Aakustiline footonide hajumine pooljuhtidesAakustiline footonide hajumine pooljuhtides
1. Mis on akustiliste fonoonide hajumine?1. Mis on akustiliste fonoonide hajumine?
Pooljuhtmaterjali aatomid ei ole paigal. Nad vibreerivad oma tavapärastes asendites ja need vibratsioonid võivad levida kristallis sarnaselt sellega, kuidas heli levib õhus. Kvantfüüsikas nimetatakse võre vibratsioonide kogumit fononiks. Akustiline fonon on kvantfüüsikaline kirjeldus helilainetaolisest lainest, mis levib kristallis.Pooljuhtmaterjali aatomid ei ole paigal. Nad vibreerivad oma tavapärastes asendites ja need vibratsioonid võivad levida kristallis sarnaselt sellega, kuidas heli levib õhus. Kvantfüüsikas nimetatakse võre vibratsioonide kogumit fononiks. Akustiline fonon on kvantfüüsikaline kirjeldus helilainetaolisest lainest, mis levib kristallis.
Joonisel ?? on kujutatud kahe põhilise tüübi akustilisi võnkumisi. Longitudinaalses akustilises (LA) laines liiguvad aatomid edasi-tagasi laine levimise suunas. See loob liikuvaid piirkondi, kus kristallvõre on kokku surutud või venitatud. Ristsuunalises akustilises (TA) laines liiguvad aatomid külgsuunas, laine levimise suuna suhtes risti. See tekitab nihkeliikumise, mitte lihtsalt mahu muutmise. Tavalisel kolmemõõtmelisel kristallil on üldiselt üks longitudinaalne ja kaks ristsuunalist akustilist haru; anisotroopsetes materjalides võivad need liikumised olla segunenud.Joonisel ?? on kujutatud kahe põhilise tüübi akustilisi võnkumisi. Longitudinaalses akustilises (LA) laines liiguvad aatomid edasi-tagasi laine levimise suunas. See loob liikuvaid piirkondi, kus kristallvõre on kokku surutud või venitatud. Ristsuunalises akustilises (TA) laines liiguvad aatomid külgsuunas, laine levimise suuna suhtes risti. See tekitab nihkeliikumise, mitte lihtsalt mahu muutmise. Tavalisel kolmemõõtmelisel kristallil on üldiselt üks longitudinaalne ja kaks ristsuunalist akustilist haru; anisotroopsetes materjalides võivad need liikumised olla segunenud.
Miks on need vibratsioonid elektronile olulised? Kristallstruktuuri veidi kokkusurutuna, venituna või nihutatuna muutub selle laengukandjate ümbritsev keskkond. Seega loob liikuva vibratsiooni korral häire, mis levib pooljuhi elektronenergiates. Elektron või auk, mis selle häirega interakteerub, võib muuta oma liikumissuunda. Seda nähtust nimetatakse akustilise footoni hajumiseks.Miks on need vibratsioonid elektronile olulised? Kristallstruktuuri veidi kokkusurutuna, venituna või nihutatuna muutub selle laengukandjate ümbritsev keskkond. Seega loob liikuva vibratsiooni korral häire, mis levib pooljuhi elektronenergiates. Elektron või auk, mis selle häirega interakteerub, võib muuta oma liikumissuunda. Seda nähtust nimetatakse akustilise footoni hajumiseks.
Hajumine ei tähenda tingimata, et juhtivusosake kaotab palju energiat. Akustilised fonoonid vahetavad sageli elektroniga ainult väikese koguse energiat, kuid see võib siiski oluliselt muuta selle liikumissuunda. See on oluline, sest korduva suunamuutuse korral on juhtivusosaketel raskem seadmes ühtlaselt liikuda, mis vähendab nende liikuvust. Järgmine joonis ?? selles õpetuses illustreerib, miks suurem suunamuutus mõjutab liikuvust tugevamalt kui väiksem muutus.Hajumine ei tähenda tingimata, et juhtivusosake kaotab palju energiat. Akustilised fonoonid vahetavad sageli elektroniga ainult väikese koguse energiat, kuid see võib siiski oluliselt muuta selle liikumissuunda. See on oluline, sest korduva suunamuutuse korral on juhtivusosaketel raskem seadmes ühtlaselt liikuda, mis vähendab nende liikuvust. Järgmine joonis ?? selles õpetuses illustreerib, miks suurem suunamuutus mõjutab liikuvust tugevamalt kui väiksem muutus.
Akustilised fonoonid esinevad sellistes materjalides nagu räni, galliumarseniid ja galliumnitriid ning need hajutavad laengukandjaid nii massiivsetes pooljuhtides kui ka kvantkaevudes. Need erinevad optilistest võnkumistest, mida käsitletakse teemas Fröhlichi hajumise õpetus: akustilised lained on helitaolised võrelained, mille energia väheneb oluliselt suurel lainepikkusel. Järgmistes jaotistes selgitatakse füüsikalisi põhimõtteid kvantitatiivselt, alustades sellest, kuidas deformatsioon muudab elektronide energiataset.Akustilised fonoonid esinevad sellistes materjalides nagu räni, galliumarseniid ja galliumnitriid ning need hajutavad laengukandjaid nii massiivsetes pooljuhtides kui ka kvantkaevudes. Need erinevad optilistest võnkumistest, mida käsitletakse teemas Fröhlichi hajumise õpetus: akustilised lained on helitaolised võrelained, mille energia väheneb oluliselt suurel lainepikkusel. Järgmistes jaotistes selgitatakse füüsikalisi põhimõtteid kvantitatiivselt, alustades sellest, kuidas deformatsioon muudab elektronide energiataset.
