GaAS-ist valmistatud infrapuna-LED-i modelleerimine lainepikkusel 870 nm.GaAS-ist valmistatud infrapuna-LED-i modelleerimine lainepikkusel 870 nm.
See õpetus näitab, kuidas OghmaNano abil simuleerida 870 nm lainepikkusega galliumarseniidist (GaAs) valmistatud infrapunavalgusdioodi. Infrapunavalgusdioode kasutatakse optilises sides lühikestel distantsidel, lähedusandurites, peegeldusandurites, optilistes katkestusandurites, pildisensorite valgustamisel ja paljudes laboriseadmetes. Nende poolt kiiratav valgus on tavaliselt inimese silmale nähtamatu, kuid seda saab tuvastada sobivate räni-fotodioodide ja infrapunakiirgust tajuvate kaamerate abil.See õpetus näitab, kuidas OghmaNano abil simuleerida 870 nm lainepikkusega galliumarseniidist (GaAs) valmistatud infrapunavalgusdioodi. Infrapunavalgusdioode kasutatakse optilises sides lühikestel distantsidel, lähedusandurites, peegeldusandurites, optilistes katkestusandurites, pildisensorite valgustamisel ja paljudes laboriseadmetes. Nende poolt kiiratav valgus on tavaliselt inimese silmale nähtamatu, kuid seda saab tuvastada sobivate räni-fotodioodide ja infrapunakiirgust tajuvate kaamerate abil.
Alustame eelnevalt konfigureeritud GaAs/AlGaAs kahekordse heterostruktuuriga, teostame selle elektrilise simulatsiooni ja uurime nii seadme sisemist füüsikat kui ka prognoositavat optilist väljundit. Oluline erinevus on see, et voolu juhtimine, footonite teke ja footonite seadmest väljapääs on kolm erinevat protsessi. Kõigi kolme mõistmine on vajalik LED-i toimivuse hindamiseks.Alustame eelnevalt konfigureeritud GaAs/AlGaAs kahekordse heterostruktuuriga, teostame selle elektrilise simulatsiooni ja uurime nii seadme sisemist füüsikat kui ka prognoositavat optilist väljundit. Oluline erinevus on see, et voolu juhtimine, footonite teke ja footonite seadmest väljapääs on kolm erinevat protsessi. Kõigi kolme mõistmine on vajalik LED-i toimivuse hindamiseks.
1. Sissejuhatus: kuidas GaAs-pooljuhtmaterjalist valmistatud infrapuna-LED töötab.1. Sissejuhatus: kuidas GaAs-pooljuhtmaterjalist valmistatud infrapuna-LED töötab.
Positiivse polariteediga LED süstib elektrone ja auke pooljuhtpiirkonda, kus need võivad rekombineeruda. Otsebandaga materjalides, nagu GaAs, võib elektron rekombineeruda auguga ja vabastada oma energia footonina. Ligikaudu toatemperatuuril on GaAs-i bandgap umbes 1,42 eV, mis vastab peaaegu infrapunasele kiirgusele umbes 870 nm lainepikkusel.Positiivse polariteediga LED süstib elektrone ja auke pooljuhtpiirkonda, kus need võivad rekombineeruda. Otsebandaga materjalides, nagu GaAs, võib elektron rekombineeruda auguga ja vabastada oma energia footonina. Ligikaudu toatemperatuuril on GaAs-i bandgap umbes 1,42 eV, mis vastab peaaegu infrapunasele kiirgusele umbes 870 nm lainepikkusel.
\[ E_{\mathrm{ph}}=\frac{hc}{\lambda}\simeq E_g,\qquad \lambda\,[\mathrm{nm}]\simeq\frac{1240}{E_g\,[\mathrm{eV}]}. \]\[ E_{\mathrm{ph}}=\frac{hc}{\lambda}\simeq E_g,\qquad \lambda\,[\mathrm{nm}]\simeq\frac{1240}{E_g\,[\mathrm{eV}]}. \]
See seos annab iseloomuliku lainepikkuse, mitte aga täiesti terava spektrijoone. Elektronid ja augud paiknevad erinevatel energia tasemetel ning emiteeritud valgusel on piiratud spektri laius. Emissioonispekter sõltub ka temperatuurist, materjali parameetritest ja simulatsioonis kasutatud spektrikaartidest.See seos annab iseloomuliku lainepikkuse, mitte aga täiesti terava spektrijoone. Elektronid ja augud paiknevad erinevatel energia tasemetel ning emiteeritud valgusel on piiratud spektri laius. Emissioonispekter sõltub ka temperatuurist, materjali parameetritest ja simulatsioonis kasutatud spektrikaartidest.
GaAs-i aktiivne kiht on paigutatud laiemate keelualaaga Al0,3Ga0,7As-kihtide vahele. See loob topeltheterostruktuuri: juhtivus- ja valentsribade nihked aitavad kaasa laengukandjate piiramisele, nii et elektronid ja augud kohtuvad GaAs-is, mitte ei rekombineeri mujal. See on spontaanse kiirgusega seade, mitte laserdiood; optilist võimendust või laseri läve ei modelleerita. Füüsilise kihtide järjestuse kohta käsitletakse lähemalt jaotises 4.GaAs-i aktiivne kiht on paigutatud laiemate keelualaaga Al0,3Ga0,7As-kihtide vahele. See loob topeltheterostruktuuri: juhtivus- ja valentsribade nihked aitavad kaasa laengukandjate piiramisele, nii et elektronid ja augud kohtuvad GaAs-is, mitte ei rekombineeri mujal. See on spontaanse kiirgusega seade, mitte laserdiood; optilist võimendust või laseri läve ei modelleerita. Füüsilise kihtide järjestuse kohta käsitletakse lähemalt jaotises 4.
2. Infrapuna-LED-i simulatsiooni loomine2. Infrapuna-LED-i simulatsiooni loomine
Peamises OghmaNano aknas valige Menüü → Uus simulatsioon. Uue simulatsiooni vaates on näidiskonfiguratsioonid, mis on korraldatud tüüpide kaupa (vt ?? ja ??). Avage asjakohane GaAs/LED-i näidiskategooria ja topeltklõpsake näidiskonfiguratsioonil „LED 870 nm galliumarseniid”. Valige oma arvutis kaust ja salvestage simulatsioon sinna. See loob kohaliku koopia, mida saate käivitada ja hiljem muuta, ilma et peaksite raamatukogus olevat malli muutma.Peamises OghmaNano aknas valige Menüü → Uus simulatsioon. Uue simulatsiooni vaates on näidiskonfiguratsioonid, mis on korraldatud tüüpide kaupa (vt ?? ja ??). Avage asjakohane GaAs/LED-i näidiskategooria ja topeltklõpsake näidiskonfiguratsioonil „LED 870 nm galliumarseniid”. Valige oma arvutis kaust ja salvestage simulatsioon sinna. See loob kohaliku koopia, mida saate käivitada ja hiljem muuta, ilma et peaksite raamatukogus olevat malli muutma.
Pärast näidise laadimist kuvab OghmaNano seadme peamises aknas. Peamine seadmeaken on näidatud pildil ??. Simulatsioon sisaldab juba selle pooljuhtstruktuuri, elektrilisi parameetreid, sulamikoostist ja emissioonikonfiguratsiooni. Esmalt käivitame selle näidiskonfiguratsiooni ja seejärel vaatame, kuidas arvutused on koostatud.Pärast näidise laadimist kuvab OghmaNano seadme peamises aknas. Peamine seadmeaken on näidatud pildil ??. Simulatsioon sisaldab juba selle pooljuhtstruktuuri, elektrilisi parameetreid, sulamikoostist ja emissioonikonfiguratsiooni. Esmalt käivitame selle näidiskonfiguratsiooni ja seejärel vaatame, kuidas arvutused on koostatud.
