NMOS-kondensaatori õpetus (osa B): energiatasemete kõverus, laeng ja pinnapotentsiaal.NMOS-kondensaatori õpetus (osa B): energiatasemete kõverus, laeng ja pinnapotentsiaal.
1. Sissejuhatus1. Sissejuhatus
Esimeses osas keskendusime 2D NMOS-kondensaatori simulatsiooni seadistamisele ja käivitamisele. Selles osas vaatleme simulatsiooni tulemuste füüsikalist tõlgendust. Kõik allpool esitatud diagrammid on genereeritud simulatsiooni tulemuste snapshots kataloogist ja need vastavad erinevatele rakendatud väravpingetele.Esimeses osas keskendusime 2D NMOS-kondensaatori simulatsiooni seadistamisele ja käivitamisele. Selles osas vaatleme simulatsiooni tulemuste füüsikalist tõlgendust. Kõik allpool esitatud diagrammid on genereeritud simulatsiooni tulemuste snapshots kataloogist ja need vastavad erinevatele rakendatud väravpingetele.
Peamine mõte, mida tuleb kogu protsessi vältel meeles pidada, on see, et NMOS-kondensaator toimib elektrostaatika põhimõttel: rakendatud juhtpinge jaotab laengu ümber räni sees, mis omakorda muudab energiaribasid ja määrab pinnapotentsiaali Si/SiO2 liidesel.Peamine mõte, mida tuleb kogu protsessi vältel meeles pidada, on see, et NMOS-kondensaator toimib elektrostaatika põhimõttel: rakendatud juhtpinge jaotab laengu ümber räni sees, mis omakorda muudab energiaribasid ja määrab pinnapotentsiaali Si/SiO2 liidesel.
2. Elektrostaatiline potentsiaal ja pinnapotentsiaal2. Elektrostaatiline potentsiaal ja pinnapotentsiaal
Alustame analüüsi uurides elektrostaatilist potentsiaali (phi.csv), mis on põhiline suurus, millele lahenduse annab Poissoni võrrand. Potentsiaal näitab otseselt, kuidas rakendatud juhtpinge jaotub SiO2 oksiidi ja räni vahel, ning seeläbi määrab see elektrostaatilised piirtingimused, mis kontrollivad kõiki järgnevaid energiatasemete muutusi.Alustame analüüsi uurides elektrostaatilist potentsiaali (phi.csv), mis on põhiline suurus, millele lahenduse annab Poissoni võrrand. Potentsiaal näitab otseselt, kuidas rakendatud juhtpinge jaotub SiO2 oksiidi ja räni vahel, ning seeläbi määrab see elektrostaatilised piirtingimused, mis kontrollivad kõiki järgnevaid energiatasemete muutusi.
NMOS-kondensaatoris ei jaotu rakendatud pinge ühtlaselt kogu struktuuri ulatuses. Selle asemel määrab pinge jaotumise oksiidi ja räni vahel nende suhteline dielektriline läbitavus ja paksus. Oksiid, millel on madalam dielektriline läbitavus, loob õhukeses piirkonnas tugeva elektrivälja, samal ajal kui räni reageerib, moodustades ruumilaengupiirkonna, mille suurus sõltub eelpingest. Need efektid on otse nähtavad elektrostaatilise potentsiaali profiilides.NMOS-kondensaatoris ei jaotu rakendatud pinge ühtlaselt kogu struktuuri ulatuses. Selle asemel määrab pinge jaotumise oksiidi ja räni vahel nende suhteline dielektriline läbitavus ja paksus. Oksiid, millel on madalam dielektriline läbitavus, loob õhukeses piirkonnas tugeva elektrivälja, samal ajal kui räni reageerib, moodustades ruumilaengupiirkonna, mille suurus sõltub eelpingest. Need efektid on otse nähtavad elektrostaatilise potentsiaali profiilides.