2. Kuidas võre vibratsioon laotab laiali laengukandjaid.2. Kuidas võre vibratsioon laotab laiali laengukandjaid.
Akustilised fonoonid on helilainetaolised: pikemad lainepikkused vastavad madalamatele võnkefrekventsidele. Piisavalt pikkade lainepikkuste korral on nende sagedus ligikaudu proportsionaalne nende lainevektoriga. Lihtsaim akustilise hajumise mehhanism on deformatsioonipotentsiaali seos. Kui kristallvõre surutakse kokku või venitatakse, muutuvad elektronide energiatasemed. Seega loob läbiv akustiline laine ruumiliselt ja ajaliselt muutliku potentsiaali, mida kogevad elektronid ja augud. Isotroopse energiataseme puhul saab seda energia muutust esitada kujul:Akustilised fonoonid on helilainetaolised: pikemad lainepikkused vastavad madalamatele võnkefrekventsidele. Piisavalt pikkade lainepikkuste korral on nende sagedus ligikaudu proportsionaalne nende lainevektoriga. Lihtsaim akustilise hajumise mehhanism on deformatsioonipotentsiaali seos. Kui kristallvõre surutakse kokku või venitatakse, muutuvad elektronide energiatasemed. Seega loob läbiv akustiline laine ruumiliselt ja ajaliselt muutliku potentsiaali, mida kogevad elektronid ja augud. Isotroopse energiataseme puhul saab seda energia muutust esitada kujul:
\[ \Delta E(\mathbf r,t)=D_{\mathrm{ac}}\,\nabla\!\cdot\mathbf u(\mathbf r,t) =D_{\mathrm{ac}}\,\mathrm{Tr}\,\boldsymbol\varepsilon(\mathbf r,t), \]\[ \Delta E(\mathbf r,t)=D_{\mathrm{ac}}\,\nabla\!\cdot\mathbf u(\mathbf r,t) =D_{\mathrm{ac}}\,\mathrm{Tr}\,\boldsymbol\varepsilon(\mathbf r,t), \]
kus \(\mathbf u\) on võre nihke, \(\boldsymbol\varepsilon\) on deformatsioonitensor ja \(D_{\mathrm{ac}}\) on akustiline deformatsioonipotentsiaal, mille ühik on energia. Longitudinaalne laine tekitab lokaalset kokkusurutust ja laienemist, mille tulemuseks on nullist erinev deformatsioonijälg. Puhtalt transversaalne tasolaine ei tekita deformatsioonijälge, seega ei levi see läbi selle skalaarse hüdrostaatilise termini. See ei tähenda, et transversaalsed akustilised fonoonid ei saaks kunagi laengukandjaid hajutada: anisotroopsed ja mitmeribalised deformatsioonipotentsiaalid võivad samuti hajutada nihkedeformatsiooni.kus \(\mathbf u\) on võre nihke, \(\boldsymbol\varepsilon\) on deformatsioonitensor ja \(D_{\mathrm{ac}}\) on akustiline deformatsioonipotentsiaal, mille ühik on energia. Longitudinaalne laine tekitab lokaalset kokkusurutust ja laienemist, mille tulemuseks on nullist erinev deformatsioonijälg. Puhtalt transversaalne tasolaine ei tekita deformatsioonijälge, seega ei levi see läbi selle skalaarse hüdrostaatilise termini. See ei tähenda, et transversaalsed akustilised fonoonid ei saaks kunagi laengukandjaid hajutada: anisotroopsed ja mitmeribalised deformatsioonipotentsiaalid võivad samuti hajutada nihkedeformatsiooni.
Üldisemalt on sümmeetriline pingetensor...Üldisemalt on sümmeetriline pingetensor...
\[ \varepsilon_{ij}=\frac{1}{2} \left(\frac{\partial u_i}{\partial x_j}+\frac{\partial u_j}{\partial x_i}\right). \]\[ \varepsilon_{ij}=\frac{1}{2} \left(\frac{\partial u_i}{\partial x_j}+\frac{\partial u_j}{\partial x_i}\right). \]
Pingest tingitud elektrooniline Hamiltoni funktsioon võib sisaldada mitut sõltumatut deformatsioonipotentsiaali, mitte ainult ühte konstanti. Sellised kirjeldused on olulised anisotroopsete juhtivusriba orgide ja valentsriba korral, kus on segatud orbitaal- ja spin-iseloom.Pingest tingitud elektrooniline Hamiltoni funktsioon võib sisaldada mitut sõltumatut deformatsioonipotentsiaali, mitte ainult ühte konstanti. Sellised kirjeldused on olulised anisotroopsete juhtivusriba orgide ja valentsriba korral, kus on segatud orbitaal- ja spin-iseloom.
