Avaleht Näited Ekraanipildid Kasutusjuhend Bluesky logo YouTube ☰
OghmaNano Mitme füüsikalise valdkonna simulatsioonide platvorm optoelektrooniliste seadmete ja footoniliste süsteemide jaoks. LAADI ALLA Kiirjuhend

NMOS-kondensaatori õpetus (osa B): energiatasemete kõverus, laeng ja pinnapotentsiaal.NMOS-kondensaatori õpetus (osa B): energiatasemete kõverus, laeng ja pinnapotentsiaal.

1. Sissejuhatus1. Sissejuhatus

Esimeses osas keskendusime 2D NMOS-kondensaatori simulatsiooni seadistamisele ja käivitamisele. Selles osas vaatleme simulatsiooni tulemuste füüsikalist tõlgendust. Kõik allpool esitatud diagrammid on genereeritud simulatsiooni tulemuste snapshots kataloogist ja need vastavad erinevatele rakendatud väravpingetele.Esimeses osas keskendusime 2D NMOS-kondensaatori simulatsiooni seadistamisele ja käivitamisele. Selles osas vaatleme simulatsiooni tulemuste füüsikalist tõlgendust. Kõik allpool esitatud diagrammid on genereeritud simulatsiooni tulemuste snapshots kataloogist ja need vastavad erinevatele rakendatud väravpingetele.

Peamine mõte, mida tuleb kogu protsessi vältel meeles pidada, on see, et NMOS-kondensaator toimib elektrostaatika põhimõttel: rakendatud juhtpinge jaotab laengu ümber räni sees, mis omakorda muudab energiaribasid ja määrab pinnapotentsiaali Si/SiO2 liidesel.Peamine mõte, mida tuleb kogu protsessi vältel meeles pidada, on see, et NMOS-kondensaator toimib elektrostaatika põhimõttel: rakendatud juhtpinge jaotab laengu ümber räni sees, mis omakorda muudab energiaribasid ja määrab pinnapotentsiaali Si/SiO2 liidesel.

2. Elektrostaatiline potentsiaal ja pinnapotentsiaal2. Elektrostaatiline potentsiaal ja pinnapotentsiaal

Alustame analüüsi uurides elektrostaatilist potentsiaali (phi.csv), mis on põhiline suurus, millele lahenduse annab Poissoni võrrand. Potentsiaal näitab otseselt, kuidas rakendatud juhtpinge jaotub SiO2 oksiidi ja räni vahel, ning seeläbi määrab see elektrostaatilised piirtingimused, mis kontrollivad kõiki järgnevaid energiatasemete muutusi.Alustame analüüsi uurides elektrostaatilist potentsiaali (phi.csv), mis on põhiline suurus, millele lahenduse annab Poissoni võrrand. Potentsiaal näitab otseselt, kuidas rakendatud juhtpinge jaotub SiO2 oksiidi ja räni vahel, ning seeläbi määrab see elektrostaatilised piirtingimused, mis kontrollivad kõiki järgnevaid energiatasemete muutusi.

NMOS-kondensaatoris ei jaotu rakendatud pinge ühtlaselt kogu struktuuri ulatuses. Selle asemel määrab pinge jaotumise oksiidi ja räni vahel nende suhteline dielektriline läbitavus ja paksus. Oksiid, millel on madalam dielektriline läbitavus, loob õhukeses piirkonnas tugeva elektrivälja, samal ajal kui räni reageerib, moodustades ruumilaengupiirkonna, mille suurus sõltub eelpingest. Need efektid on otse nähtavad elektrostaatilise potentsiaali profiilides.NMOS-kondensaatoris ei jaotu rakendatud pinge ühtlaselt kogu struktuuri ulatuses. Selle asemel määrab pinge jaotumise oksiidi ja räni vahel nende suhteline dielektriline läbitavus ja paksus. Oksiid, millel on madalam dielektriline läbitavus, loob õhukeses piirkonnas tugeva elektrivälja, samal ajal kui räni reageerib, moodustades ruumilaengupiirkonna, mille suurus sõltub eelpingest. Need efektid on otse nähtavad elektrostaatilise potentsiaali profiilides.

