Elektriliste parameetrite redaktorElektriliste parameetrite redaktor
1. Sissejuhatus1. Sissejuhatus
OghmaNano tarkvaras võimaldab elektriparemite redaktor määrata elektriliselt aktiivsete kihtide juhtivus- ja rekombinatsioonieesmärke. Sellele pääseb juurde, klõpsates peamise simulatsioonikna akna seadme struktuuri vahekaardil nuppu „Elektriparametrid” (vt ??). Kui redaktor avaneb, kuvatakse selles rida sisestusvälju, kuhu saab määrata olulised parameetrid, nagu kandjate liikuvus, olekutihedus, rekombinatsioonikonstandid ja põhilised materjaliomadused, näiteks energiatase ja dielektriline läbitavus (vt ??). Oluline on see, et elektriparemite redaktorisse ilmuvad ainult need kihid, mis on kihiredaktoris märgitud aktiivseteks. Kui kihti ei ole aktiivseks märgitud, ei saa selle elektrilisi omadusi redigeerida, kuna nendes piirkondades ei lahendata difusiooni- ja rekombinatsiooniprotsesse.OghmaNano tarkvaras võimaldab elektriparemite redaktor määrata elektriliselt aktiivsete kihtide juhtivus- ja rekombinatsioonieesmärke. Sellele pääseb juurde, klõpsates peamise simulatsioonikna akna seadme struktuuri vahekaardil nuppu „Elektriparametrid” (vt ??). Kui redaktor avaneb, kuvatakse selles rida sisestusvälju, kuhu saab määrata olulised parameetrid, nagu kandjate liikuvus, olekutihedus, rekombinatsioonikonstandid ja põhilised materjaliomadused, näiteks energiatase ja dielektriline läbitavus (vt ??). Oluline on see, et elektriparemite redaktorisse ilmuvad ainult need kihid, mis on kihiredaktoris märgitud aktiivseteks. Kui kihti ei ole aktiivseks märgitud, ei saa selle elektrilisi omadusi redigeerida, kuna nendes piirkondades ei lahendata difusiooni- ja rekombinatsiooniprotsesse.
2. Elektrostaatika2. Elektrostaatika
Joonisel ?? on näidatud elektriparemite redigeerija, kus täiendavad lahendusnupud ei ole aktiveeritud. Sellises olekus on drift-difusiooni võrrandid deaktiveeritud, kuid Poissoni võrrand lahendatakse endiselt. Seetõttu kuvab liides ainult elektrostaatika jaoks vajalikud parameetrid: elektronafiinsus (χ), keelutsoon (Eg) ja suhteline dielektriline läbitavus (εr). Need suurused määratlevad, kuidas potentsiaal on jaotunud seadme sees.Joonisel ?? on näidatud elektriparemite redigeerija, kus täiendavad lahendusnupud ei ole aktiveeritud. Sellises olekus on drift-difusiooni võrrandid deaktiveeritud, kuid Poissoni võrrand lahendatakse endiselt. Seetõttu kuvab liides ainult elektrostaatika jaoks vajalikud parameetrid: elektronafiinsus (χ), keelutsoon (Eg) ja suhteline dielektriline läbitavus (εr). Need suurused määratlevad, kuidas potentsiaal on jaotunud seadme sees.
3. Difusioon-hajumise võrrandid ja vaba-vaba rekombinatsioon3. Difusioon-hajumise võrrandid ja vaba-vaba rekombinatsioon
?? näitab sama redaktorit, kus nupp „Luba difusioon” on vajutatud. Kui see on aktiveeritud, lülitatakse sisse difusioonlahendaja ja kasutusele võetakse laiem valik füüsikalisi parameetreid. Nende hulka kuuluvad elektronide ja aukude liikuvus, efektiivsed olekutihedused ning vaba kandja rekombinatsioonikiirus. Kasutajad saavad valida ka vaba kandja statistika tüübi, näiteks Maxwelli-Boltzmanni või Fermi-Diraci statistika, olenevalt kasutatavast materjalist.?? näitab sama redaktorit, kus nupp „Luba difusioon” on vajutatud. Kui see on aktiveeritud, lülitatakse sisse difusioonlahendaja ja kasutusele võetakse laiem valik füüsikalisi parameetreid. Nende hulka kuuluvad elektronide ja aukude liikuvus, efektiivsed olekutihedused ning vaba kandja rekombinatsioonikiirus. Kasutajad saavad valida ka vaba kandja statistika tüübi, näiteks Maxwelli-Boltzmanni või Fermi-Diraci statistika, olenevalt kasutatavast materjalist.