💡 Füüsiline pilt: akustiline fonon tekitab liikuva mustri, mis avaldub kokkusurumise, paisumise või nihkumise näol. See mõjutab elektronide energiat, võimaldades laengukandjal hajutuda teise kvantolekusse, vahetades samal ajal hoogu võrega.💡 Füüsiline pilt: akustiline fonon tekitab liikuva mustri, mis avaldub kokkusurumise, paisumise või nihkumise näol. See mõjutab elektronide energiat, võimaldades laengukandjal hajutuda teise kvantolekusse, vahetades samal ajal hoogu võrega.
3. Foononite populatsioon ja elastne lähendus3. Foononite populatsioon ja elastne lähendus
Akustilised fonoonid võivad muuta nii laengukandja energiat kui ka liikumissuunda. Joonis ?? illustreerib neid kahte efekti, enne kui me tutvustame nende matemaatilist kirjeldust.Akustilised fonoonid võivad muuta nii laengukandja energiat kui ka liikumissuunda. Joonis ?? illustreerib neid kahte efekti, enne kui me tutvustame nende matemaatilist kirjeldust.
Laengukandja võib neelata akustilise footoni, saades seeläbi energiat \(\hbar\omega_\lambda\), või emiteerida footoni, kaotades sama palju energiat. Keskmine footonite arv teatud režiimis võre temperatuuril \(T\) on määratud Bose–Einsteini jaotusega:Laengukandja võib neelata akustilise footoni, saades seeläbi energiat \(\hbar\omega_\lambda\), või emiteerida footoni, kaotades sama palju energiat. Keskmine footonite arv teatud režiimis võre temperatuuril \(T\) on määratud Bose–Einsteini jaotusega:
\[ N_{\mathbf q\lambda}= \frac{1}{\exp[\hbar\omega_\lambda(\mathbf q)/(k_BT)]-1}. \]\[ N_{\mathbf q\lambda}= \frac{1}{\exp[\hbar\omega_\lambda(\mathbf q)/(k_BT)]-1}. \]
Absorptsioon on võrdeline suurusega \(N_{\mathbf q\lambda}\), emissioon aga võrdeline suurusega \(N_{\mathbf q\lambda}+1\). Lisatud ühik tähistab spontaanset emissiooni. Piisavalt kõrgel temperatuuril, mis on vajalik enamiku impulsiülekande tagavate fonoonide \(k_BT\gg\hbar\omega_\lambda\) jaoks, läheneb osakeste arv.Absorptsioon on võrdeline suurusega \(N_{\mathbf q\lambda}\), emissioon aga võrdeline suurusega \(N_{\mathbf q\lambda}+1\). Lisatud ühik tähistab spontaanset emissiooni. Piisavalt kõrgel temperatuuril, mis on vajalik enamiku impulsiülekande tagavate fonoonide \(k_BT\gg\hbar\omega_\lambda\) jaoks, läheneb osakeste arv.
\[ N_{\mathbf q\lambda}\simeq\frac{k_BT}{\hbar\omega_\lambda(\mathbf q)}. \]\[ N_{\mathbf q\lambda}\simeq\frac{k_BT}{\hbar\omega_\lambda(\mathbf q)}. \]
Akustiliste footonite energiad on sageli võrreldes vastavate kandetaladega väiksemad, mis võimaldab kasutada kvasi-elastsust ja energia jaotumise lähendust \(E_f\simeq E_i\). Seejärel aitavad neeldumine ja emissioon kaasa üleminekutele ligikaudu võrdse energiaga elektronseisundite vahel. See on lähendus, mitte väide, et akustilistel footonitel ei ole energiat. See lähendus muutub vähem täpseks madalal temperatuuril, suure footonlainepikkuse korral või siis, kui vahetatav energia on võrdne kandetalaga.Akustiliste footonite energiad on sageli võrreldes vastavate kandetaladega väiksemad, mis võimaldab kasutada kvasi-elastsust ja energia jaotumise lähendust \(E_f\simeq E_i\). Seejärel aitavad neeldumine ja emissioon kaasa üleminekutele ligikaudu võrdse energiaga elektronseisundite vahel. See on lähendus, mitte väide, et akustilistel footonitel ei ole energiat. See lähendus muutub vähem täpseks madalal temperatuuril, suure footonlainepikkuse korral või siis, kui vahetatav energia on võrdne kandetalaga.
4. Deformatsioonipotentsiaali maatriksi element4. Deformatsioonipotentsiaali maatriksi element
Isotroopses, pika lainepikkusega mudelis seostub pikisuunaline akustiline footon kandjaosakesega deformatsioonipotentsiaali kaudu. Tasolaine elektronoleku korral on üheastmelise footoniga seostumise suurus standardne.Isotroopses, pika lainepikkusega mudelis seostub pikisuunaline akustiline footon kandjaosakesega deformatsioonipotentsiaali kaudu. Tasolaine elektronoleku korral on üheastmelise footoniga seostumise suurus standardne.
\[ |M_{\mathbf q,\mathrm{LA}}|^2= D_{\mathrm{ac}}^2\frac{\hbar|\mathbf q|}{2\rho V v_{\mathrm{LA}}}, \]\[ |M_{\mathbf q,\mathrm{LA}}|^2= D_{\mathrm{ac}}^2\frac{\hbar|\mathbf q|}{2\rho V v_{\mathrm{LA}}}, \]
kus \(\rho\) on massitihedus ja \(V\) on footonite normaliseerimisruumala. Üldisemate elektroniliste olekute puhul hõlmab seos ka algsete ja lõplike lainefunktsioonide kattumist. Seega sõltub hajumise tugevus nii võre vibratsioonist kui ka elektronide energiatasemete iseloomust.kus \(\rho\) on massitihedus ja \(V\) on footonite normaliseerimisruumala. Üldisemate elektroniliste olekute puhul hõlmab seos ka algsete ja lõplike lainefunktsioonide kattumist. Seega sõltub hajumise tugevus nii võre vibratsioonist kui ka elektronide energiatasemete iseloomust.