3. Simulatsiooni käivitamine3. Simulatsiooni käivitamine
Klõpsake failiribal asuval sinisel kolmnurksel nupul „Käivita simulatsioon”. Simulatsioon viib läbi mitmeid elektrilisi arvutusi erinevate rakendatud pingete korral. Rakendatud pinge suurenedes arvutab difusioon-drift-lahendaja välja sisemise elektrostaatilise potentsiaali, elektronide ja aukude kontsentratsiooni, nende voolud ja rekombinatsioonikiirused. Simulatsiooni tulemused salvestatakse kausta, mille valisite jaos 2.Klõpsake failiribal asuval sinisel kolmnurksel nupul „Käivita simulatsioon”. Simulatsioon viib läbi mitmeid elektrilisi arvutusi erinevate rakendatud pingete korral. Rakendatud pinge suurenedes arvutab difusioon-drift-lahendaja välja sisemise elektrostaatilise potentsiaali, elektronide ja aukude kontsentratsiooni, nende voolud ja rekombinatsioonikiirused. Simulatsiooni tulemused salvestatakse kausta, mille valisite jaos 2.
Arvutuste käigus avage vaheleht „Terminal” (vaata ?? ja ??). Seal kuvatakse lahendusprotsessi edenemine ja diagnostilised teated. Muutuv väljundirea on normaalne: programm läbib järk-järgult erinevaid parameetriväärtusi ja lahendab seotud võrrandeid. Kui arvutused on lõppenud, minge tagasi vahelehele „Väljund”, et vaadata salvestatud tulemusi. Kui arvutuste käigus ilmneb viga, on terminali väljund esimene koht, kust otsida asjakohast diagnostilist teavet.Arvutuste käigus avage vaheleht „Terminal” (vaata ?? ja ??). Seal kuvatakse lahendusprotsessi edenemine ja diagnostilised teated. Muutuv väljundirea on normaalne: programm läbib järk-järgult erinevaid parameetriväärtusi ja lahendab seotud võrrandeid. Kui arvutused on lõppenud, minge tagasi vahelehele „Väljund”, et vaadata salvestatud tulemusi. Kui arvutuste käigus ilmneb viga, on terminali väljund esimene koht, kust otsida asjakohast diagnostilist teavet.
4. Esimesed tulemused: seadme geomeetria, vool ja kiiratav valgus.4. Esimesed tulemused: seadme geomeetria, vool ja kiiratav valgus.
Pärast edukat simulatsiooni kuvab „Output” (väljund) vaheleht simulatsiooni tulemused failide kogumina. Pildil ?? on näidatud selle infrapuna-LED-simulatsiooni käigus loodud failid; konkreetsete saadaval olevate failide loend võib sõltuda väljundseadetest ja tarkvaraversioonist.Pärast edukat simulatsiooni kuvab „Output” (väljund) vaheleht simulatsiooni tulemused failide kogumina. Pildil ?? on näidatud selle infrapuna-LED-simulatsiooni käigus loodud failid; konkreetsete saadaval olevate failide loend võib sõltuda väljundseadetest ja tarkvaraversioonist.
device.csv, et näha simuleeritud seadme ja selle sisemise struktuuri kolmemõõtmelist kujutist.Topeltklõpsake nupul device.csv, et näha simuleeritud seadme ja selle sisemise struktuuri kolmemõõtmelist kujutist.
jv.csv, et kuvada voolutiheduse graafik, mis näitab selle seost rakendatud pingega.Topeltklõpsake väljal jv.csv, et kuvada voolutiheduse graafik, mis näitab selle seost rakendatud pingega.
v_cd_m2.csv; infrapunase valguse puhul tuleb fotomeetrilisi ühikuid kasutada ettevaatlikult.Pingest sõltuv graafik, mis näitab väljundsignaali heleduse muutust, avati programmis v_cd_m2.csv; infrapunase valguse puhul tuleb fotomeetrilisi ühikuid kasutada ettevaatlikult.
v_eqe.csv-s.Pingeolulisusega seotud välise kvantefektiivsuse graafik, mis on koostatud andmete põhjal, mis on esitatud v_eqe.csv-s.Vahekaardil „Väljund” on komplekt CSV-faile ja -kaustu. OghmaNano saab need otse avada: topeltklõpsake CSV-failil, et see graafiliselt esitada, või topeltklõpsake toetatud seadme või salvestatud andmefaili, et käivitada vastav vaatur. Alustage failist device.csv, mis avab 3D-vaate. See vaade hõlbustab mudeli poolt esitatud ruumilise struktuuri mõistmist, enne kui hakata elektrilisi graafikuid tõlgendama.Vahekaardil „Väljund” on komplekt CSV-faile ja -kaustu. OghmaNano saab need otse avada: topeltklõpsake CSV-failil, et see graafiliselt esitada, või topeltklõpsake toetatud seadme või salvestatud andmefaili, et käivitada vastav vaatur. Alustage failist device.csv, mis avab 3D-vaate. See vaade hõlbustab mudeli poolt esitatud ruumilise struktuuri mõistmist, enne kui hakata elektrilisi graafikuid tõlgendama.
Praeguse tiheduse ja pinge omaduste graafik (J–V kõver) näitab, et diood hakkab juhtima, kui sellele rakendatakse otsepinge. Madala pinge korral süstitakse aktiivsesse piirkonda suhteliselt vähe laengukandjaid. Kui ühenduspiirkihi takistus väheneb, suureneb oluliselt otsevool. Pinge, mille juures ilmneb visuaalselt terav tõus, ei ole universaalne materjali konstant: see sõltub seadme struktuurist, kontaktidest, transpardi parameetritest ja graafiku skaalast. Lisaks tasub märkida, et suur vool ei tähenda tingimata, et suur osa sellest voolust tekitab kasulikku valgust.Praeguse tiheduse ja pinge omaduste graafik (J–V kõver) näitab, et diood hakkab juhtima, kui sellele rakendatakse otsepinge. Madala pinge korral süstitakse aktiivsesse piirkonda suhteliselt vähe laengukandjaid. Kui ühenduspiirkihi takistus väheneb, suureneb oluliselt otsevool. Pinge, mille juures ilmneb visuaalselt terav tõus, ei ole universaalne materjali konstant: see sõltub seadme struktuurist, kontaktidest, transpardi parameetritest ja graafiku skaalast. Lisaks tasub märkida, et suur vool ei tähenda tingimata, et suur osa sellest voolust tekitab kasulikku valgust.
