OghmaNano sisaldab täiustatud lõplike erineuste meetodil põhinevat (FDTD) lahendusalgoritmi, mida kasutatakse elektromagnetiliste lainete leviku modelleerimiseks ajas. See algoritm on mõeldud kasutamiseks integreeritud footonika, lainjuhikoptika, resonaatorite, interferentsi, difraktsiooni ja üldiste struktureeritud optiliste süsteemidega seotud probleemide lahendamiseks. Kuna väljad lahendatakse otse ruumilisel võrgustikul kui aja funktsioon, hõlmab see meetod loomulikult levimisviivitust, hajumist, peegeldust, interferentsi, resonaatori tekkimist ja ajalist reaktsiooni ühes ühtses raamistikus.OghmaNano sisaldab täiustatud lõplike erineuste meetodil põhinevat (FDTD) lahendusalgoritmi, mida kasutatakse elektromagnetiliste lainete leviku modelleerimiseks ajas. See algoritm on mõeldud kasutamiseks integreeritud footonika, lainjuhikoptika, resonaatorite, interferentsi, difraktsiooni ja üldiste struktureeritud optiliste süsteemidega seotud probleemide lahendamiseks. Kuna väljad lahendatakse otse ruumilisel võrgustikul kui aja funktsioon, hõlmab see meetod loomulikult levimisviivitust, hajumist, peegeldust, interferentsi, resonaatori tekkimist ja ajalist reaktsiooni ühes ühtses raamistikus.
Sama FDTD-meetodit saab rakendada paljudele erinevatele optilistele struktuuridele, sealhulgas vaba ruumi levimisprobleemid, footonilised kristalljuhtmed, rõngaresonaatorid, Mach–Zehnderi seadmed ja topeltpilu interferentsi simulatsioonid. Kuna lahendaja töötab otse ajadomeenis, on see eriti kasulik impulsside leviku, detektori viivituse, resonantsenergia akumulatsiooni ja erinevate ergutusvormide korral optiliste süsteemide dünaamilise käitumise uurimiseks.Sama FDTD-meetodit saab rakendada paljudele erinevatele optilistele struktuuridele, sealhulgas vaba ruumi levimisprobleemid, footonilised kristalljuhtmed, rõngaresonaatorid, Mach–Zehnderi seadmed ja topeltpilu interferentsi simulatsioonid. Kuna lahendaja töötab otse ajadomeenis, on see eriti kasulik impulsside leviku, detektori viivituse, resonantsenergia akumulatsiooni ja erinevate ergutusvormide korral optiliste süsteemide dünaamilise käitumise uurimiseks.
Kasutaja saab määrata ajaliselt muutuvad valgusallikad, määrata piirtingimused, paigutada detektorid ja vaadelda võimsustiheduse jaotust simulatsiooni käigus. Praktikas võimaldab see liikuda lihtsast õppe näitest üle keerukama fotonilise seadme juurde, säilitades samas ühtse töövoo ja kasutades sama lahendusmootorit.Kasutaja saab määrata ajaliselt muutuvad valgusallikad, määrata piirtingimused, paigutada detektorid ja vaadelda võimsustiheduse jaotust simulatsiooni käigus. Praktikas võimaldab see liikuda lihtsast õppe näitest üle keerukama fotonilise seadme juurde, säilitades samas ühtse töövoo ja kasutades sama lahendusmootorit.
FDTD-meetod lahendab Maxwelli lokkuste võrrandid otse ajas diskreetse ruumivõrgustiku abil. Allikavaba kujul on needFDTD-meetod lahendab Maxwelli lokkuste võrrandid otse ajas diskreetse ruumivõrgustiku abil. Allikavaba kujul on need
$$ \mu \frac{\partial \mathbf{H}}{\partial t} = - \nabla \times \mathbf{E} $$ $$ \varepsilon \frac{\partial \mathbf{E}}{\partial t} + \sigma \mathbf{E} = \nabla \times \mathbf{H} $$Arvutusmeetodis on elektri- ja magnetväljad nii ruumis kui ka ajas nihutatud, et väljad saaksid ühest ajapunktist järgmisesse eksplitsiitselt uuendada. See muudab meetodi sobivaks ajas muutuvate optiliste simulatsioonide jaoks, kus eesmärk on jälgida, kuidas impulss või pidevlaine areneb, kui see interakteerub keerulise struktuuriga.Arvutusmeetodis on elektri- ja magnetväljad nii ruumis kui ka ajas nihutatud, et väljad saaksid ühest ajapunktist järgmisesse eksplitsiitselt uuendada. See muudab meetodi sobivaks ajas muutuvate optiliste simulatsioonide jaoks, kus eesmärk on jälgida, kuidas impulss või pidevlaine areneb, kui see interakteerub keerulise struktuuriga.