Foononite neeldumise ja emissiooni kombineerimine kõrge temperatuuri korral, kui materjal on peaaegu elastne, annab eriti kasuliku tulemuse isotroopse pikisuunalise komponendi jaoks:Foononite neeldumise ja emissiooni kombineerimine kõrge temperatuuri korral, kui materjal on peaaegu elastne, annab eriti kasuliku tulemuse isotroopse pikisuunalise komponendi jaoks:
\[ |M_{\mathrm{LA}}|^2_{\mathrm{thermal}} \simeq\frac{D_{\mathrm{ac}}^2 k_BT}{\rho V v_{\mathrm{LA}}^2} \,\mathcal F_{if}, \]\[ |M_{\mathrm{LA}}|^2_{\mathrm{thermal}} \simeq\frac{D_{\mathrm{ac}}^2 k_BT}{\rho V v_{\mathrm{LA}}^2} \,\mathcal F_{if}, \]
kus \(\mathcal F_{if}\) tähistab vastavat elektrooniliste olekute kattuvustegurit. See valem näitab, miks akustiline hajumine tavaliselt suureneb koos temperatuuri tõusuga. Samuti näitab see, et hajumine sõltub deformatsioonipotentsiaalist, kristalli tihedusest ja elastsetest omadustest, mitte ainult reguleeritavast liikuvusparameetrist.kus \(\mathcal F_{if}\) tähistab vastavat elektrooniliste olekute kattuvustegurit. See valem näitab, miks akustiline hajumine tavaliselt suureneb koos temperatuuri tõusuga. Samuti näitab see, et hajumine sõltub deformatsioonipotentsiaalist, kristalli tihedusest ja elastsetest omadustest, mitte ainult reguleeritavast liikuvusparameetrist.
5. Pikisuunalised, ristisuunalised ja anisotroopsed akustilised režiimid5. Pikisuunalised, ristisuunalised ja anisotroopsed akustilised režiimid
Paljudes pooljuhtides levib heli erinevates kristallograafilistes suundades erineva kiirusega. Helisagedused ja nihke polarisatsioonid tulenevad kristalli elastsusjäiguse tensorist \(C_{ijkl}\). Pidevuse kirjelduses määratakse need Christoffeli võrrandi abil:Paljudes pooljuhtides levib heli erinevates kristallograafilistes suundades erineva kiirusega. Helisagedused ja nihke polarisatsioonid tulenevad kristalli elastsusjäiguse tensorist \(C_{ijkl}\). Pidevuse kirjelduses määratakse need Christoffeli võrrandi abil:
\[ \sum_{j}\Gamma_{ij}(\hat{\mathbf q})e_j^{(\lambda)} =\rho v_\lambda^2 e_i^{(\lambda)}, \qquad \Gamma_{ij}(\hat{\mathbf q}) =\sum_{k,l} C_{ikjl}\hat q_k\hat q_l. \]\[ \sum_{j}\Gamma_{ij}(\hat{\mathbf q})e_j^{(\lambda)} =\rho v_\lambda^2 e_i^{(\lambda)}, \qquad \Gamma_{ij}(\hat{\mathbf q}) =\sum_{k,l} C_{ikjl}\hat q_k\hat q_l. \]
Oomväärtused määravad heli kiirused, samas kui omavektorid \(\mathbf e^{(\lambda)}\) määravad footonite polarisatsioonid. Need polarisatsioonid näitavad, milliseid kokkusurumise ja nihkepinge kombinatsioone tekitab iga režiim ning seega, millised deformatsioonipotentsiaali seosed on võimalikud.Oomväärtused määravad heli kiirused, samas kui omavektorid \(\mathbf e^{(\lambda)}\) määravad footonite polarisatsioonid. Need polarisatsioonid näitavad, milliseid kokkusurumise ja nihkepinge kombinatsioone tekitab iga režiim ning seega, millised deformatsioonipotentsiaali seosed on võimalikud.
Kuubilise kristalli puhul kirjeldavad elastsed omadused kolm sõltumatut jäiguseparameetrit, mis on tavaliselt tähistatud kui \(C_{11}\), \(C_{12}\) ja \(C_{44}\). Kuuskantse wurtziidi kristalli puhul on vaja lisaks veel sõltumatuid elastsuse konstandeid, sest kristalli \(c\)-teljel olev reaktsioon erineb üldiselt reaktsioonist, mis toimub kristalli põhitasandil. Seega võib elastsuse anisotroopia muuta hajumiskiiruse ja liikuvuse suunaliselt sõltuvaks isegi enne, kui arvestatakse elektronide energiatasemete anisotroopiat.Kuubilise kristalli puhul kirjeldavad elastsed omadused kolm sõltumatut jäiguseparameetrit, mis on tavaliselt tähistatud kui \(C_{11}\), \(C_{12}\) ja \(C_{44}\). Kuuskantse wurtziidi kristalli puhul on vaja lisaks veel sõltumatuid elastsuse konstandeid, sest kristalli \(c\)-teljel olev reaktsioon erineb üldiselt reaktsioonist, mis toimub kristalli põhitasandil. Seega võib elastsuse anisotroopia muuta hajumiskiiruse ja liikuvuse suunaliselt sõltuvaks isegi enne, kui arvestatakse elektronide energiatasemete anisotroopiat.