Elektrostaatiline potentsiaal visualiseeritakse, kasutades salvestatud piltide väljundit. Pärast simulatsiooni lõppu lülituge vahelehe „Väljund” juurde (vt ??) ja topeltklõpsake kaustal snapshots, et avada salvestatud piltide aken.Elektrostaatiline potentsiaal visualiseeritakse, kasutades salvestatud piltide väljundit. Pärast simulatsiooni lõppu lülituge vahelehe „Väljund” juurde (vt ??) ja topeltklõpsake kaustal snapshots, et avada salvestatud piltide aken.

Piltide vaates klõpsake sinisel plussikoonil, et lisada graafiku punkt, seejärel kasutage faili veerust „Graafik“ avanevas rippmenüüs, et valida phi.csv. Iga pind vastab elektrostaatilisele potentsiaalile erineva juhtpinge juures, kui seda muudetakse. Liuguriga saate sirvida erinevaid pingeid ja uurida, kuidas potentsiaal muutub, kui muudetakse rakendatud juhtpinget.Piltide vaates klõpsake sinisel plussikoonil, et lisada graafiku punkt, seejärel kasutage faili veerust „Graafik“ avanevas rippmenüüs, et valida phi.csv. Iga pind vastab elektrostaatilisele potentsiaalile erineva juhtpinge juures, kui seda muudetakse. Liuguriga saate sirvida erinevaid pingeid ja uurida, kuidas potentsiaal muutub, kui muudetakse rakendatud juhtpinget.

Simulation output directory showing snapshots folder
Simulatsiooni lõppedes kuvatakse tulemuste vahekaardil vastavad andmed. Topeltklõpsake kaustal snapshots, et pääseda ligi simulatsiooni sisemistele muutujatele, nagu näiteks elektrostaatiline potentsiaal ja energiaribad.Simulatsiooni lõppedes kuvatakse tulemuste vahekaardil vastavad andmed. Topeltklõpsake kaustal snapshots, et pääseda ligi simulatsiooni sisemistele muutujatele, nagu näiteks elektrostaatiline potentsiaal ja energiaribad.
Electrostatic potential at negative gate bias
Elektrostaatiline potentsiaal negatiivse juhtelektrioolise korral. Suurem osa rakendatud pingest langeb oksiidikihi kohal, samas kui potentsiaal püsib peaaegu muutmata räni massis.Elektrostaatiline potentsiaal negatiivse juhtelektrioolise korral. Suurem osa rakendatud pingest langeb oksiidikihi kohal, samas kui potentsiaal püsib peaaegu muutmata räni massis.
Electrostatic potential at positive gate bias
Elektrostaatiline potentsiaal positiivse juhtpinge korral. Räni pinna läheduses tekib tugev potentsiaalikalle, mis viitab tühjenduspiirkonna moodustumisele.Elektrostaatiline potentsiaal positiivse juhtpinge korral. Räni pinna läheduses tekib tugev potentsiaalikalle, mis viitab tühjenduspiirkonna moodustumisele.

Negatiivse juhtelektroodi pinge korral muutub potentsiaal oluliselt oksiidikihi ulatuses, kuid jääb massiivses räniosas peaaegu konstantseks. See näitab, et p-tüüpi räni suudab hõlpsasti ümber paigutada laengukandjaid, et varjestada rakendatud elektrivälja, jättes alles ainult nõrga elektrivälja sügavale substraati. Kui juhtelektroodi pinge muutub positiivseks, ei suuda räni enam täielikult elektrivälja varjestada. Si/SiO2 liidese lähedale tekib märgatav potentsiaalikalle, mis määratleb tühjenduspiirkonna, mille laius suureneb juhtelektroodi pinge kasvades. See pinnapotentsiaal on peamine suurus, mis määrab, kuidas energiaribad painduvad.Negatiivse juhtelektroodi pinge korral muutub potentsiaal oluliselt oksiidikihi ulatuses, kuid jääb massiivses räniosas peaaegu konstantseks. See näitab, et p-tüüpi räni suudab hõlpsasti ümber paigutada laengukandjaid, et varjestada rakendatud elektrivälja, jättes alles ainult nõrga elektrivälja sügavale substraati. Kui juhtelektroodi pinge muutub positiivseks, ei suuda räni enam täielikult elektrivälja varjestada. Si/SiO2 liidese lähedale tekib märgatav potentsiaalikalle, mis määratleb tühjenduspiirkonna, mille laius suureneb juhtelektroodi pinge kasvades. See pinnapotentsiaal on peamine suurus, mis määrab, kuidas energiaribad painduvad.