Elektrostaatiline potentsiaal visualiseeritakse, kasutades salvestatud piltide väljundit. Pärast simulatsiooni lõppu lülituge vahelehe „Väljund” juurde (vt ??) ja topeltklõpsake kaustal snapshots, et avada salvestatud piltide aken.Elektrostaatiline potentsiaal visualiseeritakse, kasutades salvestatud piltide väljundit. Pärast simulatsiooni lõppu lülituge vahelehe „Väljund” juurde (vt ??) ja topeltklõpsake kaustal snapshots, et avada salvestatud piltide aken.
Piltide vaates klõpsake sinisel plussikoonil, et lisada graafiku punkt, seejärel kasutage faili veerust „Graafik“ avanevas rippmenüüs, et valida phi.csv. Iga pind vastab elektrostaatilisele potentsiaalile erineva juhtpinge juures, kui seda muudetakse. Liuguriga saate sirvida erinevaid pingeid ja uurida, kuidas potentsiaal muutub, kui muudetakse rakendatud juhtpinget.Piltide vaates klõpsake sinisel plussikoonil, et lisada graafiku punkt, seejärel kasutage faili veerust „Graafik“ avanevas rippmenüüs, et valida phi.csv. Iga pind vastab elektrostaatilisele potentsiaalile erineva juhtpinge juures, kui seda muudetakse. Liuguriga saate sirvida erinevaid pingeid ja uurida, kuidas potentsiaal muutub, kui muudetakse rakendatud juhtpinget.
snapshots, et pääseda ligi simulatsiooni sisemistele muutujatele, nagu näiteks elektrostaatiline potentsiaal ja energiaribad.Simulatsiooni lõppedes kuvatakse tulemuste vahekaardil vastavad andmed. Topeltklõpsake kaustal snapshots, et pääseda ligi simulatsiooni sisemistele muutujatele, nagu näiteks elektrostaatiline potentsiaal ja energiaribad.
Negatiivse juhtelektroodi pinge korral muutub potentsiaal oluliselt oksiidikihi ulatuses, kuid jääb massiivses räniosas peaaegu konstantseks. See näitab, et p-tüüpi räni suudab hõlpsasti ümber paigutada laengukandjaid, et varjestada rakendatud elektrivälja, jättes alles ainult nõrga elektrivälja sügavale substraati. Kui juhtelektroodi pinge muutub positiivseks, ei suuda räni enam täielikult elektrivälja varjestada. Si/SiO2 liidese lähedale tekib märgatav potentsiaalikalle, mis määratleb tühjenduspiirkonna, mille laius suureneb juhtelektroodi pinge kasvades. See pinnapotentsiaal on peamine suurus, mis määrab, kuidas energiaribad painduvad.Negatiivse juhtelektroodi pinge korral muutub potentsiaal oluliselt oksiidikihi ulatuses, kuid jääb massiivses räniosas peaaegu konstantseks. See näitab, et p-tüüpi räni suudab hõlpsasti ümber paigutada laengukandjaid, et varjestada rakendatud elektrivälja, jättes alles ainult nõrga elektrivälja sügavale substraati. Kui juhtelektroodi pinge muutub positiivseks, ei suuda räni enam täielikult elektrivälja varjestada. Si/SiO2 liidese lähedale tekib märgatav potentsiaalikalle, mis määratleb tühjenduspiirkonna, mille laius suureneb juhtelektroodi pinge kasvades. See pinnapotentsiaal on peamine suurus, mis määrab, kuidas energiaribad painduvad.
Järgmises osas vaatleme juhtivus- ja valentsribade piire. Need ribaprofiilid ei too kaasa uusi füüsikalisi nähtusi; need on siin analüüsitud elektrostaatilise potentsiaali jaotuse otsene tagajärg.Järgmises osas vaatleme juhtivus- ja valentsribade piire. Need ribaprofiilid ei too kaasa uusi füüsikalisi nähtusi; need on siin analüüsitud elektrostaatilise potentsiaali jaotuse otsene tagajärg.