6. Erinevate elektronribade deformatsioonipotentsiaalid6. Erinevate elektronribade deformatsioonipotentsiaalid
Skalaarne deformatsioonipotentsiaal on hea lähtepunkt, kuid reaalsel pooljuhtmaterjalil võib olla mitu energiariba, miinimumi ja lainefunktsiooni komponenti. Nendes materjalides võib akustiline pinge muuta, jagada või segada elektronide energiaseisundeid.Skalaarne deformatsioonipotentsiaal on hea lähtepunkt, kuid reaalsel pooljuhtmaterjalil võib olla mitu energiariba, miinimumi ja lainefunktsiooni komponenti. Nendes materjalides võib akustiline pinge muuta, jagada või segada elektronide energiaseisundeid.
Silitsiumis olevad juhtivusriba orud: oru omadused sõltuvad selle orientatsioonist. Levinud kirjelduses eristatakse hüdrostaatilist deformatsioonipotentsiaali \(\Xi_d\) üheetelisest terminist \(\Xi_u\):Silitsiumis olevad juhtivusriba orud: oru omadused sõltuvad selle orientatsioonist. Levinud kirjelduses eristatakse hüdrostaatilist deformatsioonipotentsiaali \(\Xi_d\) üheetelisest terminist \(\Xi_u\):
\[ \Delta E_{\nu}=\Xi_d\,\mathrm{Tr}\,\boldsymbol\varepsilon +\Xi_u\,\hat{\mathbf a}_{\nu}\!\cdot\boldsymbol\varepsilon\!\cdot\hat{\mathbf a}_{\nu}, \]\[ \Delta E_{\nu}=\Xi_d\,\mathrm{Tr}\,\boldsymbol\varepsilon +\Xi_u\,\hat{\mathbf a}_{\nu}\!\cdot\boldsymbol\varepsilon\!\cdot\hat{\mathbf a}_{\nu}, \]
kus \(\hat{\mathbf a}_{\nu}\) on oru telje suunalise ühikvektori. Seetõttu võib deformatsioon mõjutada erinevaid orge erinevate kristalltelgede suhtes erinevalt.kus \(\hat{\mathbf a}_{\nu}\) on oru telje suunalise ühikvektori. Seetõttu võib deformatsioon mõjutada erinevaid orge erinevate kristalltelgede suhtes erinevalt.
Valentsribad ja mitmeribalised pooljuhid: raskete ja kergete aukude ning spinn-orbitaaliga seotud olekud reageerivad nihkepingele ja ühesuunalisele pingele, samuti hüdrostaatilisele pingele. Bir–Pikuse pinge Hamiltoniaan pakub standardse kirjelduse tsinkblendi ja sellega seotud mitmeribaliste süsteemide jaoks. Olekute \(|i\rangle\) ja \(|f\rangle\) vahelise hajumise tõenäosust kontrollib pingeperturbatsiooni maatriksielement.Valentsribad ja mitmeribalised pooljuhid: raskete ja kergete aukude ning spinn-orbitaaliga seotud olekud reageerivad nihkepingele ja ühesuunalisele pingele, samuti hüdrostaatilisele pingele. Bir–Pikuse pinge Hamiltoniaan pakub standardse kirjelduse tsinkblendi ja sellega seotud mitmeribaliste süsteemide jaoks. Olekute \(|i\rangle\) ja \(|f\rangle\) vahelise hajumise tõenäosust kontrollib pingeperturbatsiooni maatriksielement.
\[ M_{fi}^{(\lambda)}\propto \langle f|H_{\mathrm{strain}}(\boldsymbol\varepsilon^{(\lambda)})|i\rangle. \]\[ M_{fi}^{(\lambda)}\propto \langle f|H_{\mathrm{strain}}(\boldsymbol\varepsilon^{(\lambda)})|i\rangle. \]
See vorm võimaldab nihkepingest tingitud seost, ribade segunemist ja valikureegleid mõjutada hajumise tõenäosust. Asjakohased deformatsioonipotentsiaalid ja pinge Hamiltoniaan sõltuvad pooljuhi sümmeetriast ja ribastruktuurist; üks universaalne skalaarkonstant ei saa kirjeldada kõiki selliseid juhtumeid.See vorm võimaldab nihkepingest tingitud seost, ribade segunemist ja valikureegleid mõjutada hajumise tõenäosust. Asjakohased deformatsioonipotentsiaalid ja pinge Hamiltoniaan sõltuvad pooljuhi sümmeetriast ja ribastruktuurist; üks universaalne skalaarkonstant ei saa kirjeldada kõiki selliseid juhtumeid.