Järgmises osas vaatleme juhtivus- ja valentsribade piire. Need ribaprofiilid ei too kaasa uusi füüsikalisi nähtusi; need on siin analüüsitud elektrostaatilise potentsiaali jaotuse otsene tagajärg.Järgmises osas vaatleme juhtivus- ja valentsribade piire. Need ribaprofiilid ei too kaasa uusi füüsikalisi nähtusi; need on siin analüüsitud elektrostaatilise potentsiaali jaotuse otsene tagajärg.

3. Juhtivus- ja valentsribade paindumine3. Juhtivus- ja valentsribade paindumine

Nüüd vaatleme juhtivusriba (Ec.csv) ja valentsriba (Ev.csv) omadusi, kui funktsioone, mis sõltuvad erinevate rakendatud juhtpingete korral asendist. Kui need suurused on graafiliselt üheskoos esitatud, pakuvad need otsest visualiseeringut sellest, kuidas energiaribad räni sees painduvad, mis on otseseks tagajärjeks eelnevas osas analüüsitud elektrostaatilisest potentsiaalist.Nüüd vaatleme juhtivusriba (Ec.csv) ja valentsriba (Ev.csv) omadusi, kui funktsioone, mis sõltuvad erinevate rakendatud juhtpingete korral asendist. Kui need suurused on graafiliselt üheskoos esitatud, pakuvad need otsest visualiseeringut sellest, kuidas energiaribad räni sees painduvad, mis on otseseks tagajärjeks eelnevas osas analüüsitud elektrostaatilisest potentsiaalist.

Enne graafikute analüüsimist on kasulik meenutada, kuidas määratletakse juhtivusriba ja valentsriba piirid. Siin kasutatavas difusioon- ja triiftteooria korral on juhtivus- ja valentsriba energiad seotud elektrostaatilise potentsiaaliga phi järgmise valemiga:Enne graafikute analüüsimist on kasulik meenutada, kuidas määratletakse juhtivusriba ja valentsriba piirid. Siin kasutatavas difusioon- ja triiftteooria korral on juhtivus- ja valentsriba energiad seotud elektrostaatilise potentsiaaliga phi järgmise valemiga:

Ec(x) = −χ − q φ(x)Ec(x) = −χ − q φ(x)

jaja

Ev(x) = −χ − Eg − q φ(x)Ev(x) = −χ − Eg − q φ(x)

kus χ on elektronafiiniline energia, Eg on keeluala ja φ(x) on elektrostaatiline potentsiaal. Kuna mõlemad keeluala servad sõltuvad lineaarselt phi-st, ilmneb mis tahes elektrostaatilise potentsiaali ruumiline muutus otse juhtivus- ja valentsribade paindena.kus χ on elektronafiiniline energia, Eg on keeluala ja φ(x) on elektrostaatiline potentsiaal. Kuna mõlemad keeluala servad sõltuvad lineaarselt phi-st, ilmneb mis tahes elektrostaatilise potentsiaali ruumiline muutus otse juhtivus- ja valentsribade paindena.