3. Juhtivus- ja valentsribade paindumine3. Juhtivus- ja valentsribade paindumine
Nüüd vaatleme juhtivusriba (Ec.csv) ja valentsriba (Ev.csv) omadusi, kui funktsioone, mis sõltuvad erinevate rakendatud juhtpingete korral asendist. Kui need suurused on graafiliselt üheskoos esitatud, pakuvad need otsest visualiseeringut sellest, kuidas energiaribad räni sees painduvad, mis on otseseks tagajärjeks eelnevas osas analüüsitud elektrostaatilisest potentsiaalist.Nüüd vaatleme juhtivusriba (Ec.csv) ja valentsriba (Ev.csv) omadusi, kui funktsioone, mis sõltuvad erinevate rakendatud juhtpingete korral asendist. Kui need suurused on graafiliselt üheskoos esitatud, pakuvad need otsest visualiseeringut sellest, kuidas energiaribad räni sees painduvad, mis on otseseks tagajärjeks eelnevas osas analüüsitud elektrostaatilisest potentsiaalist.
Enne graafikute analüüsimist on kasulik meenutada, kuidas määratletakse juhtivusriba ja valentsriba piirid. Siin kasutatavas difusioon- ja triiftteooria korral on juhtivus- ja valentsriba energiad seotud elektrostaatilise potentsiaaliga phi järgmise valemiga:Enne graafikute analüüsimist on kasulik meenutada, kuidas määratletakse juhtivusriba ja valentsriba piirid. Siin kasutatavas difusioon- ja triiftteooria korral on juhtivus- ja valentsriba energiad seotud elektrostaatilise potentsiaaliga phi järgmise valemiga:
Ec(x) = −χ − q φ(x)Ec(x) = −χ − q φ(x)
jaja
Ev(x) = −χ − Eg − q φ(x)Ev(x) = −χ − Eg − q φ(x)
kus χ on elektronafiiniline energia, Eg on keeluala ja φ(x) on elektrostaatiline potentsiaal. Kuna mõlemad keeluala servad sõltuvad lineaarselt phi-st, ilmneb mis tahes elektrostaatilise potentsiaali ruumiline muutus otse juhtivus- ja valentsribade paindena.kus χ on elektronafiiniline energia, Eg on keeluala ja φ(x) on elektrostaatiline potentsiaal. Kuna mõlemad keeluala servad sõltuvad lineaarselt phi-st, ilmneb mis tahes elektrostaatilise potentsiaali ruumiline muutus otse juhtivus- ja valentsribade paindena.
Riba ääred visualiseeritakse, kasutades salvestatud piltide väljundit. Avage nagu varemgi salvestatud piltide vaatur väljundite vahekaardil ja seejärel lisage kaks graafiku elementi, klõpsates kaks korda sinisel plussikoonil. Valige esimese elemendi jaoks Ec.csv ja teise jaoks Ev.csv. See võimaldab vaadelda juhtivusriba ja valentsriba ääri koos kolmes mõõtmes, kui funktsioone, mis sõltuvad asendist ja rakendatud väravpingest.Riba ääred visualiseeritakse, kasutades salvestatud piltide väljundit. Avage nagu varemgi salvestatud piltide vaatur väljundite vahekaardil ja seejärel lisage kaks graafiku elementi, klõpsates kaks korda sinisel plussikoonil. Valige esimese elemendi jaoks Ec.csv ja teise jaoks Ev.csv. See võimaldab vaadelda juhtivusriba ja valentsriba ääri koos kolmes mõõtmes, kui funktsioone, mis sõltuvad asendist ja rakendatud väravpingest.
Negatiivse väravpinge korral kaarduvad nii juhtivusriba kui ka valentsriba Si/SiO2 liidese lähedal ülespoole. Kuna ribapiirid järgivad elektrostaatilist potentsiaali, peegeldab see ülespoole kaardumine pinna potentsiaali suurenemist võrreldes materjali sisemusega. Ainuüksi ribaprofiilide põhjal võib järeldada, et pinna piirkond on suunatud konfiguratsiooni poole, kus on suurem aukude kontsentratsioon.Negatiivse väravpinge korral kaarduvad nii juhtivusriba kui ka valentsriba Si/SiO2 liidese lähedal ülespoole. Kuna ribapiirid järgivad elektrostaatilist potentsiaali, peegeldab see ülespoole kaardumine pinna potentsiaali suurenemist võrreldes materjali sisemusega. Ainuüksi ribaprofiilide põhjal võib järeldada, et pinna piirkond on suunatud konfiguratsiooni poole, kus on suurem aukude kontsentratsioon.