7. Akustiline hajumine kvantkaevudes7. Akustiline hajumine kvantkaevudes
Kvantkaevus on elektronide liikumine piiratud kasvusuunas (antud juhul \(z\)), samas kui laengukandjad saavad vabalt liikuda kaeviku tasandil. Elektronilist olekut võib skeemiliselt esitada kui tasandil leviva laine ja piiratud lainefunktsiooni korrutist. Selle reaktsioon akustilisele fononile sõltub algse ja lõpliku piiratud oleku kattuvusest.Kvantkaevus on elektronide liikumine piiratud kasvusuunas (antud juhul \(z\)), samas kui laengukandjad saavad vabalt liikuda kaeviku tasandil. Elektronilist olekut võib skeemiliselt esitada kui tasandil leviva laine ja piiratud lainefunktsiooni korrutist. Selle reaktsioon akustilisele fononile sõltub algse ja lõpliku piiratud oleku kattuvusest.
Skalaarse deformatsioonipotentsiaali puhul on asjakohane piirav tegur järgmine:Skalaarse deformatsioonipotentsiaali puhul on asjakohane piirav tegur järgmine:
\[ I_{fi}(q_z)=\int dz\,\psi_f^*(z) D_{\mathrm{ac}}(z)\psi_i(z)e^{iq_z z}. \]\[ I_{fi}(q_z)=\int dz\,\psi_f^*(z) D_{\mathrm{ac}}(z)\psi_i(z)e^{iq_z z}. \]
Siin on \(q_z\) footonite lainev vektori komponent, mis on risti kvantkaevu tasandiga, ning \(\psi_i\) ja \(\psi_f\) on piiratud elektronide lainefunktsioonid. Oskilleeriv tegur näitab footonite muutust kvantkaevu ulatuses. Sama füüsikaline põhimõte kehtib ka mitmekomponentsete lainefunktsioonide puhul, kus skalaarne deformatsioonipotentsiaal asendatakse sobiva pingestus-Hamiltoniaaniga.Siin on \(q_z\) footonite lainev vektori komponent, mis on risti kvantkaevu tasandiga, ning \(\psi_i\) ja \(\psi_f\) on piiratud elektronide lainefunktsioonid. Oskilleeriv tegur näitab footonite muutust kvantkaevu ulatuses. Sama füüsikaline põhimõte kehtib ka mitmekomponentsete lainefunktsioonide puhul, kus skalaarne deformatsioonipotentsiaal asendatakse sobiva pingestus-Hamiltoniaaniga.
Akustilised fonoonid on kolmemõõtmelised vibratsioonid, isegi kui elektronide olekud on kahemõõtmelised. Tavapärases kvantkaevu mahufonoonide kirjelduses võib laengukandja vahetada impulssi tasandis \(\mathbf q_\parallel=\mathbf k'_\parallel-\mathbf k_\parallel\) ja samal ajal olla seotud tasandist väljapoole suunatud fonoonkomponendiga \(q_z\). See muudab piirde kattuvuse oluliseks nii alamribade vahelistele kui ka alamribade sees toimuvatele üleminekutele. Erinevate membraanide või muude struktuuride puhul, kus fonoonid on tugevalt piiratud, võib olla vajalik kasutada alternatiivseid kirjeldusi.Akustilised fonoonid on kolmemõõtmelised vibratsioonid, isegi kui elektronide olekud on kahemõõtmelised. Tavapärases kvantkaevu mahufonoonide kirjelduses võib laengukandja vahetada impulssi tasandis \(\mathbf q_\parallel=\mathbf k'_\parallel-\mathbf k_\parallel\) ja samal ajal olla seotud tasandist väljapoole suunatud fonoonkomponendiga \(q_z\). See muudab piirde kattuvuse oluliseks nii alamribade vahelistele kui ka alamribade sees toimuvatele üleminekutele. Erinevate membraanide või muude struktuuride puhul, kus fonoonid on tugevalt piiratud, võib olla vajalik kasutada alternatiivseid kirjeldusi.
🔬 Miks lainefunktsioonidel on tähtsus: kahel üleminekul, millel on sama energiaerinevus, ei pea olema sama hajumiskiirus. Nende piiratud lainefunktsioonid, energiaribade koostis ja deformatsioonide mõju võivad anda väga erinevad kattuvusintegraalid.🔬 Miks lainefunktsioonidel on tähtsus: kahel üleminekul, millel on sama energiaerinevus, ei pea olema sama hajumiskiirus. Nende piiratud lainefunktsioonid, energiaribade koostis ja deformatsioonide mõju võivad anda väga erinevad kattuvusintegraalid.