4.1 Pingeolenev valgusvoog ja -efektiivsus4.1 Pingeolenev valgusvoog ja -efektiivsus
Seejärel avage v_cd_m2.csv, et uurida näites esitatud valgusvoo hulga pingest sõltuvust. Saadud graafik on näidatud alloleval joonisel ??. Graafikul kujutatud luminants (või simulatsiooni abil määratletud väljundvalgusvoo hulk) suureneb, kui süstitud laengukandjad hakkavad kiirgava rekombinatsiooniga toimima. Infrapunaseadme puhul pidage meeles, et fotomeetriline luminants ühikutes cd m−2 võtab arvesse valguse intensiivsust vastavalt inimese silma tundlikkusele. Seetõttu ei ole see parim mõõdik 870 nm lainepikkusega optilise väljundi hindamiseks: spektraalne kiirgusvoog või footonvoog on selleks tähendusrikkam. Faili ja selle telgede ühikuid tuleks vaadelda selles kontekstis.Seejärel avage v_cd_m2.csv, et uurida näites esitatud valgusvoo hulga pingest sõltuvust. Saadud graafik on näidatud alloleval joonisel ??. Graafikul kujutatud luminants (või simulatsiooni abil määratletud väljundvalgusvoo hulk) suureneb, kui süstitud laengukandjad hakkavad kiirgava rekombinatsiooniga toimima. Infrapunaseadme puhul pidage meeles, et fotomeetriline luminants ühikutes cd m−2 võtab arvesse valguse intensiivsust vastavalt inimese silma tundlikkusele. Seetõttu ei ole see parim mõõdik 870 nm lainepikkusega optilise väljundi hindamiseks: spektraalne kiirgusvoog või footonvoog on selleks tähendusrikkam. Faili ja selle telgede ühikuid tuleks vaadelda selles kontekstis.
Avage v_eqe.csv, et näha simuleeritud välise kvantefektiivsuse (EQE) graafikut pinge suhtes. LED-i puhul väljendab EQE footonite arvu, mis seadmest väljuvad ühe sinna toodud elektroni kohta. See erineb seadmesisesest rekombinatsiooniprotsesside osakaalust, mis tekitavad footoneid. Kui pinge muutub, võivad EQE-le mõju avaldada konkureerivad kiirgus- ja mittekiirgusprotsessid, laengukandjate lekkimine ja optiline väljaviimine. Seetõttu ei pea selle pingest sõltuvus täpselt järgima kas J–V või väljundvalguse intensiivsuse graafikut.Avage v_eqe.csv, et näha simuleeritud välise kvantefektiivsuse (EQE) graafikut pinge suhtes. LED-i puhul väljendab EQE footonite arvu, mis seadmest väljuvad ühe sinna toodud elektroni kohta. See erineb seadmesisesest rekombinatsiooniprotsesside osakaalust, mis tekitavad footoneid. Kui pinge muutub, võivad EQE-le mõju avaldada konkureerivad kiirgus- ja mittekiirgusprotsessid, laengukandjate lekkimine ja optiline väljaviimine. Seetõttu ei pea selle pingest sõltuvus täpselt järgima kas J–V või väljundvalguse intensiivsuse graafikut.
Need kolm tulemust annavad vastused omavahel seotud, kuid erinevatele küsimustele: kui suur on süstitav laeng? (J–V), kuidas muutub väljastatav signaal? (pingest sõltuv optilise väljundi graafik) ja kui tõhusalt muudetakse süstitud laeng väljastatavateks footoniteks? (EQE).Need kolm tulemust annavad vastused omavahel seotud, kuid erinevatele küsimustele: kui suur on süstitav laeng? (J–V), kuidas muutub väljastatav signaal? (pingest sõltuv optilise väljundi graafik) ja kui tõhusalt muudetakse süstitud laeng väljastatavateks footoniteks? (EQE).
5. Kihtide, legeerimise ja sulamikoostise uurimine5. Kihtide, legeerimise ja sulamikoostise uurimine
Naaske peamisele aknale ja avage kihiredaktor, kasutades seadme struktuuri vaates vasakul küljel asuvat sinise värvusega nuppu, millel on kujutatud üksteise peal olevad jooned. Redaktor näitab pooljuhtkihtide järjekorda ja nende määratud paksust. Võrdlusseade on GaAs/AlGaAs kahekihiline heterostruktuur, mille kihtide järjekord on järgmine (loetletud ülalt alla, tagumise kontakti suunas).Naaske peamisele aknale ja avage kihiredaktor, kasutades seadme struktuuri vaates vasakul küljel asuvat sinise värvusega nuppu, millel on kujutatud üksteise peal olevad jooned. Redaktor näitab pooljuhtkihtide järjekorda ja nende määratud paksust. Võrdlusseade on GaAs/AlGaAs kahekihiline heterostruktuur, mille kihtide järjekord on järgmine (loetletud ülalt alla, tagumise kontakti suunas).
| KihtKiht | MaterjalMaterjal | PaksusPaksus | Dopingu tase (m−3)Dopingu tase (m−3) | FunktsioonFunktsioon |
|---|---|---|---|---|
| pp | Al0,3Ga0,7AsAl0,3Ga0,7As | 200 nm200 nm | Aktsptaatorid: 5 × 1023Aktsptaatorid: 5 × 1023 | Aukude süstimiskiht ja laia vahega materjalist akenAukude süstimiskiht ja laia vahega materjalist aken |
| mama | GalliumarseniiidGalliumarseniiid | 300 nm300 nm | Nimiliselt dopitud.Nimiliselt dopitud. | Kiirgav aktiivne piirkondKiirgav aktiivne piirkond |
| nn | Al0,3Ga0,7AsAl0,3Ga0,7As | 200 nm200 nm | Do norid: 5 × 1023Do norid: 5 × 1023 | Elektronide sisseviimise ja piirdekihtElektronide sisseviimise ja piirdekiht |
| n+n+ | GalliumarseniiidGalliumarseniiid | 100 nm100 nm | Do norid: 1 × 1024Do norid: 1 × 1024 | Suure kontsentratsiooniga legeeritud tagumine kontaktpiirkondSuure kontsentratsiooniga legeeritud tagumine kontaktpiirkond |
Need on õpetuse näites kasutatavad standardseadistused. Kihtide redaktor on parim koht, kust kontrollida laaditud versiooni väärtuseid. Laiem ribalaiusega AlGaAs, mis asub mõlemal pool kitsama ribalaiusega GaAs-ist, tekitab energiaribades katkestusi. See aitab lokaliseerida süstitud laengukandjaid keskmises piirkonnas. Tagumine GaAs-kiht hõlbustab elektrilist kontakti, kuigi GaAs võib ka neelata valgust, mis liigub selle kihi poole, seega tuleb optilist ja elektrilist konstruktsiooni vaadelda koos.Need on õpetuse näites kasutatavad standardseadistused. Kihtide redaktor on parim koht, kust kontrollida laaditud versiooni väärtuseid. Laiem ribalaiusega AlGaAs, mis asub mõlemal pool kitsama ribalaiusega GaAs-ist, tekitab energiaribades katkestusi. See aitab lokaliseerida süstitud laengukandjaid keskmises piirkonnas. Tagumine GaAs-kiht hõlbustab elektrilist kontakti, kuigi GaAs võib ka neelata valgust, mis liigub selle kihi poole, seega tuleb optilist ja elektrilist konstruktsiooni vaadelda koos.
Valige diagramm „Electrical ribbon” ja avage menüü „Doping/Ions”. Graafikul on näidatud, kuidas doonor- ja aktsptorainete kontsentratsioon seadmes varieerub. Positiivne legeerimine n-tüüpi piirkondades tagab elektronide olemasolu; aktsptorlegeerimine p-tüüpi piirkonnas tagab aukude olemasolu. Keskmine GaAs-kiht on põhimõtteliselt puhas, kuid see ei ole täielikult vaba laengukandjatest: otsese voolu korral süstitakse sinna elektrone ja auke mõlemalt poolt.Valige diagramm „Electrical ribbon” ja avage menüü „Doping/Ions”. Graafikul on näidatud, kuidas doonor- ja aktsptorainete kontsentratsioon seadmes varieerub. Positiivne legeerimine n-tüüpi piirkondades tagab elektronide olemasolu; aktsptorlegeerimine p-tüüpi piirkonnas tagab aukude olemasolu. Keskmine GaAs-kiht on põhimõtteliselt puhas, kuid see ei ole täielikult vaba laengukandjatest: otsese voolu korral süstitakse sinna elektrone ja auke mõlemalt poolt.