Riba ääred visualiseeritakse, kasutades salvestatud piltide väljundit. Avage nagu varemgi salvestatud piltide vaatur väljundite vahekaardil ja seejärel lisage kaks graafiku elementi, klõpsates kaks korda sinisel plussikoonil. Valige esimese elemendi jaoks Ec.csv ja teise jaoks Ev.csv. See võimaldab vaadelda juhtivusriba ja valentsriba ääri koos kolmes mõõtmes, kui funktsioone, mis sõltuvad asendist ja rakendatud väravpingest.Riba ääred visualiseeritakse, kasutades salvestatud piltide väljundit. Avage nagu varemgi salvestatud piltide vaatur väljundite vahekaardil ja seejärel lisage kaks graafiku elementi, klõpsates kaks korda sinisel plussikoonil. Valige esimese elemendi jaoks Ec.csv ja teise jaoks Ev.csv. See võimaldab vaadelda juhtivusriba ja valentsriba ääri koos kolmes mõõtmes, kui funktsioone, mis sõltuvad asendist ja rakendatud väravpingest.

Negatiivse väravpinge korral kaarduvad nii juhtivusriba kui ka valentsriba Si/SiO2 liidese lähedal ülespoole. Kuna ribapiirid järgivad elektrostaatilist potentsiaali, peegeldab see ülespoole kaardumine pinna potentsiaali suurenemist võrreldes materjali sisemusega. Ainuüksi ribaprofiilide põhjal võib järeldada, et pinna piirkond on suunatud konfiguratsiooni poole, kus on suurem aukude kontsentratsioon.Negatiivse väravpinge korral kaarduvad nii juhtivusriba kui ka valentsriba Si/SiO2 liidese lähedal ülespoole. Kuna ribapiirid järgivad elektrostaatilist potentsiaali, peegeldab see ülespoole kaardumine pinna potentsiaali suurenemist võrreldes materjali sisemusega. Ainuüksi ribaprofiilide põhjal võib järeldada, et pinna piirkond on suunatud konfiguratsiooni poole, kus on suurem aukude kontsentratsioon.

Kui värava pinge muutub positiivseks, painduvad energiaribad liidese lähedal allapoole. See paindumise muutus näitab, et pinna potentsiaal väheneb ja räni sees moodustub laenguvaene piirkond. Selles etapis on NMOS-kondensaator elektrostaatiliselt laenguvaene, kuid veel mitte inversioonis. Sellele järeldusele jõudmiseks ei ole vaja teha oletusi laengukandjate tiheduse kohta – energiaribade paindumine peegeldab otseselt aluseks olevat elektrostaatilist seisundit.Kui värava pinge muutub positiivseks, painduvad energiaribad liidese lähedal allapoole. See paindumise muutus näitab, et pinna potentsiaal väheneb ja räni sees moodustub laenguvaene piirkond. Selles etapis on NMOS-kondensaator elektrostaatiliselt laenguvaene, kuid veel mitte inversioonis. Sellele järeldusele jõudmiseks ei ole vaja teha oletusi laengukandjate tiheduse kohta – energiaribade paindumine peegeldab otseselt aluseks olevat elektrostaatilist seisundit.

Conduction and valence bands at negative gate bias
Juhtivus- ja valentsribade piirid negatiivse juhtelektripinge korral. Ribade kõveruse suurenemine lähedal oksiidikihi piirpinnale näitab pinna potentsiaali suurenemist.Juhtivus- ja valentsribade piirid negatiivse juhtelektripinge korral. Ribade kõveruse suurenemine lähedal oksiidikihi piirpinnale näitab pinna potentsiaali suurenemist.
Conduction and valence bands at positive gate bias
Juhtivus- ja valentsribade piirid positiivse juhtelektri väljaga tingimustes. Ribade allapoole suunatud paindumine näitab, et räni pinnast on elektrostaatiliselt eemaldatud laengukandjaid.Juhtivus- ja valentsribade piirid positiivse juhtelektri väljaga tingimustes. Ribade allapoole suunatud paindumine näitab, et räni pinnast on elektrostaatiliselt eemaldatud laengukandjaid.