8. Fermi kuldsest reeglist hajumiskiiruse juurde8. Fermi kuldsest reeglist hajumiskiiruse juurde
Fooni osalusel toimuva ülemineku tõenäosus tuleneb Fermi kuldsest reeglist. Esialgse elektronseisundi \(i\) korral arvutatakse hajumiskiirus, liites kokku kõik lubatud lõppseisundid, fooni harud ja fooni lainevektorid:Fooni osalusel toimuva ülemineku tõenäosus tuleneb Fermi kuldsest reeglist. Esialgse elektronseisundi \(i\) korral arvutatakse hajumiskiirus, liites kokku kõik lubatud lõppseisundid, fooni harud ja fooni lainevektorid:
\[ \begin{aligned} \frac{1}{\tau_i} = \frac{2\pi}{\hbar} \sum_{f,\mathbf q,\lambda}|M_{fi}^{(\lambda)}(\mathbf q)|^2 \Big[&N_{\mathbf q\lambda}\, \delta(E_f-E_i-\hbar\omega_{\mathbf q\lambda})\\ &+(N_{\mathbf q\lambda}+1)\, \delta(E_f-E_i+\hbar\omega_{\mathbf q\lambda})\Big]. \end{aligned} \]\[ \begin{aligned} \frac{1}{\tau_i} = \frac{2\pi}{\hbar} \sum_{f,\mathbf q,\lambda}|M_{fi}^{(\lambda)}(\mathbf q)|^2 \Big[&N_{\mathbf q\lambda}\, \delta(E_f-E_i-\hbar\omega_{\mathbf q\lambda})\\ &+(N_{\mathbf q\lambda}+1)\, \delta(E_f-E_i+\hbar\omega_{\mathbf q\lambda})\Big]. \end{aligned} \]
Esimene liige kirjeldab neeldumist ja teine kiirgumist. Diraci deltafunktsioonid tagavad energia säilimise; kristalli impulss säilib seose kaudu, mis ühendab elektronide ja footonite lainevektorid. Degeneratiivsetes süsteemides on oluline ka lõplike elektronide olekute hõivatus, mis viib Pauli blokeerivate tegurite tekkimiseni.Esimene liige kirjeldab neeldumist ja teine kiirgumist. Diraci deltafunktsioonid tagavad energia säilimise; kristalli impulss säilib seose kaudu, mis ühendab elektronide ja footonite lainevektorid. Degeneratiivsetes süsteemides on oluline ka lõplike elektronide olekute hõivatus, mis viib Pauli blokeerivate tegurite tekkimiseni.
Kõrge temperatuuri elastse lähenduse korral lähenevad need kaks panust ühele ja samale energiasisaldusega hajumisprotsessile, kusjuures arutleti ülal mainitud termilise maatriksielemendi üle. Üldise elektronide dispersiooni \(E_b(\mathbf k)\) korral asuvad saadaval olevad lõppolekud samal energiajoone või -pinnal:Kõrge temperatuuri elastse lähenduse korral lähenevad need kaks panust ühele ja samale energiasisaldusega hajumisprotsessile, kusjuures arutleti ülal mainitud termilise maatriksielemendi üle. Üldise elektronide dispersiooni \(E_b(\mathbf k)\) korral asuvad saadaval olevad lõppolekud samal energiajoone või -pinnal:
\[ E_{b_f}(\mathbf k')=E_{b_i}(\mathbf k). \]\[ E_{b_f}(\mathbf k')=E_{b_i}(\mathbf k). \]
See rõhutab üht olulist erinevust: akustiline hajumine sõltub juurdepääsetavate elektronide seisundite tihedusest ja geomeetriast, samuti footonide ja elektronide vahelisest seosest. Seega võivad mitteparaboolsed või anisotroopsed energiatasemed avalduda hajumiskiirustes, mis on üsna erinevad tuntud isotroopse efektiivse massi tulemustest.See rõhutab üht olulist erinevust: akustiline hajumine sõltub juurdepääsetavate elektronide seisundite tihedusest ja geomeetriast, samuti footonide ja elektronide vahelisest seosest. Seega võivad mitteparaboolsed või anisotroopsed energiatasemed avalduda hajumiskiirustes, mis on üsna erinevad tuntud isotroopse efektiivse massi tulemustest.
9. Hajumisega seotud aeg, transportiga seotud aeg ja liikuvus9. Hajumisega seotud aeg, transportiga seotud aeg ja liikuvus
Kõik kokkupõrked ei ole sama tõhusad voolu vähendamisel. Kokkupõrge, mis muudab liikumissuunda vaid veidi, võib küll osaliselt mõjutada hajumiskiirust, kuid mõju impulssile on seejuures nõrk. Isotroopse piiririba puhul väljendatakse seda erinevust sageli transpordi kaalu abil:Kõik kokkupõrked ei ole sama tõhusad voolu vähendamisel. Kokkupõrge, mis muudab liikumissuunda vaid veidi, võib küll osaliselt mõjutada hajumiskiirust, kuid mõju impulssile on seejuures nõrk. Isotroopse piiririba puhul väljendatakse seda erinevust sageli transpordi kaalu abil:
\[ \frac{1}{\tau_{\mathrm{tr}}(\mathbf k)} =\sum_{\mathbf k'}W_{\mathbf k\rightarrow\mathbf k'} \bigl(1-\cos\theta\bigr), \]\[ \frac{1}{\tau_{\mathrm{tr}}(\mathbf k)} =\sum_{\mathbf k'}W_{\mathbf k\rightarrow\mathbf k'} \bigl(1-\cos\theta\bigr), \]
kus \(W_{\mathbf k\rightarrow\mathbf k'}\) on üleminekukiirus ja \(\theta\) on hajumisnurk. Esisuunaline hajumine mõjutab impulsi lõdvestumist vähe, samas kui tagasuunaline hajumine avaldab suuremat mõju. Anisotroopsete või mitme energiatasemega materjalide puhul võib impulsi või kiiruse lõdvestumise täielik kirjeldamine olla keerulisem kui see lihtne nurgal põhinev tegur.kus \(W_{\mathbf k\rightarrow\mathbf k'}\) on üleminekukiirus ja \(\theta\) on hajumisnurk. Esisuunaline hajumine mõjutab impulsi lõdvestumist vähe, samas kui tagasuunaline hajumine avaldab suuremat mõju. Anisotroopsete või mitme energiatasemega materjalide puhul võib impulsi või kiiruse lõdvestumise täielik kirjeldamine olla keerulisem kui see lihtne nurgal põhinev tegur.