Sama menüüst avage „Materjali gradiendid ja deformatsioon”, et vaadata sulami koostise x-, y- ja z-parameetreid. AlxGa1−xAs puhul on alumiiniumi osakaal barjerkihis x = 0,30 ja puhtas GaAs-is null. Materjali koostis ei ole pelgalt märgistus: see muudab sulami keeluala, elektronafiinsust ja muid materjaliskriptides kasutatavaid elektrilisi omadusi. Kavandatud x-profiil peaks vastama füüsilisele kihijärjestusele, mis on näidatud kihieditoris.Sama menüüst avage „Materjali gradiendid ja deformatsioon”, et vaadata sulami koostise x-, y- ja z-parameetreid. AlxGa1−xAs puhul on alumiiniumi osakaal barjerkihis x = 0,30 ja puhtas GaAs-is null. Materjali koostis ei ole pelgalt märgistus: see muudab sulami keeluala, elektronafiinsust ja muid materjaliskriptides kasutatavaid elektrilisi omadusi. Kavandatud x-profiil peaks vastama füüsilisele kihijärjestusele, mis on näidatud kihieditoris.
6. Optiline väljaviimine: millised footonid pääsevad välja?6. Optiline väljaviimine: millised footonid pääsevad välja?
GaAs-i aktiivses kihis tekkiv footon ei pruugi tingimata LED-ist väljuda. GaAs-il on kõrge murdumisnäitaja, seega võivad footonid, mis jõuavad pooljuht-õhu piirpinnale piisavalt kaldnurga all, läbida täieliku sisemise peegeldumise. Sisemised peegeldused, neeldumine pooljuhtmaterjalis ja neeldumine kontaktidel võivad kõik vähendada väljuvate footonite arvu. Seega võib seadmel olla suur kiirgusreaktsioonide määr, kuid suhteliselt tagasihoidlik väljaminev kiirgus.GaAs-i aktiivses kihis tekkiv footon ei pruugi tingimata LED-ist väljuda. GaAs-il on kõrge murdumisnäitaja, seega võivad footonid, mis jõuavad pooljuht-õhu piirpinnale piisavalt kaldnurga all, läbida täieliku sisemise peegeldumise. Sisemised peegeldused, neeldumine pooljuhtmaterjalis ja neeldumine kontaktidel võivad kõik vähendada väljuvate footonite arvu. Seega võib seadmel olla suur kiirgusreaktsioonide määr, kuid suhteliselt tagasihoidlik väljaminev kiirgus.
Avage optiline diagramm ja valige optilise signaali väljastamise vaade. Graafikul on näha, kuidas genereeritud footoni väljumise tõenäosus sõltub selle asukohast kihtide virnas. Graafik ?? annab ruumilise pildi, samas kui sellega seotud graafik ?? näitab väljumise tõenäosust kui funktsiooni, mis sõltub footonite emissioonipunkti sügavusest.Avage optiline diagramm ja valige optilise signaali väljastamise vaade. Graafikul on näha, kuidas genereeritud footoni väljumise tõenäosus sõltub selle asukohast kihtide virnas. Graafik ?? annab ruumilise pildi, samas kui sellega seotud graafik ?? näitab väljumise tõenäosust kui funktsiooni, mis sõltub footonite emissioonipunkti sügavusest.
Oluline detail selles näites: väljapääsu tõenäosuse tulemus kuvatakse ainult piirkonnas, kus mudel genereerib valgust. Põhimõtteliselt võiksid footonid väljuda ka teistest kihtidest; graafik piirdub simulatsiooni poolt valitud valgust kiirgava piirkonnaga, selle asemel et väita, et väljapääs on mujal füüsiliselt võimatu. Üksnes väljapääsu tõenäosus ei anna meile teavet genereeritud footonite koguhulga kohta: see tuleb kombineerida genereeritud footonite ruumilise ja spektrilise jaotusega.Oluline detail selles näites: väljapääsu tõenäosuse tulemus kuvatakse ainult piirkonnas, kus mudel genereerib valgust. Põhimõtteliselt võiksid footonid väljuda ka teistest kihtidest; graafik piirdub simulatsiooni poolt valitud valgust kiirgava piirkonnaga, selle asemel et väita, et väljapääs on mujal füüsiliselt võimatu. Üksnes väljapääsu tõenäosus ei anna meile teavet genereeritud footonite koguhulga kohta: see tuleb kombineerida genereeritud footonite ruumilise ja spektrilise jaotusega.
Põhimõtteliselt määratakse eraldatud footonvoog, kaaludes kiirgusallikat aktiivses piirkonnas, võttes arvesse footonite väljapääsu tõenäosust. Sügavusest sõltuva ühemõõtmelise kirjelduse jaoks saab selle esitada skeemiliselt järgmiselt:Põhimõtteliselt määratakse eraldatud footonvoog, kaaludes kiirgusallikat aktiivses piirkonnas, võttes arvesse footonite väljapääsu tõenäosust. Sügavusest sõltuva ühemõõtmelise kirjelduse jaoks saab selle esitada skeemiliselt järgmiselt:
\[ \Phi_{\mathrm{out}}(\lambda) =\int R_{\mathrm{ph}}(z,\lambda)\,P_{\mathrm{esc}}(z,\lambda)\,dz . \]\[ \Phi_{\mathrm{out}}(\lambda) =\int R_{\mathrm{ph}}(z,\lambda)\,P_{\mathrm{esc}}(z,\lambda)\,dz . \]
See avaldis selgitab, miks kihi paksuse või optiliste omaduste muutmine võib muuta mõõdetud emissiooni, ilma et see tingimata muudaks elektrilist rekombinatsioonikiirust. Samuti selgitab see, miks on oluline, milline on footonite ruumiline jaotus.See avaldis selgitab, miks kihi paksuse või optiliste omaduste muutmine võib muuta mõõdetud emissiooni, ilma et see tingimata muudaks elektrilist rekombinatsioonikiirust. Samuti selgitab see, miks on oluline, milline on footonite ruumiline jaotus.
7. Simulatsiooni heteseisud: energiaribad pinge muutuste korral7. Simulatsiooni heteseisud: energiaribad pinge muutuste korral
Naaske peamisele aknale, valige „Output” (väljund) ja topeltklõpsake kaustal snapshots. See avab pildivaaturi, kus saate liuguri abil vaadata järjestikuste rakendatud pingete korral arvutatud tulemusi. Samuti saate valida, milliseid parameetreid graafikul kuvata, näiteks juhtivusriba serv, valentstriba serv, elektronide ja aukude kvasi-Fermi tasemed, kandjate tihedus, voolu komponendid ja rekombinatsioonikiirus.Naaske peamisele aknale, valige „Output” (väljund) ja topeltklõpsake kaustal snapshots. See avab pildivaaturi, kus saate liuguri abil vaadata järjestikuste rakendatud pingete korral arvutatud tulemusi. Samuti saate valida, milliseid parameetreid graafikul kuvata, näiteks juhtivusriba serv, valentstriba serv, elektronide ja aukude kvasi-Fermi tasemed, kandjate tihedus, voolu komponendid ja rekombinatsioonikiirus.
