Eksitonide modelleerimise õpetusEksitonide modelleerimise õpetus
1. Sissejuhatus1. Sissejuhatus
Selles juhendis uurime, kuidas simuleerida eksitonite dünaamikat orgaanilistes fotogalvaanilistes (OPV) seadmetes. Kui footon neeldub orgaanilises pooljuhtmaterjalis, tekib sealseks nimetatav elektron-augupaar, mida tuntakse eksitonina. OPV-seadmetes peavad need eksitonid liikuma või difundeeruma doonor-akseptori piirpinnale, kus nad võivad laguneda vabadeks laengukandjateks. Seda protsessi saab modelleerida eksitonide dissotsiatsioonivõrrandi abil, mis kirjeldab nii eksitonide transporti kui ka nende lõplikku muundumist elektronideks ja aukudeks. OghmaNano tarkvaras lisatakse need eksitonide dünaamilised aspektid standardsete liikumis- ja difusioonivõrrandite juurde, et luua täielik fotofüüsikaline pilt. Üksikasjalikum arutelu selle üle, millal on eksitonide modelleerimine vajalik (ja millal seda saab jätta vahele), on esitatud dokumendis Eksitonid ja geminaalne rekombinatsioon.Selles juhendis uurime, kuidas simuleerida eksitonite dünaamikat orgaanilistes fotogalvaanilistes (OPV) seadmetes. Kui footon neeldub orgaanilises pooljuhtmaterjalis, tekib sealseks nimetatav elektron-augupaar, mida tuntakse eksitonina. OPV-seadmetes peavad need eksitonid liikuma või difundeeruma doonor-akseptori piirpinnale, kus nad võivad laguneda vabadeks laengukandjateks. Seda protsessi saab modelleerida eksitonide dissotsiatsioonivõrrandi abil, mis kirjeldab nii eksitonide transporti kui ka nende lõplikku muundumist elektronideks ja aukudeks. OghmaNano tarkvaras lisatakse need eksitonide dünaamilised aspektid standardsete liikumis- ja difusioonivõrrandite juurde, et luua täielik fotofüüsikaline pilt. Üksikasjalikum arutelu selle üle, millal on eksitonide modelleerimine vajalik (ja millal seda saab jätta vahele), on esitatud dokumendis Eksitonid ja geminaalne rekombinatsioon.
2. Alustamine2. Alustamine
Failiribali „Uus simulatsioon” vahekaardil klõpsake, et avada „Uue simulatsiooni” aken (vt joonis 1a). Selles aknas leiate palju eelkonfigureeritud näidiste kategooriaid. Topeltklõpsake kaustal „Eksitoonide simulatsioonid”, et avada saadaolevate eksitoonidega seotud näidiste alammenüü (vt joonis 1b). Selles õpetuses kasutame eksitoonseadme malli, mis pakub lihtsa lähtepunkti eksitoonide tekkimise, liikumise ja dissotsiatsiooni simuleerimiseks OPV-struktuurides.Failiribali „Uus simulatsioon” vahekaardil klõpsake, et avada „Uue simulatsiooni” aken (vt joonis 1a). Selles aknas leiate palju eelkonfigureeritud näidiste kategooriaid. Topeltklõpsake kaustal „Eksitoonide simulatsioonid”, et avada saadaolevate eksitoonidega seotud näidiste alammenüü (vt joonis 1b). Selles õpetuses kasutame eksitoonseadme malli, mis pakub lihtsa lähtepunkti eksitoonide tekkimise, liikumise ja dissotsiatsiooni simuleerimiseks OPV-struktuurides.
3. Käivitage simulatsioon ja vaadake eksitonide väljundid üle.3. Käivitage simulatsioon ja vaadake eksitonide väljundid üle.