Kuna väljad lahendatakse otse, mitte redutseeritakse sagedusdomeeni püsiseisundprobleemiks, lahendab see meetod loomulikult sellised efektid nagu resonantsi suurenemine, detektori viivitatud reaktsioon, ajutine hajumine ja võimsusvoo ajas muutuv areng. See on üks peamisi põhjuseid, miks FDTD on nii kasulik vahend footonika ja laineoptika modelleerimisel.Kuna väljad lahendatakse otse, mitte redutseeritakse sagedusdomeeni püsiseisundprobleemiks, lahendab see meetod loomulikult sellised efektid nagu resonantsi suurenemine, detektori viivitatud reaktsioon, ajutine hajumine ja võimsusvoo ajas muutuv areng. See on üks peamisi põhjuseid, miks FDTD on nii kasulik vahend footonika ja laineoptika modelleerimisel.
Iga FDTD-simulatsioon põhineb kolmel peamisel elemendil: kuidas väljastatakse elektromagnetiline laine, kuidas käsitletakse domeeni välispiire ja kuidas mõõdetakse vastust. OghmaNano sisaldab iga neist elementidest jaoks eraldi redaktoreid. Ajaliselt piiratud ergutus määratletakse jaotises FDTD-valgusallika sätted, kus kasutaja saab valida pidevlaine või impulssergutuse, juhtida väljastatud laine komponente ning reguleerida ajastust ja lainekuju parameetreid.Iga FDTD-simulatsioon põhineb kolmel peamisel elemendil: kuidas väljastatakse elektromagnetiline laine, kuidas käsitletakse domeeni välispiire ja kuidas mõõdetakse vastust. OghmaNano sisaldab iga neist elementidest jaoks eraldi redaktoreid. Ajaliselt piiratud ergutus määratletakse jaotises FDTD-valgusallika sätted, kus kasutaja saab valida pidevlaine või impulssergutuse, juhtida väljastatud laine komponente ning reguleerida ajastust ja lainekuju parameetreid.
Simulatsioonipiirkonna välised piirid määratakse piirtingimuste redaktori abil. Olenevalt probleemist saab kasutaja valida erinevaid piirtingimusi, näiteks neelavad piirid, nagu PML, lihtsamad neelavad piirtingimused, nagu Mur ABC, või perioodilised piirid korduva struktuuri jaoks. Praktikas määrab see, kas lained lahkuvad piirkonnast ilma häireteta, peegelduvad välispiirilt või korduvad simulatsioonikasti vastaskülgedel.Simulatsioonipiirkonna välised piirid määratakse piirtingimuste redaktori abil. Olenevalt probleemist saab kasutaja valida erinevaid piirtingimusi, näiteks neelavad piirid, nagu PML, lihtsamad neelavad piirtingimused, nagu Mur ABC, või perioodilised piirid korduva struktuuri jaoks. Praktikas määrab see, kas lained lahkuvad piirkonnast ilma häireteta, peegelduvad välispiirilt või korduvad simulatsioonikasti vastaskülgedel.
Seejärel registreerivad andurid seadme ajas muutuvat reageeringut. Nende andmete abil saab jälgida edastatud võimsust, ühendatud võimsust, viivitust ja ajutist muuduste teket resonantsstruktuurides. Allikate, piirtingimuste ja andurite kombinatsioon muudab arvutusmeetodi pelgalt väljade visualiseerimisvahendist praktiliseks fotoniliste seadmete analüüsi tööriistaks.Seejärel registreerivad andurid seadme ajas muutuvat reageeringut. Nende andmete abil saab jälgida edastatud võimsust, ühendatud võimsust, viivitust ja ajutist muuduste teket resonantsstruktuurides. Allikate, piirtingimuste ja andurite kombinatsioon muudab arvutusmeetodi pelgalt väljade visualiseerimisvahendist praktiliseks fotoniliste seadmete analüüsi tööriistaks.
FDTD-meetodit saab kasutada paljude lainete optika probleemide lahendamiseks. Integreeritud footonikas võimaldab see modelleerida rõngaresonaatoreid, suunalisi ühenduselemente, Mach-Zehnderi seadmeid, footoniliste kristallide lainjuhte ja muid kiipidel asuvaid optilisi vooluringe. Õpetamisel ja interferentsiprobleemide korral saab selle abil simuleerida elektromagnetilise laine levimist vabas ruumis, difraktsiooni ja topeltpilu interferentsi. Üldisemalt saab seda kasutada kõikjal, kus on oluline elektromagnetilise välja ajaline areng.FDTD-meetodit saab kasutada paljude lainete optika probleemide lahendamiseks. Integreeritud footonikas võimaldab see modelleerida rõngaresonaatoreid, suunalisi ühenduselemente, Mach-Zehnderi seadmeid, footoniliste kristallide lainjuhte ja muid kiipidel asuvaid optilisi vooluringe. Õpetamisel ja interferentsiprobleemide korral saab selle abil simuleerida elektromagnetilise laine levimist vabas ruumis, difraktsiooni ja topeltpilu interferentsi. Üldisemalt saab seda kasutada kõikjal, kus on oluline elektromagnetilise välja ajaline areng.