Alustuseks märgistage juhtivusriba alumine piir (EC), valentstriba alumine piir (EV) ning elektronide ja aukude kvasi-Fermi tasemed (EFn ja EFp). ?? piltidel on näidatud, kuidas ribad reageerivad, kui pinge suureneb. Tasakaaluolekus langevad elektronide ja aukude Fermi tasemed kokku; otsese pinge korral need lahkuvad, mis peegeldab elektronide ja aukude tasakaalustamatut jaotumist.Alustuseks märgistage juhtivusriba alumine piir (EC), valentstriba alumine piir (EV) ning elektronide ja aukude kvasi-Fermi tasemed (EFn ja EFp). ?? piltidel on näidatud, kuidas ribad reageerivad, kui pinge suureneb. Tasakaaluolekus langevad elektronide ja aukude Fermi tasemed kokku; otsese pinge korral need lahkuvad, mis peegeldab elektronide ja aukude tasakaalustamatut jaotumist.
Esmapilgul võivad ribapiiride graafikud näida üllatavalt tasastena AlGaAs/GaAs liideste korral. See konkreetne graafiline esitus ei hõlma koostise muutumisest sõltuvate legeeromaterjalide omaduste mõju, kui kuvatakse ribapiirid. Materjalide andmestikud sisaldavad endiselt koostise muutumisest sõltuvaid parameetreid, mida kasutatakse elektrilises mudelis. Ärge tõlgendage selles graafikus näivat puuduvat ribepiiret tõendina, et mudel käsitleb AlGaAs-i ja GaAs-i kui materjale, millel on identne keeluala. Kontrollige koostise graafikut ja materjalide parameetreid koos graafilise esitusega.Esmapilgul võivad ribapiiride graafikud näida üllatavalt tasastena AlGaAs/GaAs liideste korral. See konkreetne graafiline esitus ei hõlma koostise muutumisest sõltuvate legeeromaterjalide omaduste mõju, kui kuvatakse ribapiirid. Materjalide andmestikud sisaldavad endiselt koostise muutumisest sõltuvaid parameetreid, mida kasutatakse elektrilises mudelis. Ärge tõlgendage selles graafikus näivat puuduvat ribepiiret tõendina, et mudel käsitleb AlGaAs-i ja GaAs-i kui materjale, millel on identne keeluala. Kontrollige koostise graafikut ja materjalide parameetreid koos graafilise esitusega.
7.1 Kahanevad geenikandjate populatsioonid ja kasutatav statistika7.1 Kahanevad geenikandjate populatsioonid ja kasutatav statistika
Praeguses võrdlusseades kasutatakse Maxwelli–Boltzmanni statistikat, mis kirjeldab laengukandjate jaotust. See on sageli kasulik ligikaudne meetod mitte-degenereeritud pooljuhtpiirkondade jaoks, kuid see on vähem usaldusväärne, kui elektronide kvasi-Fermi tase läheneb juhtivusribale või jõuab sinna, või kui aukude kvasi-Fermi tase läheneb valentsribale või jõuab sinna. Sellises olukorras muutub laengukandjate jaotus degenereeritud ja Fermi–Diraci statistika annaks füüsikaliselt täpsemama kirjelduse.Praeguses võrdlusseades kasutatakse Maxwelli–Boltzmanni statistikat, mis kirjeldab laengukandjate jaotust. See on sageli kasulik ligikaudne meetod mitte-degenereeritud pooljuhtpiirkondade jaoks, kuid see on vähem usaldusväärne, kui elektronide kvasi-Fermi tase läheneb juhtivusribale või jõuab sinna, või kui aukude kvasi-Fermi tase läheneb valentsribale või jõuab sinna. Sellises olukorras muutub laengukandjate jaotus degenereeritud ja Fermi–Diraci statistika annaks füüsikaliselt täpsemama kirjelduse.
Suure voolusurve korral võivad saadud graafikud viidata inversioonitaolisele laengukandjate jaotusele või kvasi-Fermi taseme jagunemisele, kuid numeerilisi väärtusi tuleks tõlgendada, arvestades selle modelleerimise piiranguid. Inversiooni ja suure voolusurve korral toimiva transpordi täpne kirjeldamine hõlmaks ideaalis Fermi-Diraci statistikat ning vajaduse korral täiendavaid mitmeosakeste ja optilise võimenduse füüsikalisi mudeleid. Need LED-i tulemused ei viita indutseeritud emissioonile ega laserfunktsioonile.Suure voolusurve korral võivad saadud graafikud viidata inversioonitaolisele laengukandjate jaotusele või kvasi-Fermi taseme jagunemisele, kuid numeerilisi väärtusi tuleks tõlgendada, arvestades selle modelleerimise piiranguid. Inversiooni ja suure voolusurve korral toimiva transpordi täpne kirjeldamine hõlmaks ideaalis Fermi-Diraci statistikat ning vajaduse korral täiendavaid mitmeosakeste ja optilise võimenduse füüsikalisi mudeleid. Need LED-i tulemused ei viita indutseeritud emissioonile ega laserfunktsioonile.
7.2 Kiirgus- ja mittekiirgusreaktsioon7.2 Kiirgus- ja mittekiirgusreaktsioon
Piltide vaaturis valige vaba-vaba rekombinatsiooni intensiivsus. See tähistab vabade elektronide ja aukude otsest rekombinatsiooni, mis on protsess, mida näites kasutatakse footonite genereerimiseks. Lihtsustatud mahumudelis saab selle netokiiruse väljendada järgmiselt:Piltide vaaturis valige vaba-vaba rekombinatsiooni intensiivsus. See tähistab vabade elektronide ja aukude otsest rekombinatsiooni, mis on protsess, mida näites kasutatakse footonite genereerimiseks. Lihtsustatud mahumudelis saab selle netokiiruse väljendada järgmiselt:
\[ R_{\mathrm{rad}}=B(np-n_i^2), \]\[ R_{\mathrm{rad}}=B(np-n_i^2), \]
kus B on kiirguskoefitsient ja n, p ja ni on vastavalt elektronide, aukude ja sisemiste laengukandjate kontsentratsioonid. See protsess peaks toimuma seal, kus elektronide ja aukude kontsentratsioonid kattuvad märkimisväärselt, eriti GaAs-i aktiivses kihis. Selles juhendis kasutatakse vabade elektronide ja vabade aukude rekombinatsioonikiirust koos GaAs-i emissioonispektriga, et määrata genereeritud footonite lainepikkuse jaotus.kus B on kiirguskoefitsient ja n, p ja ni on vastavalt elektronide, aukude ja sisemiste laengukandjate kontsentratsioonid. See protsess peaks toimuma seal, kus elektronide ja aukude kontsentratsioonid kattuvad märkimisväärselt, eriti GaAs-i aktiivses kihis. Selles juhendis kasutatakse vabade elektronide ja vabade aukude rekombinatsioonikiirust koos GaAs-i emissioonispektriga, et määrata genereeritud footonite lainepikkuse jaotus.