Elementaarses paraboolse riba lõõgastusaja lähenduses on liikuvusElementaarses paraboolse riba lõõgastusaja lähenduses on liikuvus
\[ \mu=\frac{q\tau_{\mathrm{tr}}}{m^*}. \]\[ \mu=\frac{q\tau_{\mathrm{tr}}}{m^*}. \]
Reaalsed seadmed sisaldavad tavaliselt erineva energiaga laengukandjaid ja neil võib olla mitu hõivatud energiariba või -ala. Seejärel hõlmab juhtivus laengukandjate jaotust, grupi kiirusi ja energiast sõltuvat transporti kestust. Akustiline footonide hajumine on üks paljudest teguritest, nagu näiteks lisandid, pinna kareduse ja optilised footonid, mis võivad piirata lõplikku liikuvust. Laiema konteksti saamiseks vaata energiariba struktuuri ja liikuvuse dokumentatsiooni, mis käsitleb pooljuhtide transpordi modelleerimist.Reaalsed seadmed sisaldavad tavaliselt erineva energiaga laengukandjaid ja neil võib olla mitu hõivatud energiariba või -ala. Seejärel hõlmab juhtivus laengukandjate jaotust, grupi kiirusi ja energiast sõltuvat transporti kestust. Akustiline footonide hajumine on üks paljudest teguritest, nagu näiteks lisandid, pinna kareduse ja optilised footonid, mis võivad piirata lõplikku liikuvust. Laiema konteksti saamiseks vaata energiariba struktuuri ja liikuvuse dokumentatsiooni, mis käsitleb pooljuhtide transpordi modelleerimist.
10. Millal ei ole lihtne akustiline mudel piisav?10. Millal ei ole lihtne akustiline mudel piisav?
Deformatsioonipotentsiaali ja energiajaotuslähendused pakuvad väärtuslikku kirjeldust akustilise hajumise kohta, kuid nende alusel tehtud oletusi tuleb meeles pidada. Madalatel temperatuuridel tuleb hoolikalt arvestada footonite arvu ja footonite energiaga, mis võivad elektrone hajutada; Blochi–Grüneiseni režiim võib oluliselt erineda kõrgetemperatuurilisest kirjeldusest. Tugev anisotroopia, mitme energiaastme seos ja kvantpiirang võivad muuta hajumise valikureegleid. Muud akustilised interaktsioonid, eriti piesoelektriline hajumine mitte-tsentrosümmeetrilistes kristallides, tulenevad erinevast füüsikalisest seosest ja neid ei tohiks segada deformatsioonipotentsiaali hajumisega.Deformatsioonipotentsiaali ja energiajaotuslähendused pakuvad väärtuslikku kirjeldust akustilise hajumise kohta, kuid nende alusel tehtud oletusi tuleb meeles pidada. Madalatel temperatuuridel tuleb hoolikalt arvestada footonite arvu ja footonite energiaga, mis võivad elektrone hajutada; Blochi–Grüneiseni režiim võib oluliselt erineda kõrgetemperatuurilisest kirjeldusest. Tugev anisotroopia, mitme energiaastme seos ja kvantpiirang võivad muuta hajumise valikureegleid. Muud akustilised interaktsioonid, eriti piesoelektriline hajumine mitte-tsentrosümmeetrilistes kristallides, tulenevad erinevast füüsikalisest seosest ja neid ei tohiks segada deformatsioonipotentsiaali hajumisega.
Peamine tulemus on see, et akustilised fonoonid hajutavad laengukandjaid, tekitades ajas muutuvat võre deformatsiooni. Interaktsiooni tugevus sõltub sellest, kuidas elektronseisundid deformatsioonile reageerivad, kuidas kristall toetab helilaineid, millised lõplikud laengukandja seisundid on saadaval ja kui tõhusalt iga üleminek hoogu vähendab. Need põhimõtted kehtivad nii tahkjuhtide kui ka kvantkaevude ja mitmeribaliste elektronisüsteemide kohta.Peamine tulemus on see, et akustilised fonoonid hajutavad laengukandjaid, tekitades ajas muutuvat võre deformatsiooni. Interaktsiooni tugevus sõltub sellest, kuidas elektronseisundid deformatsioonile reageerivad, kuidas kristall toetab helilaineid, millised lõplikud laengukandja seisundid on saadaval ja kui tõhusalt iga üleminek hoogu vähendab. Need põhimõtted kehtivad nii tahkjuhtide kui ka kvantkaevude ja mitmeribaliste elektronisüsteemide kohta.
👉 Lisalugemist: Jätkake teemaga Fröhlichi (polaarne optiline footon) hajumine, et võrrelda akustilist deformatsioonipotentsiaali hajumist erineva elektroni ja footoni vahelise vastastikmõjuga.👉 Lisalugemist: Jätkake teemaga Fröhlichi (polaarne optiline footon) hajumine, et võrrelda akustilist deformatsioonipotentsiaali hajumist erineva elektroni ja footoni vahelise vastastikmõjuga.