Kui värava pinge muutub positiivseks, painduvad energiaribad liidese lähedal allapoole. See paindumise muutus näitab, et pinna potentsiaal väheneb ja räni sees moodustub laenguvaene piirkond. Selles etapis on NMOS-kondensaator elektrostaatiliselt laenguvaene, kuid veel mitte inversioonis. Sellele järeldusele jõudmiseks ei ole vaja teha oletusi laengukandjate tiheduse kohta – energiaribade paindumine peegeldab otseselt aluseks olevat elektrostaatilist seisundit.Kui värava pinge muutub positiivseks, painduvad energiaribad liidese lähedal allapoole. See paindumise muutus näitab, et pinna potentsiaal väheneb ja räni sees moodustub laenguvaene piirkond. Selles etapis on NMOS-kondensaator elektrostaatiliselt laenguvaene, kuid veel mitte inversioonis. Sellele järeldusele jõudmiseks ei ole vaja teha oletusi laengukandjate tiheduse kohta – energiaribade paindumine peegeldab otseselt aluseks olevat elektrostaatilist seisundit.
4. Vabad kandelaengukontsentratsioonid4. Vabad kandelaengukontsentratsioonid
Nüüd muudame NMOS-kondensaatori elektrostaatilise käitumise selgemaks, uurides vabu laengukandjate kontsentratsioone räni sees. Joonistel ??–?? on näidatud aukude (Q_pfree.csv) ja elektronide (Q_nfree.csv) kontsentratsioon, mis on saadud erinevate esinduslike väravpingete juures tehtud piltidest. Piltide vaaturis määratakse värvid puhtalt graafiku järjestuse järgi: esimesena lisatud suurusjoon on kujutatud sinise, teine aga punase värviga. Siin esitatud joonistel on esmalt kujutatud elektronid (Q_nfree.csv), mistõttu need on sinised, ja seejärel augud (Q_pfree.csv), mistõttu need on punased. Kui need failid lisatakse vastupidises järjekorras, siis värvid vahetatakse.Nüüd muudame NMOS-kondensaatori elektrostaatilise käitumise selgemaks, uurides vabu laengukandjate kontsentratsioone räni sees. Joonistel ??–?? on näidatud aukude (Q_pfree.csv) ja elektronide (Q_nfree.csv) kontsentratsioon, mis on saadud erinevate esinduslike väravpingete juures tehtud piltidest. Piltide vaaturis määratakse värvid puhtalt graafiku järjestuse järgi: esimesena lisatud suurusjoon on kujutatud sinise, teine aga punase värviga. Siin esitatud joonistel on esmalt kujutatud elektronid (Q_nfree.csv), mistõttu need on sinised, ja seejärel augud (Q_pfree.csv), mistõttu need on punased. Kui need failid lisatakse vastupidises järjekorras, siis värvid vahetatakse.
Negatiivse väravpinge korral (joonis ??) vastab punane pind aukude tihedusele. Si/SiO2 piirpinnas on näha järsk tõus, mis viitab aukude elektrostaatilisele kogunemisele. Sinine pind (elektronide tihedus) on kogu räni ulatuses tühine, mis on kooskõlas p-tüüpi alusmaterjaliga negatiivse pinge korral. Kui väravpinget suurendatakse nulli suunas (joonis ??), siis punase pinna suurus väheneb piirpinnale lähedal. Auke tõrjutakse pinnalt ning tekib piirkond, kus liikuv laeng on vähenenud. See tähistab depleetsiooni algust, kus ruumilaeng on üha enam määratud fikseeritud ioonidega, mitte vabade laengukandjatega.Negatiivse väravpinge korral (joonis ??) vastab punane pind aukude tihedusele. Si/SiO2 piirpinnas on näha järsk tõus, mis viitab aukude elektrostaatilisele kogunemisele. Sinine pind (elektronide tihedus) on kogu räni ulatuses tühine, mis on kooskõlas p-tüüpi alusmaterjaliga negatiivse pinge korral. Kui väravpinget suurendatakse nulli suunas (joonis ??), siis punase pinna suurus väheneb piirpinnale lähedal. Auke tõrjutakse pinnalt ning tekib piirkond, kus liikuv laeng on vähenenud. See tähistab depleetsiooni algust, kus ruumilaeng on üha enam määratud fikseeritud ioonidega, mitte vabade laengukandjatega.