4. Vabad kandelaengukontsentratsioonid4. Vabad kandelaengukontsentratsioonid

Nüüd muudame NMOS-kondensaatori elektrostaatilise käitumise selgemaks, uurides vabu laengukandjate kontsentratsioone räni sees. Joonistel ??–?? on näidatud aukude (Q_pfree.csv) ja elektronide (Q_nfree.csv) kontsentratsioon, mis on saadud erinevate esinduslike väravpingete juures tehtud piltidest. Piltide vaaturis määratakse värvid puhtalt graafiku järjestuse järgi: esimesena lisatud suurusjoon on kujutatud sinise, teine aga punase värviga. Siin esitatud joonistel on esmalt kujutatud elektronid (Q_nfree.csv), mistõttu need on sinised, ja seejärel augud (Q_pfree.csv), mistõttu need on punased. Kui need failid lisatakse vastupidises järjekorras, siis värvid vahetatakse.Nüüd muudame NMOS-kondensaatori elektrostaatilise käitumise selgemaks, uurides vabu laengukandjate kontsentratsioone räni sees. Joonistel ??–?? on näidatud aukude (Q_pfree.csv) ja elektronide (Q_nfree.csv) kontsentratsioon, mis on saadud erinevate esinduslike väravpingete juures tehtud piltidest. Piltide vaaturis määratakse värvid puhtalt graafiku järjestuse järgi: esimesena lisatud suurusjoon on kujutatud sinise, teine aga punase värviga. Siin esitatud joonistel on esmalt kujutatud elektronid (Q_nfree.csv), mistõttu need on sinised, ja seejärel augud (Q_pfree.csv), mistõttu need on punased. Kui need failid lisatakse vastupidises järjekorras, siis värvid vahetatakse.

Negatiivse väravpinge korral (joonis ??) vastab punane pind aukude tihedusele. Si/SiO2 piirpinnas on näha järsk tõus, mis viitab aukude elektrostaatilisele kogunemisele. Sinine pind (elektronide tihedus) on kogu räni ulatuses tühine, mis on kooskõlas p-tüüpi alusmaterjaliga negatiivse pinge korral. Kui väravpinget suurendatakse nulli suunas (joonis ??), siis punase pinna suurus väheneb piirpinnale lähedal. Auke tõrjutakse pinnalt ning tekib piirkond, kus liikuv laeng on vähenenud. See tähistab depleetsiooni algust, kus ruumilaeng on üha enam määratud fikseeritud ioonidega, mitte vabade laengukandjatega.Negatiivse väravpinge korral (joonis ??) vastab punane pind aukude tihedusele. Si/SiO2 piirpinnas on näha järsk tõus, mis viitab aukude elektrostaatilisele kogunemisele. Sinine pind (elektronide tihedus) on kogu räni ulatuses tühine, mis on kooskõlas p-tüüpi alusmaterjaliga negatiivse pinge korral. Kui väravpinget suurendatakse nulli suunas (joonis ??), siis punase pinna suurus väheneb piirpinnale lähedal. Auke tõrjutakse pinnalt ning tekib piirkond, kus liikuv laeng on vähenenud. See tähistab depleetsiooni algust, kus ruumilaeng on üha enam määratud fikseeritud ioonidega, mitte vabade laengukandjatega.

Positiivse väravpinge korral (joonis ??) on aukude tihedus (punane) liidese lähedal oluliselt vähenenud, mis määratleb selge depletsioonipiirkonna. Elektronide tihedus (sinine) püsib kogu selle pingevahemiku vältel madalal, mis näitab, et seade ei ole veel jõudnud tugeva inversiooni faasi.Positiivse väravpinge korral (joonis ??) on aukude tihedus (punane) liidese lähedal oluliselt vähenenud, mis määratleb selge depletsioonipiirkonna. Elektronide tihedus (sinine) püsib kogu selle pingevahemiku vältel madalal, mis näitab, et seade ei ole veel jõudnud tugeva inversiooni faasi.