Kuna meetod lahendatakse otse ajas, on see eriti kasulik siis, kui kasutaja soovib mõista mitte ainult lõpliku väljamustri välimust, vaid ka seda, kuidas see tekib. See hõlmab impulsi levimist, resonaatori käivitumist ja sumbumist, hajumist struktureeritud piiridest ning detektori viivitust erinevate optiliste radade vahel. Sellistes struktuurides nagu näiteks joonis ?? ja joonis ?? kujutatud resonaator, on ajaline lähenemisviis sageli kõige intuitiivsem viis aluseks olevate füüsikaliste põhimõtete mõistmiseks.Kuna meetod lahendatakse otse ajas, on see eriti kasulik siis, kui kasutaja soovib mõista mitte ainult lõpliku väljamustri välimust, vaid ka seda, kuidas see tekib. See hõlmab impulsi levimist, resonaatori käivitumist ja sumbumist, hajumist struktureeritud piiridest ning detektori viivitust erinevate optiliste radade vahel. Sellistes struktuurides nagu näiteks joonis ?? ja joonis ?? kujutatud resonaator, on ajaline lähenemisviis sageli kõige intuitiivsem viis aluseks olevate füüsikaliste põhimõtete mõistmiseks.
See lahendus on ka kasulik vahend ideaalsete footoniliste kontseptsioonide ja realistlikemate struktuuride vahel. Sama keskkonnas on võimalik uurida struktureeritud optilisi konfiguratsioone, integreeritud seadmeid ja isegi keerukamaid optilisi süsteeme, tingimusel et neid saab esitada simulatsioonivõrgus. See muudab FDTD mooduli väärtuslikuks nii teaduslike probleemide lahendamisel kui ka õpetlikes näidetes, mis aitavad arendada füüsilist arusaamist.See lahendus on ka kasulik vahend ideaalsete footoniliste kontseptsioonide ja realistlikemate struktuuride vahel. Sama keskkonnas on võimalik uurida struktureeritud optilisi konfiguratsioone, integreeritud seadmeid ja isegi keerukamaid optilisi süsteeme, tingimusel et neid saab esitada simulatsioonivõrgus. See muudab FDTD mooduli väärtuslikuks nii teaduslike probleemide lahendamisel kui ka õpetlikes näidetes, mis aitavad arendada füüsilist arusaamist.
OghmaNano sisaldab üha suuremat hulka näidis-FDTD-simulatsioone ja samm-sammult juhiseid. Need on hea viis, kuidas kiiresti liikuda põhimetoodist praktiliste seadmete probleemide juurde. Näidetes käsitletakse nii algtaseme laineteoptika probleeme kui ka keerukamaid integreeritud fotonika geomeetriaid.OghmaNano sisaldab üha suuremat hulka näidis-FDTD-simulatsioone ja samm-sammult juhiseid. Need on hea viis, kuidas kiiresti liikuda põhimetoodist praktiliste seadmete probleemide juurde. Näidetes käsitletakse nii algtaseme laineteoptika probleeme kui ka keerukamaid integreeritud fotonika geomeetriaid.
Kasulikud lähtepunktid on järgmised: näide, mis käsitleb valguskiire levikut vabades ruumides, õpetus, mis selgitab kahekordse pilu interferentsi, õpetus, mis käsitleb footonilist kristalljuhtseadet, õpetus, mis käsitleb rõngaresonaatorit ja näide, mis käsitleb räni Mach–Zehnderi modulaatorit. Koos näitavad need näited, kuidas sama lahendusmeetodit saab kasutada nii leviku, interferentsi, resonantsi, ühenduse kui ka ajadomeeni detektori analüüsi jaoks.Kasulikud lähtepunktid on järgmised: näide, mis käsitleb valguskiire levikut vabades ruumides, õpetus, mis selgitab kahekordse pilu interferentsi, õpetus, mis käsitleb footonilist kristalljuhtseadet, õpetus, mis käsitleb rõngaresonaatorit ja näide, mis käsitleb räni Mach–Zehnderi modulaatorit. Koos näitavad need näited, kuidas sama lahendusmeetodit saab kasutada nii leviku, interferentsi, resonantsi, ühenduse kui ka ajadomeeni detektori analüüsi jaoks.
Proovige FDTD-meetodi näidet.Proovige FDTD-meetodi näidet.
Alustage vabaruumi levimise õpetusega, et saada esialgne ülevaade meetodist, seejärel jätkake rõngaresonaatorite, Mach–Zehnderi seadmete või footoniliste kristalljuhtmete teemaga.Alustage vabaruumi levimise õpetusega, et saada esialgne ülevaade meetodist, seejärel jätkake rõngaresonaatorite, Mach–Zehnderi seadmete või footoniliste kristalljuhtmete teemaga.
Põhiteooria kohta vaata FDTD-teooria leht, FDTD-valgusallikad ja FDTD-piirtingimused.Põhiteooria kohta vaata FDTD-teooria leht, FDTD-valgusallikad ja FDTD-piirtingimused.