Positiivse väravpinge korral (joonis ??) on aukude tihedus (punane) liidese lähedal oluliselt vähenenud, mis määratleb selge depletsioonipiirkonna. Elektronide tihedus (sinine) püsib kogu selle pingevahemiku vältel madalal, mis näitab, et seade ei ole veel jõudnud tugeva inversiooni faasi.Positiivse väravpinge korral (joonis ??) on aukude tihedus (punane) liidese lähedal oluliselt vähenenud, mis määratleb selge depletsioonipiirkonna. Elektronide tihedus (sinine) püsib kogu selle pingevahemiku vältel madalal, mis näitab, et seade ei ole veel jõudnud tugeva inversiooni faasi.
Kokkuvõttes annavad need kandjakeskkonna graafikud otsese ja kvantitatiivse kinnituse varem potentsiaali ja energiataseme diagrammide põhjal järeldatud elektrostaatilisele mudelile. Need näitavad selgelt, kuidas laengute akumulatsioon ja defitsiit tekivad mobiilsete laengute ümberjaotusest räni sees. Üleminek tugevale inversiooniseisundile – kus elektronid domineerivad pinnalaengus – jääb järgmiste õppematerjalide teemaks.Kokkuvõttes annavad need kandjakeskkonna graafikud otsese ja kvantitatiivse kinnituse varem potentsiaali ja energiataseme diagrammide põhjal järeldatud elektrostaatilisele mudelile. Need näitavad selgelt, kuidas laengute akumulatsioon ja defitsiit tekivad mobiilsete laengute ümberjaotusest räni sees. Üleminek tugevale inversiooniseisundile – kus elektronid domineerivad pinnalaengus – jääb järgmiste õppematerjalide teemaks.
5. Fermi tase ja energiatasemete täituvus5. Fermi tase ja energiatasemete täituvus
Nüüd koondame energiaribad ja laengukandjate statistilised andmed, joonistades graafikule juhtivusriba (Ec.csv), valentsriba (Ev.csv) ning elektronide ja aukude kvasi-Fermi tasemed (Fn.csv ja Fp.csv), kasutades selleks saadud andmeid. Kokkuvõttes kirjeldavad need parameetrid mitte ainult NMOS-kondensaatori elektrostaatilisi omadusi, vaid ka seda, kuidas laengukandjad hõivavad saadaolevad energiataseid välise pinge mõjul.Nüüd koondame energiaribad ja laengukandjate statistilised andmed, joonistades graafikule juhtivusriba (Ec.csv), valentsriba (Ev.csv) ning elektronide ja aukude kvasi-Fermi tasemed (Fn.csv ja Fp.csv), kasutades selleks saadud andmeid. Kokkuvõttes kirjeldavad need parameetrid mitte ainult NMOS-kondensaatori elektrostaatilisi omadusi, vaid ka seda, kuidas laengukandjad hõivavad saadaolevad energiataseid välise pinge mõjul.
Näidatud graafiku reprodutseerimiseks:
??,
ava Väljund vajutage, topeltklõpsake snapshots kataloog ja kasutage
sinine plussikoon lisamaks neli sündmust. Valige need järgmises järjekorras:
Näidatud graafiku reprodutseerimiseks:
??,
ava Väljund vajutage, topeltklõpsake snapshots kataloog ja kasutage
sinine plussikoon lisamaks neli sündmust. Valige need järgmises järjekorras:
Fn.csv– elektroni kvasi-Fermi taseFn.csv– elektroni kvasi-Fermi taseFp.csv– peaaegu Fermi taseFp.csv– peaaegu Fermi taseEc.csv– juhtivusriba piirEc.csv– juhtivusriba piirEv.csv– valentsriba piirEv.csv– valentsriba piir
Graafikuvaataja määrab värvid vastavalt andmete järjestusele: esimesele väärtusele määratakse sinine värv, teisele punane ja järgnevad väärtused järgivad seda mustrit. Juhul, kui muuta failide lisamise järjekorda, muutuvad ka värvid vastavalt.Graafikuvaataja määrab värvid vastavalt andmete järjestusele: esimesele väärtusele määratakse sinine värv, teisele punane ja järgnevad väärtused järgivad seda mustrit. Juhul, kui muuta failide lisamise järjekorda, muutuvad ka värvid vastavalt.