Kui seade on avatud, näete virna peamises aknas. Enne simulatsiooni käivitamist minge vahekaardile „Elektriline” ja kontrollige, kas nupp „Eksitoonide lahendaja” on vajutatud – see on tavaliselt vaikimisi nii, kuid on hea see üle kontrollida (??). See tagab, et eksitoonide dünaamika on mudelis aktiveeritud. Kui see on tehtud, naaske menüüsse „Fail” ja vajutage nuppu „Käivita simulatsioon”, et mudelit käivitada (??).Kui seade on avatud, näete virna peamises aknas. Enne simulatsiooni käivitamist minge vahekaardile „Elektriline” ja kontrollige, kas nupp „Eksitoonide lahendaja” on vajutatud – see on tavaliselt vaikimisi nii, kuid on hea see üle kontrollida (??). See tagab, et eksitoonide dünaamika on mudelis aktiveeritud. Kui see on tehtud, naaske menüüsse „Fail” ja vajutage nuppu „Käivita simulatsioon”, et mudelit käivitada (??).
Kui simulatsioon on lõppenud, saate tulemusi vaadata vahekaardil „Output” (??). Seal on loetletud kõik kettale salvestatud failid, sealhulgas eksitoniga seotud väljundid. Topeltklõpsates nupul jv.csv, saate kuvada JV-graafiku (??). Graafik näeb välja nagu tavaline JV-graafik, mis saadakse mis tahes seadme simulatsioonist, kuid sel juhul oli eksitonide lahendaja aktiveeritud, mis tähendab, et eksitonide dünaamika on lisatud simulatsiooni aluseks olevasse füüsikamudelisse.Kui simulatsioon on lõppenud, saate tulemusi vaadata vahekaardil „Output” (??). Seal on loetletud kõik kettale salvestatud failid, sealhulgas eksitoniga seotud väljundid. Topeltklõpsates nupul jv.csv, saate kuvada JV-graafiku (??). Graafik näeb välja nagu tavaline JV-graafik, mis saadakse mis tahes seadme simulatsioonist, kuid sel juhul oli eksitonide lahendaja aktiveeritud, mis tähendab, et eksitonide dünaamika on lisatud simulatsiooni aluseks olevasse füüsikamudelisse.
jv.csv. Kuigi see näeb välja nagu tavaline JV-graafik, on eksitonide lahendaja aktiveeritud.JV-graafik on võetud allikast jv.csv. Kuigi see näeb välja nagu tavaline JV-graafik, on eksitonide lahendaja aktiveeritud.Kui teete väljundkaustas asuvas kaustas exciton_output topeltkliki, saate vaadata eksitonide lahenduri üksikasjalikke tulemusi (vt ??). See kaust sisaldab kõiki lahenduri väljundeid, sealhulgas konstante, mis on esitatud positsiooni funktsioonina, ning arvutatud väärtusi, mis on tuletatud eksitonide dünaamikast. Näiteks, kui teete kaustas exciton.csv topeltkliki, kuvatakse graafik, mis näitab eksitonide jaotumist seadme paksuse ulatuses (vt ??). Samamoodi näitab Gn.csv elektronide genereerimiskiirust positsiooni funktsioonina, samas kui Gp.csv näitab aukude genereerimiskiirust (vt ??). Lihtsa 1D-seadme puhul on need kaks genereerimiskiiruse faili sisuliselt identsed.Kui teete väljundkaustas asuvas kaustas exciton_output topeltkliki, saate vaadata eksitonide lahenduri üksikasjalikke tulemusi (vt ??). See kaust sisaldab kõiki lahenduri väljundeid, sealhulgas konstante, mis on esitatud positsiooni funktsioonina, ning arvutatud väärtusi, mis on tuletatud eksitonide dünaamikast. Näiteks, kui teete kaustas exciton.csv topeltkliki, kuvatakse graafik, mis näitab eksitonide jaotumist seadme paksuse ulatuses (vt ??). Samamoodi näitab Gn.csv elektronide genereerimiskiirust positsiooni funktsioonina, samas kui Gp.csv näitab aukude genereerimiskiirust (vt ??). Lihtsa 1D-seadme puhul on need kaks genereerimiskiiruse faili sisuliselt identsed.
exciton_output kausta sisu simulatsiooni tulemuste kaustas.exciton_output kausta sisu simulatsiooni tulemuste kaustas.