Kokkuvõttes annavad need kandjakeskkonna graafikud otsese ja kvantitatiivse kinnituse varem potentsiaali ja energiataseme diagrammide põhjal järeldatud elektrostaatilisele mudelile. Need näitavad selgelt, kuidas laengute akumulatsioon ja defitsiit tekivad mobiilsete laengute ümberjaotusest räni sees. Üleminek tugevale inversiooniseisundile – kus elektronid domineerivad pinnalaengus – jääb järgmiste õppematerjalide teemaks.Kokkuvõttes annavad need kandjakeskkonna graafikud otsese ja kvantitatiivse kinnituse varem potentsiaali ja energiataseme diagrammide põhjal järeldatud elektrostaatilisele mudelile. Need näitavad selgelt, kuidas laengute akumulatsioon ja defitsiit tekivad mobiilsete laengute ümberjaotusest räni sees. Üleminek tugevale inversiooniseisundile – kus elektronid domineerivad pinnalaengus – jääb järgmiste õppematerjalide teemaks.

Electron and hole densities at negative gate bias
Negatiivne väravpinge. Augud kogunevad Si/SiO2 liidesel, samas kui elektronide tihedus jääb tühiseks.Negatiivne väravpinge. Augud kogunevad Si/SiO2 liidesel, samas kui elektronide tihedus jääb tühiseks.
Electron and hole densities near zero gate bias
Lähedal nullile jääv värava eelpinge. Aukude tihedus lähedal liidesele väheneb, mis viitab depletsioonipiirkonna tekkimisele.Lähedal nullile jääv värava eelpinge. Aukude tihedus lähedal liidesele väheneb, mis viitab depletsioonipiirkonna tekkimisele.
Electron and hole densities at positive gate bias
Positiivne väravpinge. Aukude kontsentratsioon on pinna lähedal oluliselt vähenenud, mistõttu jääb alles peamiselt ioonilistest aktsessoritest koosnev deplatsioonikiht.Positiivne väravpinge. Aukude kontsentratsioon on pinna lähedal oluliselt vähenenud, mistõttu jääb alles peamiselt ioonilistest aktsessoritest koosnev deplatsioonikiht.

5. Fermi tase ja energiatasemete täituvus5. Fermi tase ja energiatasemete täituvus

Conduction and valence bands with electron and hole quasi-Fermi levels
Juhtivus- ja valentsribade piirid koos elektronide ja aukude kvasi-Fermi tasemetega, mis muutuvad pinge muutuse korral. Kumulatsiooni- ja deplistsioonirežiimis jäävad kvasi-Fermi tasemed peaaegu samale tasemele, mis näitab, et püsiv vool ei voola.Juhtivus- ja valentsribade piirid koos elektronide ja aukude kvasi-Fermi tasemetega, mis muutuvad pinge muutuse korral. Kumulatsiooni- ja deplistsioonirežiimis jäävad kvasi-Fermi tasemed peaaegu samale tasemele, mis näitab, et püsiv vool ei voola.

Nüüd koondame energiaribad ja laengukandjate statistilised andmed, joonistades graafikule juhtivusriba (Ec.csv), valentsriba (Ev.csv) ning elektronide ja aukude kvasi-Fermi tasemed (Fn.csv ja Fp.csv), kasutades selleks saadud andmeid. Kokkuvõttes kirjeldavad need parameetrid mitte ainult NMOS-kondensaatori elektrostaatilisi omadusi, vaid ka seda, kuidas laengukandjad hõivavad saadaolevad energiataseid välise pinge mõjul.Nüüd koondame energiaribad ja laengukandjate statistilised andmed, joonistades graafikule juhtivusriba (Ec.csv), valentsriba (Ev.csv) ning elektronide ja aukude kvasi-Fermi tasemed (Fn.csv ja Fp.csv), kasutades selleks saadud andmeid. Kokkuvõttes kirjeldavad need parameetrid mitte ainult NMOS-kondensaatori elektrostaatilisi omadusi, vaid ka seda, kuidas laengukandjad hõivavad saadaolevad energiataseid välise pinge mõjul.