Valige ka Augeri rekombinatsiooni väljund. Augeri rekombinatsioon edastab elektron-augurekombinatsiooni energia teisele laengukandjale, selle asemel et kiirata footonit. See muutub sageli olulisemaks suure laengukandjate kontsentratsiooni korral ja on üks võimalik mehhanism, mis põhjustab efektiivsuse langust tugeva laengu sisseviimise korral. Augeri ja vaba-vaba profiilide võrdlus näitab, kus sisseviidud laeng kasutatakse kasuliku valguse genereerimiseks ja kus see läheb kaotsi konkureerivate protsesside tõttu.Valige ka Augeri rekombinatsiooni väljund. Augeri rekombinatsioon edastab elektron-augurekombinatsiooni energia teisele laengukandjale, selle asemel et kiirata footonit. See muutub sageli olulisemaks suure laengukandjate kontsentratsiooni korral ja on üks võimalik mehhanism, mis põhjustab efektiivsuse langust tugeva laengu sisseviimise korral. Augeri ja vaba-vaba profiilide võrdlus näitab, kus sisseviidud laeng kasutatakse kasuliku valguse genereerimiseks ja kus see läheb kaotsi konkureerivate protsesside tõttu.
Lisaks saate pildivaaturis valida ka spektraalse emissiooni väljundi. Joonisel, mis on näidatud ??, on võimalik vaadelda emissioonispektrit järjestikuste pingeastmete korral. Jälgige, kuidas selle amplituud muutub rakendatud pinge muutudes, kui suureneb kandjate sisseviimine ja kiirgusreaktsioon. Optilise intensiivsuse muutus ei tähenda tingimata identset muutust spektriharja lainepikkuses.Lisaks saate pildivaaturis valida ka spektraalse emissiooni väljundi. Joonisel, mis on näidatud ??, on võimalik vaadelda emissioonispektrit järjestikuste pingeastmete korral. Jälgige, kuidas selle amplituud muutub rakendatud pinge muutudes, kui suureneb kandjate sisseviimine ja kiirgusreaktsioon. Optilise intensiivsuse muutus ei tähenda tingimata identset muutust spektriharja lainepikkuses.
8. Heite mudeli seadistamine8. Heite mudeli seadistamine
Naaske peamise seadme aknasse ja avage emissiooniparameetrid. Pildil ?? näidatud redaktor reguleerib, kuidas elektriline rekombinatsioon muundatakse emissioonspektriks. Selles näites on emissiooniallikana aktiivne vaba-vaba rekombinatsioon ja selle lainepikkuse jaotust kasutatakse GaAs emissioonspektri andmetega, mis on võetud materjalide andmebaasist.Naaske peamise seadme aknasse ja avage emissiooniparameetrid. Pildil ?? näidatud redaktor reguleerib, kuidas elektriline rekombinatsioon muundatakse emissioonspektriks. Selles näites on emissiooniallikana aktiivne vaba-vaba rekombinatsioon ja selle lainepikkuse jaotust kasutatakse GaAs emissioonspektri andmetega, mis on võetud materjalide andmebaasist.
See erinevus on oluline. Elektripotentsiaali ja difusiooni arvutused näitavad, kui kiiresti toimub elektronide ja aukude rekombinatsioon; need ei näita aga iseenesest, kuidas footonid lainepikkuse järgi jaotuvad. Valitud spektraalprofiil täiendab puuduvat optilist teavet. Nii saadud sisemise spektri genereerimise andmeid saab seejärel kombineerida jaotuse arvutusega, millest on juttu 6. peatükis, et hinnata, kui palju footoneid seadmest väljub. Materjali spektrid tuleks valida seadme temperatuuri ja kiirgavale materjalile vastavalt, mitte ei tohiks eeldada, et need on universaalsed kõigi GaAs-struktuuride jaoks.See erinevus on oluline. Elektripotentsiaali ja difusiooni arvutused näitavad, kui kiiresti toimub elektronide ja aukude rekombinatsioon; need ei näita aga iseenesest, kuidas footonid lainepikkuse järgi jaotuvad. Valitud spektraalprofiil täiendab puuduvat optilist teavet. Nii saadud sisemise spektri genereerimise andmeid saab seejärel kombineerida jaotuse arvutusega, millest on juttu 6. peatükis, et hinnata, kui palju footoneid seadmest väljub. Materjali spektrid tuleks valida seadme temperatuuri ja kiirgavale materjalile vastavalt, mitte ei tohiks eeldada, et need on universaalsed kõigi GaAs-struktuuride jaoks.
9. Elektrijuhtivate materjalide skriptid ja aktiivkihi ülekirjutused9. Elektrijuhtivate materjalide skriptid ja aktiivkihi ülekirjutused
Avage peamise seadmeakna kaudu elektriparaameteid redigeeriv aken. OghmaNano kasutab materjalide parameetreid, et kirjeldada juhtivust, energiataset, olekutihedust ja rekombinatsiooni igas pooljuhtpiirkonnas. Mõned parameetrid määratakse kindlaks materjali Lua-skripti abil, mis võib muuta nende väärtusi, sõltudes koostisest ja muudest muutujatest. Vaadake ?? abil kuvatavat skriptivaadet, et näha, kuidas on määratletud aktiivse materjali omadused.Avage peamise seadmeakna kaudu elektriparaameteid redigeeriv aken. OghmaNano kasutab materjalide parameetreid, et kirjeldada juhtivust, energiataset, olekutihedust ja rekombinatsiooni igas pooljuhtpiirkonnas. Mõned parameetrid määratakse kindlaks materjali Lua-skripti abil, mis võib muuta nende väärtusi, sõltudes koostisest ja muudest muutujatest. Vaadake ?? abil kuvatavat skriptivaadet, et näha, kuidas on määratletud aktiivse materjali omadused.
Ühise materjalide andmebaasi kasutamise võimalus on väärtuslik, kuna see vähendab duplikaate ja võimaldab erinevatel prototüüpide seadmetel alustada ühtsete füüsikaliste parameetritega. Andmebaasi kirje on aga ainult lähtepunkt, mitte garantii, et kõigil valmistatud seadmetel on samad omadused. Seadme kasutusiga, defektide tihedus, efektiivsed rekombinatsioonikoefitsiendid ja muud parameetrid võivad sõltuda kasvmeetodist, pingest, liidestest, legeerimisest, temperatuurist ja eksperimentaalsetest protsessidest.Ühise materjalide andmebaasi kasutamise võimalus on väärtuslik, kuna see vähendab duplikaate ja võimaldab erinevatel prototüüpide seadmetel alustada ühtsete füüsikaliste parameetritega. Andmebaasi kirje on aga ainult lähtepunkt, mitte garantii, et kõigil valmistatud seadmetel on samad omadused. Seadme kasutusiga, defektide tihedus, efektiivsed rekombinatsioonikoefitsiendid ja muud parameetrid võivad sõltuda kasvmeetodist, pingest, liidestest, legeerimisest, temperatuurist ja eksperimentaalsetest protsessidest.
Parameetrite ülekirjutamise vaates asendab näidis valitud Auger-re kombinatsioonikoefitsiendid GaAs-i aktiivses kihis. See võimaldab mudelil kasutada väärtusi, mis sobivad paremini just sellele konkreetsele seadmele, ilma et oleks vaja muuta materjali definitsiooni iga teise simulatsiooni jaoks. Pildil ?? näidatud „Ülekirjutuse määramine“ valik võimaldab määrata, milliseid parameetreid ülekirjutatakse. Ülekirjutamata parameetrid kasutavad jätkuvalt materjalide andmebaasi või skripti väärtusi.Parameetrite ülekirjutamise vaates asendab näidis valitud Auger-re kombinatsioonikoefitsiendid GaAs-i aktiivses kihis. See võimaldab mudelil kasutada väärtusi, mis sobivad paremini just sellele konkreetsele seadmele, ilma et oleks vaja muuta materjali definitsiooni iga teise simulatsiooni jaoks. Pildil ?? näidatud „Ülekirjutuse määramine“ valik võimaldab määrata, milliseid parameetreid ülekirjutatakse. Ülekirjutamata parameetrid kasutavad jätkuvalt materjalide andmebaasi või skripti väärtusi.
