida.Märkus: kui teie allseadme simulatsioon normaliseerib spektrid väärtusele 1 päike, siis ei pruugi koguvool muutuda; keskenduge spektrite kujude erinevustele (millised spektrilained võidavad/kaotavad kiirgust). Selles harjutuses võite NO₂ väljast ignoreerida.
👉 Järgmine samm: vaata osa B, et õppida, kuidas kasutada OghmaNano simulatsioonides loodud päikesespektreid, sealhulgas kuidas integreerida neid seadmemudelite ja analüüsiprotsessidega.👉 Järgmine samm: vaata osa B, et õppida, kuidas kasutada OghmaNano simulatsioonides loodud päikesespektreid, sealhulgas kuidas integreerida neid seadmemudelite ja analüüsiprotsessidega.