Näidatud graafiku reprodutseerimiseks: ??, ava Väljund vajutage, topeltklõpsake snapshots kataloog ja kasutage sinine plussikoon lisamaks neli sündmust. Valige need järgmises järjekorras: Näidatud graafiku reprodutseerimiseks: ??, ava Väljund vajutage, topeltklõpsake snapshots kataloog ja kasutage sinine plussikoon lisamaks neli sündmust. Valige need järgmises järjekorras:

Graafikuvaataja määrab värvid vastavalt andmete järjestusele: esimesele väärtusele määratakse sinine värv, teisele punane ja järgnevad väärtused järgivad seda mustrit. Juhul, kui muuta failide lisamise järjekorda, muutuvad ka värvid vastavalt.Graafikuvaataja määrab värvid vastavalt andmete järjestusele: esimesele väärtusele määratakse sinine värv, teisele punane ja järgnevad väärtused järgivad seda mustrit. Juhul, kui muuta failide lisamise järjekorda, muutuvad ka värvid vastavalt.

Kasutage pildiekraani allosas olevat liugurit, et muuta pingevahemikku. See võimaldab teil pidevalt jälgida, kuidas energiariba servad ja kvasi-Fermi tasemed muutuvad, sõltuvalt rakendatud juhtpingest.Kasutage pildiekraani allosas olevat liugurit, et muuta pingevahemikku. See võimaldab teil pidevalt jälgida, kuidas energiariba servad ja kvasi-Fermi tasemed muutuvad, sõltuvalt rakendatud juhtpingest.

Füüsikalise seisukohast on see käitumine täpselt selline, nagu NMOS-kondensaatorilt oodata võiks. Struktuuris ei ole allika- ja äravoolu vahelist ühendust ning selle kaudu ei voola alalisvoolu. Seetõttu jäävad elektronide ja aukude kvasi-Fermi tasemed üksteisele väga lähedale ja on kogu seadme ulatuses peaaegu tasased. Kõik väiksed erinevused, mis tekivad, on arvutuslik artefakt, mis on seotud piiratud pingeastmete kasutamisega, ning need ei näita püsivat laengukandjate liikumist.Füüsikalise seisukohast on see käitumine täpselt selline, nagu NMOS-kondensaatorilt oodata võiks. Struktuuris ei ole allika- ja äravoolu vahelist ühendust ning selle kaudu ei voola alalisvoolu. Seetõttu jäävad elektronide ja aukude kvasi-Fermi tasemed üksteisele väga lähedale ja on kogu seadme ulatuses peaaegu tasased. Kõik väiksed erinevused, mis tekivad, on arvutuslik artefakt, mis on seotud piiratud pingeastmete kasutamisega, ning need ei näita püsivat laengukandjate liikumist.

Seega on varem täheldatud energiariba paindumine tingitud täielikult elektrostaatilistest jõududest: juhtpinge muudab elektrostaatilist potentsiaali, mis omakorda nihutab energiariba piire vastavalt.Seega on varem täheldatud energiariba paindumine tingitud täielikult elektrostaatilistest jõududest: juhtpinge muudab elektrostaatilist potentsiaali, mis omakorda nihutab energiariba piire vastavalt.

Ec(x) = −q φ(x) − χ ja Ev(x) = Ec(x) − EgEc(x) = −q φ(x) − χ ja Ev(x) = Ec(x) − Eg

kus φ on elektrostaatiline potentsiaal, χ on elektronafiinsus ja Eg on keeluala. Kvasi-Fermi tasemed näitavad lihtsalt, kuidas need keeluala kohalikult on täidetud; puhtalt elektrostaatilises MOS-kondensaatoris need ei erine.kus φ on elektrostaatiline potentsiaal, χ on elektronafiinsus ja Eg on keeluala. Kvasi-Fermi tasemed näitavad lihtsalt, kuidas need keeluala kohalikult on täidetud; puhtalt elektrostaatilises MOS-kondensaatoris need ei erine.

💡 Mis on kõige olulisem: selles juhendis nägite, kuidas sama füüsikalist nähtust on võimalik kirjeldada mitmel erineval, kuid omavahel seotud viisil: elektrostaatiline potentsiaal, energiatasemete kõverus, laengukandjate tihedus ja Fermi tase. Kõik need kirjeldavad üht ja sama põhiprotsessi – laengu ümberjaotumist vastuseks värava abil reguleeritud elektriväljale.💡 Mis on kõige olulisem: selles juhendis nägite, kuidas sama füüsikalist nähtust on võimalik kirjeldada mitmel erineval, kuid omavahel seotud viisil: elektrostaatiline potentsiaal, energiatasemete kõverus, laengukandjate tihedus ja Fermi tase. Kõik need kirjeldavad üht ja sama põhiprotsessi – laengu ümberjaotumist vastuseks värava abil reguleeritud elektriväljale.