4. Eksitonide transpordi võrrand ja parameetrid4. Eksitonide transpordi võrrand ja parameetrid
Seadme sees olev eksitonide jaotus määratakse eksitonide transpordi võrrandiga:Seadme sees olev eksitonide jaotus määratakse eksitonide transpordi võrrandiga:
\[ \frac{\partial X}{\partial t} = \nabla \!\cdot \!\big(D\,\nabla X\big) + G_{\mathrm{optical}} - k_{\mathrm{dis}}\,X - k_{\mathrm{FRET}}\,X - k_{\mathrm{PL}}\,X - \alpha\,X^{2} \] \[ \frac{\partial X}{\partial t} = \nabla \!\cdot \!\big(D\,\nabla X\big) + G_{\mathrm{optical}} - k_{\mathrm{dis}}\,X - k_{\mathrm{FRET}}\,X - k_{\mathrm{PL}}\,X - \alpha\,X^{2} \]
Siin \(X(\mathbf{r},t)\) on eksitonide tihedus (m\(^{-3}\)); \(D\) on eksitonide difusioonikoefitsient (m\(^2\)s\(^{-1}\)); \(G_{\mathrm{optical}}\) kas kohalik eksitonide tekkekiirus on määratud optilise mudeli abil (see on võrdeline neeldunud footonite arvuga); \(k_{\mathrm{dis}}\) kas dissotsiatsioonikiirus on seotud vabade laengukandjate arvuga? \(k_{\mathrm{FRET}}\) on Försteri resonantsenergia ülekande kiirus; \(k_{\mathrm{PL}}\) on kiirgusliku lagunemise määr; ja \(\alpha\) on eksiton-eksiton annihileerumisega seotud koefitsient (m).\(^3\)s\(^{-1}\)). Kui see mudel on aktiveeritud, kasutavad elektronide difusiooni- ja triifti võrrandid genereerimisterminit, mis on määratletud järgmiselt: \(G = k_{\mathrm{dis}}\,X\)valikuliselt võib piirata selle kasutamist ainult pindmiste piirkondadega, kui see on vastavalt seadistatud. Siin \(X(\mathbf{r},t)\) on eksitonide tihedus (m\(^{-3}\)); \(D\) on eksitonide difusioonikoefitsient (m\(^2\)s\(^{-1}\)); \(G_{\mathrm{optical}}\) kas kohalik eksitonide tekkekiirus on määratud optilise mudeli abil (see on võrdeline neeldunud footonite arvuga); \(k_{\mathrm{dis}}\) kas dissotsiatsioonikiirus on seotud vabade laengukandjate arvuga? \(k_{\mathrm{FRET}}\) on Försteri resonantsenergia ülekande kiirus; \(k_{\mathrm{PL}}\) on kiirgusliku lagunemise määr; ja \(\alpha\) on eksiton-eksiton annihileerumisega seotud koefitsient (m).\(^3\)s\(^{-1}\)). Kui see mudel on aktiveeritud, kasutavad elektronide difusiooni- ja triifti võrrandid genereerimisterminit, mis on määratletud järgmiselt: \(G = k_{\mathrm{dis}}\,X\)valikuliselt võib piirata selle kasutamist ainult pindmiste piirkondadega, kui see on vastavalt seadistatud.
Kõiki neid parameetreid saab vaadata ja muuta elektripaarametrite redaktoris, millele pääseb ligi peamenüüst (vt ??). Erksitonidele spetsiifilised väljad on koondatud jaotises „Erksitonid”. Need on kokku võetud allolevas tabelis.Kõiki neid parameetreid saab vaadata ja muuta elektripaarametrite redaktoris, millele pääseb ligi peamenüüst (vt ??). Erksitonidele spetsiifilised väljad on koondatud jaotises „Erksitonid”. Need on kokku võetud allolevas tabelis.