See on soovitavam, kui peaks iga kord, kui seade vajab kalibreerimist, muutma kogu materjalide andmebaasi. Näiteks võib mõõdetud LED-i puhul täheldada tugevamat Augeri tüüpi signaali kadu, kui seda ennustab idealiseeritud võrdlusparameeter. Kohalik muudatus muudab selle oletuse selgeks ja säilitab originaalse andmebaasimudeli, et seda saaks kasutada ka teistes projektides. Kui võrreldakse simulatsioone, tuleks registreerida nii ühine materjalimudel kui ka kõik kohalikult muudetud väärtused; vastasel juhul võivad kaks seadet, mis on märgistatud kui „GaAs”, kasutada erinevaid füüsikalisi parameetreid, mis ei pruugi olla kohe nähtav.See on soovitavam, kui peaks iga kord, kui seade vajab kalibreerimist, muutma kogu materjalide andmebaasi. Näiteks võib mõõdetud LED-i puhul täheldada tugevamat Augeri tüüpi signaali kadu, kui seda ennustab idealiseeritud võrdlusparameeter. Kohalik muudatus muudab selle oletuse selgeks ja säilitab originaalse andmebaasimudeli, et seda saaks kasutada ka teistes projektides. Kui võrreldakse simulatsioone, tuleks registreerida nii ühine materjalimudel kui ka kõik kohalikult muudetud väärtused; vastasel juhul võivad kaks seadet, mis on märgistatud kui „GaAs”, kasutada erinevaid füüsikalisi parameetreid, mis ei pruugi olla kohe nähtav.
10. GaAs-materjalide andmebaasi uurimine10. GaAs-materjalide andmebaasi uurimine
Valige peamenüüs vaheleht „Andmebaasid” ja avage materjalide andmebaas. Navigeerige anorgaaniliste materjalide sektsiooni ja leidke galliumarseniid (GaAs). Materjalide kaust sisaldab mitmesugust teavet. Selle optilise neeldumise andmed kirjeldavad, kui tugevalt GaAs neelab erinevaid lainepikkusi, samas kui emission.csv määratleb LED-näites kasutatava emissioonispektri profiili. gallium arsenide.lua skript määratleb lahenduris kasutatavad elektrilised materjaliomadused.Valige peamenüüs vaheleht „Andmebaasid” ja avage materjalide andmebaas. Navigeerige anorgaaniliste materjalide sektsiooni ja leidke galliumarseniid (GaAs). Materjalide kaust sisaldab mitmesugust teavet. Selle optilise neeldumise andmed kirjeldavad, kui tugevalt GaAs neelab erinevaid lainepikkusi, samas kui emission.csv määratleb LED-näites kasutatava emissioonispektri profiili. gallium arsenide.lua skript määratleb lahenduris kasutatavad elektrilised materjaliomadused.
emission.csv ja Lua-keeles kirjutatud elektriliste materjalide skripti.GaASe kirjeldav andmebaasi kirje, mis sisaldab optilisi andmeid emission.csv ja Lua-keeles kirjutatud elektriliste materjalide skripti.
emission.csv.Lähis-infrapunakiirgust kiirgava galliumarseniidi emissiooniprofiil avanes punktist emission.csv.Spekter graafikul ?? kujutab endast spektrilist kujutist. See ei ole iseenesest ennustus kiiratud võimsuse kohta: selleks on vaja teha elektriahela arvutused, et määrata kiirgusvoo tekkekiirus, ja optilised arvutused, et teada saada, kui palju tekitatud valgust jõuab väliswelt. Vastupidi, absorptsioonspekter ja Lua-skript kirjeldavad erinevaid külgi ühest ja samast pooljuhtmaterjalist. Kõik kolm võivad olla vajalikud ühtse elektro-optilise seadme simuleerimiseks.Spekter graafikul ?? kujutab endast spektrilist kujutist. See ei ole iseenesest ennustus kiiratud võimsuse kohta: selleks on vaja teha elektriahela arvutused, et määrata kiirgusvoo tekkekiirus, ja optilised arvutused, et teada saada, kui palju tekitatud valgust jõuab väliswelt. Vastupidi, absorptsioonspekter ja Lua-skript kirjeldavad erinevaid külgi ühest ja samast pooljuhtmaterjalist. Kõik kolm võivad olla vajalikud ühtse elektro-optilise seadme simuleerimiseks.
11. Seos rekombinatsiooni, sisemise efektiivsuse ja väljundiga.11. Seos rekombinatsiooni, sisemise efektiivsuse ja väljundiga.
Nüüd saame luua tervikliku pildi sellest, kuidas erinevad osad kokku töötavad. Kokkuvoolav vool kannab laengukandjaid seadmesse; need võivad rekombineeruda kiirgava või mittekirjuga kanali kaudu või lekkida kontaktidesse. Püsiseisundis ühe mõõtmega seadme puhul, kus voolu arvestus on järjepidev, on sisemise kiirgavuse efektiivsuse hindamiseks kasulik teada...Nüüd saame luua tervikliku pildi sellest, kuidas erinevad osad kokku töötavad. Kokkuvoolav vool kannab laengukandjaid seadmesse; need võivad rekombineeruda kiirgava või mittekirjuga kanali kaudu või lekkida kontaktidesse. Püsiseisundis ühe mõõtmega seadme puhul, kus voolu arvestus on järjepidev, on sisemise kiirgavuse efektiivsuse hindamiseks kasulik teada...
\[ \eta_{\mathrm{int}}\simeq \frac{q\int R_{\mathrm{rad}}(z)\,dz}{|J|}, \]\[ \eta_{\mathrm{int}}\simeq \frac{q\int R_{\mathrm{rad}}(z)\,dz}{|J|}, \]
kus J on voolutihedus ja iga kiirgusprotsessi käsitletakse kui ühe footoni tekitamist. See avaldis on pigem ligikaudne kui täpne, kui lekked, muud tekitamismehhanismid või ebatavalised piirtingimused nõuavad täiendavat arvestust. Välise kvantefektiivsuse määr sõltub seejärel tekitatud footonite osakaalust, mis suudavad tegelikult välja pääseda:kus J on voolutihedus ja iga kiirgusprotsessi käsitletakse kui ühe footoni tekitamist. See avaldis on pigem ligikaudne kui täpne, kui lekked, muud tekitamismehhanismid või ebatavalised piirtingimused nõuavad täiendavat arvestust. Välise kvantefektiivsuse määr sõltub seejärel tekitatud footonite osakaalust, mis suudavad tegelikult välja pääseda:
\[ \eta_{\mathrm{ext}} \simeq\eta_{\mathrm{int}}\,\eta_{\mathrm{out}}. \]\[ \eta_{\mathrm{ext}} \simeq\eta_{\mathrm{int}}\,\eta_{\mathrm{out}}. \]
Spektraalses arvutuses võib optiline väljundkiirgus sõltuda nii lainepikkusest kui ka emissioonipunktist. Seetõttu on elektrivoolu ja -pinge graafik, kiirgusrekombinatsiooni hetkepilt, emissioonispekter ja väljumistõenäosuse graafik pigem täiendavad kui vahetatavad väljundandmed. Usaldusväärset LED-simulatsiooni tuleks hinnata kõigi nende andmete põhjal.Spektraalses arvutuses võib optiline väljundkiirgus sõltuda nii lainepikkusest kui ka emissioonipunktist. Seetõttu on elektrivoolu ja -pinge graafik, kiirgusrekombinatsiooni hetkepilt, emissioonispekter ja väljumistõenäosuse graafik pigem täiendavad kui vahetatavad väljundandmed. Usaldusväärset LED-simulatsiooni tuleks hinnata kõigi nende andmete põhjal.