Kasutage pildiekraani allosas olevat liugurit, et muuta pingevahemikku. See võimaldab teil pidevalt jälgida, kuidas energiariba servad ja kvasi-Fermi tasemed muutuvad, sõltuvalt rakendatud juhtpingest.Kasutage pildiekraani allosas olevat liugurit, et muuta pingevahemikku. See võimaldab teil pidevalt jälgida, kuidas energiariba servad ja kvasi-Fermi tasemed muutuvad, sõltuvalt rakendatud juhtpingest.
Füüsikalise seisukohast on see käitumine täpselt selline, nagu NMOS-kondensaatorilt oodata võiks. Struktuuris ei ole allika- ja äravoolu vahelist ühendust ning selle kaudu ei voola alalisvoolu. Seetõttu jäävad elektronide ja aukude kvasi-Fermi tasemed üksteisele väga lähedale ja on kogu seadme ulatuses peaaegu tasased. Kõik väiksed erinevused, mis tekivad, on arvutuslik artefakt, mis on seotud piiratud pingeastmete kasutamisega, ning need ei näita püsivat laengukandjate liikumist.Füüsikalise seisukohast on see käitumine täpselt selline, nagu NMOS-kondensaatorilt oodata võiks. Struktuuris ei ole allika- ja äravoolu vahelist ühendust ning selle kaudu ei voola alalisvoolu. Seetõttu jäävad elektronide ja aukude kvasi-Fermi tasemed üksteisele väga lähedale ja on kogu seadme ulatuses peaaegu tasased. Kõik väiksed erinevused, mis tekivad, on arvutuslik artefakt, mis on seotud piiratud pingeastmete kasutamisega, ning need ei näita püsivat laengukandjate liikumist.
Seega on varem täheldatud energiariba paindumine tingitud täielikult elektrostaatilistest jõududest: juhtpinge muudab elektrostaatilist potentsiaali, mis omakorda nihutab energiariba piire vastavalt.Seega on varem täheldatud energiariba paindumine tingitud täielikult elektrostaatilistest jõududest: juhtpinge muudab elektrostaatilist potentsiaali, mis omakorda nihutab energiariba piire vastavalt.
Ec(x) = −q φ(x) − χ ja Ev(x) = Ec(x) − EgEc(x) = −q φ(x) − χ ja Ev(x) = Ec(x) − Eg
kus φ on elektrostaatiline potentsiaal, χ on elektronafiinsus ja Eg on keeluala. Kvasi-Fermi tasemed näitavad lihtsalt, kuidas need keeluala kohalikult on täidetud; puhtalt elektrostaatilises MOS-kondensaatoris need ei erine.kus φ on elektrostaatiline potentsiaal, χ on elektronafiinsus ja Eg on keeluala. Kvasi-Fermi tasemed näitavad lihtsalt, kuidas need keeluala kohalikult on täidetud; puhtalt elektrostaatilises MOS-kondensaatoris need ei erine.
💡 Mis on kõige olulisem: selles juhendis nägite, kuidas sama füüsikalist nähtust on võimalik kirjeldada mitmel erineval, kuid omavahel seotud viisil: elektrostaatiline potentsiaal, energiatasemete kõverus, laengukandjate tihedus ja Fermi tase. Kõik need kirjeldavad üht ja sama põhiprotsessi – laengu ümberjaotumist vastuseks värava abil reguleeritud elektriväljale.💡 Mis on kõige olulisem: selles juhendis nägite, kuidas sama füüsikalist nähtust on võimalik kirjeldada mitmel erineval, kuid omavahel seotud viisil: elektrostaatiline potentsiaal, energiatasemete kõverus, laengukandjate tihedus ja Fermi tase. Kõik need kirjeldavad üht ja sama põhiprotsessi – laengu ümberjaotumist vastuseks värava abil reguleeritud elektriväljale.