| ParameeterParameeter | TähendusTähendus | ÜhikudÜhikud |
|---|---|---|
| HajumispikkusHajumispikkus | Eksitonide efektiivne difusioonipikkus enne hajumist.Eksitonide efektiivne difusioonipikkus enne hajumist. | mm |
| EluaegneEluaegne | Keskmine aeg, mille jooksul eksiton püsib, enne kui see laguneb või dissotsieerub.Keskmine aeg, mille jooksul eksiton püsib, enne kui see laguneb või dissotsieerub. | ss |
| kPLkPL | Kiirgusliku lagunemise kiirus (fotoluminestsents).Kiirgusliku lagunemise kiirus (fotoluminestsents). | s⁻¹s⁻¹ |
| kFRETkFRET | Försteri resonantsenergia ülekandekiirus.Försteri resonantsenergia ülekandekiirus. | s⁻¹s⁻¹ |
| kaka | Eksiton-eksiton annihileerumisega seotud koefitsient.Eksiton-eksiton annihileerumisega seotud koefitsient. | m³/sm³/s |
| Ma ei saa seda tõlkida, kuna see ei ole arusaadav sõna või fraas.Ma ei saa seda tõlkida, kuna see ei ole arusaadav sõna või fraas. | Dissotsiatsioonikiiruskonstant, mis näitab, kui kiiresti eksitonid vaba laenguks muutuvad.Dissotsiatsioonikiiruskonstant, mis näitab, kui kiiresti eksitonid vaba laenguks muutuvad. | s⁻¹s⁻¹ |
5. Kuidas lahendaja simuleerimisprotsessi raames toimib.5. Kuidas lahendaja simuleerimisprotsessi raames toimib.
Kui eksitonide lahendaja on välja lülitatud (ülemine osa ??), arvutab optiline süsteem üleandemaatriksi meetodil laengukandjate tekkekiiruse ja edastab selle otse difusioon-hajumise lahendajale. Kui eksitonide lahendaja on sisse lülitatud (alumine osa ??), edastab optiline süsteem selle asemel eksitonide tekkekiiruse eksitonide lahendajale. Seejärel arendab eksitonide lahendaja seda populatsiooni – see hajub, kandub üle (FRET), dissotsieerub, kaob radioaktiivselt ja annihileerub –, kasutades selleks elektriparemite redaktoris määratud parameetreid, ning väljastab lõpliku laengukandjate tekkekiiruse difusioon-hajumise lahendajale. Lühidalt öeldes lisab eksitonide lahendaja end optilise süsteemi ja elektrilise transpordi vahele, et saaksite modelleerida eksitonide füüsikat, muutmata optilist seadistust või difusioon-hajumise võrrandeid.Kui eksitonide lahendaja on välja lülitatud (ülemine osa ??), arvutab optiline süsteem üleandemaatriksi meetodil laengukandjate tekkekiiruse ja edastab selle otse difusioon-hajumise lahendajale. Kui eksitonide lahendaja on sisse lülitatud (alumine osa ??), edastab optiline süsteem selle asemel eksitonide tekkekiiruse eksitonide lahendajale. Seejärel arendab eksitonide lahendaja seda populatsiooni – see hajub, kandub üle (FRET), dissotsieerub, kaob radioaktiivselt ja annihileerub –, kasutades selleks elektriparemite redaktoris määratud parameetreid, ning väljastab lõpliku laengukandjate tekkekiiruse difusioon-hajumise lahendajale. Lühidalt öeldes lisab eksitonide lahendaja end optilise süsteemi ja elektrilise transpordi vahele, et saaksite modelleerida eksitonide füüsikat, muutmata optilist seadistust või difusioon-hajumise võrrandeid.