12. Lisauuringud12. Lisauuringud
Kui võrdlusalgoritm on edukalt lõpetatud, salvestage eraldi koopia ja muutke korraga ainult ühte seadme parameetrit. Võrrelge pärast iga testi tulemusi – J–V karakteristik, rekombinatsioon, spekter ja EQE –, et ühe graafiku muutus ei segaks kokku üldise paranduse hindamisega.Kui võrdlusalgoritm on edukalt lõpetatud, salvestage eraldi koopia ja muutke korraga ainult ühte seadme parameetrit. Võrrelge pärast iga testi tulemusi – J–V karakteristik, rekombinatsioon, spekter ja EQE –, et ühe graafiku muutus ei segaks kokku üldise paranduse hindamisega.
Eksperiment 1: muutke aktiivse kihi paksust. Võrdlege 150 nm, 300 nm ja 500 nm GaAs-kihte, jättes ülejäänud seaded muutmata.Eksperiment 1: muutke aktiivse kihi paksust. Võrdlege 150 nm, 300 nm ja 500 nm GaAs-kihte, jättes ülejäänud seaded muutmata.
Kuva selgitus.Kuva selgitus.
Aktiivse kihi paksuse muutus võib muuta laengukandjate kattuvust, kiirgava rekombinatsiooni jaoks kasutatava ruumala, neeldumist ja optilise väljapääsu tõenäosust. Paksuse suurendamine ei pruugi välise efektiivsuse parandada.Aktiivse kihi paksuse muutus võib muuta laengukandjate kattuvust, kiirgava rekombinatsiooni jaoks kasutatava ruumala, neeldumist ja optilise väljapääsu tõenäosust. Paksuse suurendamine ei pruugi välise efektiivsuse parandada.
Eksperiment 2: muutke Al sulami osakaalu. Võrdlege väärtuseid x = 0,20 ja x = 0,30 AlGaAs kihtides.Eksperiment 2: muutke Al sulami osakaalu. Võrdlege väärtuseid x = 0,20 ja x = 0,30 AlGaAs kihtides.
Kuva selgitus.Kuva selgitus.
Al-i sisaldus muudab laia keelutsooniga piirkihtide omadusi, seega ka nende energiatasemete joondust ja optilisi omadusi. Analüüsige koostise profiili ja materjalide andmeid, kui tõlgendate saadud tulemusi.Al-i sisaldus muudab laia keelutsooniga piirkihtide omadusi, seega ka nende energiatasemete joondust ja optilisi omadusi. Analüüsige koostise profiili ja materjalide andmeid, kui tõlgendate saadud tulemusi.
Eksperiment 3: kontrollige rekombinatsiooni oletusi. Muutke aktiivse kihi Augeri efekti parameetrit ja uurige, kuidas see mõjutab seadme toimimist kõrge pinge korral.Eksperiment 3: kontrollige rekombinatsiooni oletusi. Muutke aktiivse kihi Augeri efekti parameetrit ja uurige, kuidas see mõjutab seadme toimimist kõrge pinge korral.
Kuva selgitus.Kuva selgitus.
Augeri efekti määr võib kiiresti tõusta, kui suurendada süstitud laengukandjate tihedust. Suurem mittekiirgav kaotus võib vähendada kvanttõhusust, isegi kui koguvool jätkab kasvamist.Augeri efekti määr võib kiiresti tõusta, kui suurendada süstitud laengukandjate tihedust. Suurem mittekiirgav kaotus võib vähendada kvanttõhusust, isegi kui koguvool jätkab kasvamist.
Eksperiment 4: Uurige optilist eraldamist. Võrrelge väljapääsu tõenäosuse prognoose, muutes optilise kihi paksust või kasutades erinevaid optilisi konstante.Eksperiment 4: Uurige optilist eraldamist. Võrrelge väljapääsu tõenäosuse prognoose, muutes optilise kihi paksust või kasutades erinevaid optilisi konstante.
Kuva selgitus.Kuva selgitus.
See eraldab sisemise footonite tekkimise muutuse sellest, kui tõhusalt need footonid seadmest väljuvad. Kui võimalik, esitage teave mõlema kohta.See eraldab sisemise footonite tekkimise muutuse sellest, kui tõhusalt need footonid seadmest väljuvad. Kui võimalik, esitage teave mõlema kohta.
13. Kokkuvõte13. Kokkuvõte
Selles juhendis laadisime ja käivitasime 870 nm lainepikkusega GaAs/AlGaAs LED-i, avasime selle J–V karakteristikud, pingeolenevad optilise väljundi ja EQE graafikud ning vaatlesime 3D-struktuuri. Seejärel kasutasime kiht-, legeerimis- ja sulamiredaktoreid, et uurida elektrilist konstruktsiooni, ning pildivaaturit, et jälgida juhtivusriba paindumist ja rekombinatsiooni pinge muutmise ajal.Selles juhendis laadisime ja käivitasime 870 nm lainepikkusega GaAs/AlGaAs LED-i, avasime selle J–V karakteristikud, pingeolenevad optilise väljundi ja EQE graafikud ning vaatlesime 3D-struktuuri. Seejärel kasutasime kiht-, legeerimis- ja sulamiredaktoreid, et uurida elektrilist konstruktsiooni, ning pildivaaturit, et jälgida juhtivusriba paindumist ja rekombinatsiooni pinge muutmise ajal.
Tulemused illustreerivad LED-mudeldamise põhilist põhimõtet: elektriline ergutus määrab, kui palju laengukandjaid on saadaval; kiirgus- ja mittekirgusreaktsioonide vaheline konkurents määrab, kui palju footoneid tekib; ja optiline väljaviimine määrab, kui palju footoneid pääseb välja. Emissiooniredaktor, kohalike parameetrite ülekirjutused ja GaAs-andmebaas näitavad, kuidas need füüsikalised kirjeldused on OghmaNano keskkonnas omavahel seotud. LED-i täiustamisel peaksid kõik kolm mehhanismi tähelepanu pälvima.Tulemused illustreerivad LED-mudeldamise põhilist põhimõtet: elektriline ergutus määrab, kui palju laengukandjaid on saadaval; kiirgus- ja mittekirgusreaktsioonide vaheline konkurents määrab, kui palju footoneid tekib; ja optiline väljaviimine määrab, kui palju footoneid pääseb välja. Emissiooniredaktor, kohalike parameetrite ülekirjutused ja GaAs-andmebaas näitavad, kuidas need füüsikalised kirjeldused on OghmaNano keskkonnas omavahel seotud. LED-i täiustamisel peaksid kõik kolm mehhanismi tähelepanu pälvima.
Lisateavet leiate järgmistest allikatest: elektriliste materjalide kirjeldused, difusioon-hajumisteooria ja optiline modelleerimine.Lisateavet leiate järgmistest allikatest: elektriliste materjalide kirjeldused, difusioon-hajumisteooria ja optiline modelleerimine.