🧪 Proovige seda ise: kasutades sama NMOS-kondensaatori struktuuri, uurige, kuidas elektrostaatilised jõud reageerivad materjali ja eelpinge parameetrite muutustele. Kõikidel juhtudel hoidke seadme geomeetria muutumatuna.🧪 Proovige seda ise: kasutades sama NMOS-kondensaatori struktuuri, uurige, kuidas elektrostaatilised jõud reageerivad materjali ja eelpinge parameetrite muutustele. Kõikidel juhtudel hoidke seadme geomeetria muutumatuna.
- Muutke SiO2 dielektrilist läbitavust ja vaadake, kuidas potentsiaali muutus ja energiatasemete kõverus räni sees muutuvad sama värava pinge korral.Muutke SiO2 dielektrilist läbitavust ja vaadake, kuidas potentsiaali muutus ja energiatasemete kõverus räni sees muutuvad sama värava pinge korral.
- Muutke aluspinna legeerimiskontsentratsiooni ja võrrelge juhtivustsooni laiust ja energiariba servade kumerust.Muutke aluspinna legeerimiskontsentratsiooni ja võrrelge juhtivustsooni laiust ja energiariba servade kumerust.
- Laiendage väravpinge muutuse vahemikku ja jälgige, kuidas parameetrid φ, Ec, Ev ja laengukandjate tihedus üheskoos muutuvad.Laiendage väravpinge muutuse vahemikku ja jälgige, kuidas parameetrid φ, Ec, Ev ja laengukandjate tihedus üheskoos muutuvad.
- Vahetage räni kihis Maxwelli–Boltzmanni ja Fermi–Diraci statistika vahel ning võrrelge kandelaengu tihedust kihi ja teise materjali vahelises piirkonnas.Vahetage räni kihis Maxwelli–Boltzmanni ja Fermi–Diraci statistika vahel ning võrrelge kandelaengu tihedust kihi ja teise materjali vahelises piirkonnas.
Oodatavad tulemusedOodatavad tulemused
- Oksiidi dielektrilise läbitavuse suurendamine tugevdab mahtuvuslikku sidestust, mille tulemusel suurem osa rakendatud pingest kandub üle räni juurde.Oksiidi dielektrilise läbitavuse suurendamine tugevdab mahtuvuslikku sidestust, mille tulemusel suurem osa rakendatud pingest kandub üle räni juurde.
- Suurema kontsentratsiooniga p-tüüpi legeerimine tekitab kitsama piirkonna, kus vabu laengukandjaid on vähe; väiksema kontsentratsiooniga legeerimine tekitab laiemat piirkonda, kus vabu laengukandjaid on vähe, ja ühtlasema energiataseme muutuse.Suurema kontsentratsiooniga p-tüüpi legeerimine tekitab kitsama piirkonna, kus vabu laengukandjaid on vähe; väiksema kontsentratsiooniga legeerimine tekitab laiemat piirkonda, kus vabu laengukandjaid on vähe, ja ühtlasema energiataseme muutuse.
- Pinge nihkevahemiku laiendamine suurendab energiariba paindumist, kuid see ei põhjusta iseenesest kvasi-Fermi tasemete eraldumist kondensaatori konfiguratsioonis.Pinge nihkevahemiku laiendamine suurendab energiariba paindumist, kuid see ei põhjusta iseenesest kvasi-Fermi tasemete eraldumist kondensaatori konfiguratsioonis.
- Fermi-Diraci statistika vähendab liigsete laengukandjate arvu piirkonnas, mis asub liidese lähedal, kui laengukandjate tihedus on suur.Fermi-Diraci statistika vähendab liigsete laengukandjate arvu piirkonnas, mis asub liidese lähedal, kui laengukandjate tihedus on suur.