🧪 Proovige seda ise: kasutades sama NMOS-kondensaatori struktuuri, uurige, kuidas elektrostaatilised jõud reageerivad materjali ja eelpinge parameetrite muutustele. Kõikidel juhtudel hoidke seadme geomeetria muutumatuna.🧪 Proovige seda ise: kasutades sama NMOS-kondensaatori struktuuri, uurige, kuidas elektrostaatilised jõud reageerivad materjali ja eelpinge parameetrite muutustele. Kõikidel juhtudel hoidke seadme geomeetria muutumatuna.

  • Muutke SiO2 dielektrilist läbitavust ja vaadake, kuidas potentsiaali muutus ja energiatasemete kõverus räni sees muutuvad sama värava pinge korral.Muutke SiO2 dielektrilist läbitavust ja vaadake, kuidas potentsiaali muutus ja energiatasemete kõverus räni sees muutuvad sama värava pinge korral.
  • Muutke aluspinna legeerimiskontsentratsiooni ja võrrelge juhtivustsooni laiust ja energiariba servade kumerust.Muutke aluspinna legeerimiskontsentratsiooni ja võrrelge juhtivustsooni laiust ja energiariba servade kumerust.
  • Laiendage väravpinge muutuse vahemikku ja jälgige, kuidas parameetrid φ, Ec, Ev ja laengukandjate tihedus üheskoos muutuvad.Laiendage väravpinge muutuse vahemikku ja jälgige, kuidas parameetrid φ, Ec, Ev ja laengukandjate tihedus üheskoos muutuvad.
  • Vahetage räni kihis Maxwelli–Boltzmanni ja Fermi–Diraci statistika vahel ning võrrelge kandelaengu tihedust kihi ja teise materjali vahelises piirkonnas.Vahetage räni kihis Maxwelli–Boltzmanni ja Fermi–Diraci statistika vahel ning võrrelge kandelaengu tihedust kihi ja teise materjali vahelises piirkonnas.
Oodatavad tulemusedOodatavad tulemused
  • Oksiidi dielektrilise läbitavuse suurendamine tugevdab mahtuvuslikku sidestust, mille tulemusel suurem osa rakendatud pingest kandub üle räni juurde.Oksiidi dielektrilise läbitavuse suurendamine tugevdab mahtuvuslikku sidestust, mille tulemusel suurem osa rakendatud pingest kandub üle räni juurde.
  • Suurema kontsentratsiooniga p-tüüpi legeerimine tekitab kitsama piirkonna, kus vabu laengukandjaid on vähe; väiksema kontsentratsiooniga legeerimine tekitab laiemat piirkonda, kus vabu laengukandjaid on vähe, ja ühtlasema energiataseme muutuse.Suurema kontsentratsiooniga p-tüüpi legeerimine tekitab kitsama piirkonna, kus vabu laengukandjaid on vähe; väiksema kontsentratsiooniga legeerimine tekitab laiemat piirkonda, kus vabu laengukandjaid on vähe, ja ühtlasema energiataseme muutuse.
  • Pinge nihkevahemiku laiendamine suurendab energiariba paindumist, kuid see ei põhjusta iseenesest kvasi-Fermi tasemete eraldumist kondensaatori konfiguratsioonis.Pinge nihkevahemiku laiendamine suurendab energiariba paindumist, kuid see ei põhjusta iseenesest kvasi-Fermi tasemete eraldumist kondensaatori konfiguratsioonis.
  • Fermi-Diraci statistika vähendab liigsete laengukandjate arvu piirkonnas, mis asub liidese lähedal, kui laengukandjate tihedus on suur.Fermi-Diraci statistika vähendab liigsete laengukandjate arvu piirkonnas, mis asub liidese lähedal, kui laengukandjate tihedus on suur.