Eksitonipõhise simulatsiooni toimingute järjestust on illustreeritud ??-s. Esimesena käivitatakse optiline lahendaja, mis arvutab footonite neeldumise profiili, jaotades seadme viiludeks. Seejärel käivitatakse eksitonlahendaja, kus genereeritud eksitonid levivad, kanduvad või dissotsieeruvad, kuni lahendaja jõuab lahendusse, mis toimub tavaliselt mõnekümne sammu jooksul. Lõpuks uuritakse eksitonide genereerimiskiirust, võttes arvesse nii seadme sügavust kui ka lainepikkust, nagu seda on arvutanud ülekandemaatriksi mudel. Kõik need tulemused moodustavad koos tervikliku protsessi, mis ühendab optilise mudeli eksitonlahendajaga ning lõppkokkuvõttes ka difusioonivõrranditega.Eksitonipõhise simulatsiooni toimingute järjestust on illustreeritud ??-s. Esimesena käivitatakse optiline lahendaja, mis arvutab footonite neeldumise profiili, jaotades seadme viiludeks. Seejärel käivitatakse eksitonlahendaja, kus genereeritud eksitonid levivad, kanduvad või dissotsieeruvad, kuni lahendaja jõuab lahendusse, mis toimub tavaliselt mõnekümne sammu jooksul. Lõpuks uuritakse eksitonide genereerimiskiirust, võttes arvesse nii seadme sügavust kui ka lainepikkust, nagu seda on arvutanud ülekandemaatriksi mudel. Kõik need tulemused moodustavad koos tervikliku protsessi, mis ühendab optilise mudeli eksitonlahendajaga ning lõppkokkuvõttes ka difusioonivõrranditega.
💡 Ülesanded: proovige teha järgmisi lihtsaid muudatusi, et uurida eksitonide mudelit (vihje: muutke väärtusi ühe või kahe suurusjärgu võrra, et näha, millist mõju see avaldab).💡 Ülesanded: proovige teha järgmisi lihtsaid muudatusi, et uurida eksitonide mudelit (vihje: muutke väärtusi ühe või kahe suurusjärgu võrra, et näha, millist mõju see avaldab).
- Muutke eksitonide eluaega elektriparemite redaktoris ja käivitage simulatsioon uuesti.Muutke eksitonide eluaega elektriparemite redaktoris ja käivitage simulatsioon uuesti.
- Vähendage dissotsiatsioonikiirust (kdis) ja jälgige selle mõju kandelaadimise protsessile.Vähendage dissotsiatsioonikiirust (kdis) ja jälgige selle mõju kandelaadimise protsessile.
- Suurendage eksiton–eksiton annihileerumiskoefitsienti (α), et simuleerida tugevamaid eksiton–eksiton interaktsioone.Suurendage eksiton–eksiton annihileerumiskoefitsienti (α), et simuleerida tugevamaid eksiton–eksiton interaktsioone.
- Võrdle J-V graafikut olukorras, kus eksitonide lahendaja on sisse lülitatud, ja olukorras, kus see on välja lülitatud.Võrdle J-V graafikut olukorras, kus eksitonide lahendaja on sisse lülitatud, ja olukorras, kus see on välja lülitatud.
✅ Oodatavad tulemused✅ Oodatavad tulemused
- Pikem eksitonide eluaeg viib eksitonide suurema kontsentratsiooni ja suurema laengukandjate arvu tekkeni.Pikem eksitonide eluaeg viib eksitonide suurema kontsentratsiooni ja suurema laengukandjate arvu tekkeni.
- Madalam dissotsiatsioonikiirus vähendab fotoelektrivoolu, kuna vähem eksitoneid muundatakse vabadeks laengukandjateks.Madalam dissotsiatsioonikiirus vähendab fotoelektrivoolu, kuna vähem eksitoneid muundatakse vabadeks laengukandjateks.
- Suur annihilatsioonikiirus muudab eksitonide tiheduse profiili, muutes selle kas laiemaks või kitsamaks, mis omakorda vähendab efektiivsust.Suur annihilatsioonikiirus muudab eksitonide tiheduse profiili, muutes selle kas laiemaks või kitsamaks, mis omakorda vähendab efektiivsust.
- Kui eksitonide lahendaja on sisse lülitatud, võivad J–V kõverad näidata, et lühisvool on väiksem kui standardse difusioon–hajumismudeli korral, eriti kui olulised on elektronide kinnipüüdmine või annihilatsioon.Kui eksitonide lahendaja on sisse lülitatud, võivad J–V kõverad näidata, et lühisvool on väiksem kui standardse difusioon–hajumismudeli korral, eriti kui olulised on elektronide kinnipüüdmine või annihilatsioon.
📘 Vaadake üle orgaanilise elektroonika sissejuhatus, et saada teemast laiem ülevaade.📘 Vaadake üle orgaanilise elektroonika sissejuhatus, et saada teemast laiem ülevaade.