Difusioon-hajumise osas reguleerib kiirguslik vaba-vaba rekombinatsioon üht rekombinatsioonikonstanti \(k\). Kohalik vaba-vaba rekombinatsiooni kiirus on järgmine:Difusioon-hajumise osas reguleerib kiirguslik vaba-vaba rekombinatsioon üht rekombinatsioonikonstanti \(k\). Kohalik vaba-vaba rekombinatsiooni kiirus on järgmine:
\( R = k \left( n p - n_{\mathrm{eq}} p_{\mathrm{eq}} \right) \) \( R = k \left( n p - n_{\mathrm{eq}} p_{\mathrm{eq}} \right) \)
Siin on \(n\) ja \(p\) kohalikud vabad elektronide ja aukude tiheused, mis on arvutatud difusioon-drift-meetodil, \(n_{\mathrm{eq}}\) ja \(p_{\mathrm{eq}}\) on vastavad tasakaaluoleku laengukandjate tiheused ning \(k\) on vaba-vaba (kiirguslik) rekombinatsioonikiiruse konstant. See vorm tagab, et tasakaaluolekus on neto rekombinatsioonikiirus null (\(np = n_{\mathrm{eq}}p_{\mathrm{eq}}\)) ja et rekombinatsioon suureneb, kui seade viiakse tasakaaluolekust välja laengukandjate sisseviimise ja transportimise abil.Siin on \(n\) ja \(p\) kohalikud vabad elektronide ja aukude tiheused, mis on arvutatud difusioon-drift-meetodil, \(n_{\mathrm{eq}}\) ja \(p_{\mathrm{eq}}\) on vastavad tasakaaluoleku laengukandjate tiheused ning \(k\) on vaba-vaba (kiirguslik) rekombinatsioonikiiruse konstant. See vorm tagab, et tasakaaluolekus on neto rekombinatsioonikiirus null (\(np = n_{\mathrm{eq}}p_{\mathrm{eq}}\)) ja et rekombinatsioon suureneb, kui seade viiakse tasakaaluolekust välja laengukandjate sisseviimise ja transportimise abil.
4. Tasakaalustatud SRH-lõksud4. Tasakaalustatud SRH-lõksud
Joonisel ?? on näidatud elektriliste parameetrite redigeerija, kus on näha asjakohased rekombinatsiooniseadistused. Tasakaalulise SRH-lõksu aktiveerimine lubab sisestada parameetrid, mis on vajalikud ühtse tasakaalulise defektitaseme määramiseks, mida kasutatakse püsiseisundi Shockley-Read-Halli (SRH) rekombinatsioonimudelis.Joonisel ?? on näidatud elektriliste parameetrite redigeerija, kus on näha asjakohased rekombinatsiooniseadistused. Tasakaalulise SRH-lõksu aktiveerimine lubab sisestada parameetrid, mis on vajalikud ühtse tasakaalulise defektitaseme määramiseks, mida kasutatakse püsiseisundi Shockley-Read-Halli (SRH) rekombinatsioonimudelis.
Selles mudelis toimub rekombinatsioon üheainsa lõksutasandi kaudu, mille energia on \(E_t\) ja mis asub juhtivusriba keskele. Lisaks on olulised lõksude tihedus \(N_t\) ning elektronide ja aukude püüdmise ristlõiked \(\sigma_n\) ja \(\sigma_p\). Oletame, et need parameetrid kirjeldavad identsete defektide populatsiooni, mis suudab püüda nii elektrone kui ka auke.Selles mudelis toimub rekombinatsioon üheainsa lõksutasandi kaudu, mille energia on \(E_t\) ja mis asub juhtivusriba keskele. Lisaks on olulised lõksude tihedus \(N_t\) ning elektronide ja aukude püüdmise ristlõiked \(\sigma_n\) ja \(\sigma_p\). Oletame, et need parameetrid kirjeldavad identsete defektide populatsiooni, mis suudab püüda nii elektrone kui ka auke.
\[ R_{\mathrm{SRH}} = \frac{np - n_{\mathrm{eq}} p_{\mathrm{eq}}} {\tau_p (n + n_1) + \tau_n (p + p_1)} \] \[ R_{\mathrm{SRH}} = \frac{np - n_{\mathrm{eq}} p_{\mathrm{eq}}} {\tau_p (n + n_1) + \tau_n (p + p_1)} \]
Siin on \(n\) ja \(p\) kohalikud elektronide ja aukude tihedused, samas kui \(n_{\mathrm{eq}}\) ja \(p_{\mathrm{eq}}\) tähistavad nende tasakaaluväärtusi. Selle kujul üleskirjutatud loendaja tagab, et tasakaaluolekus on neto rekombinatsioonikiirus täpselt null.Siin on \(n\) ja \(p\) kohalikud elektronide ja aukude tihedused, samas kui \(n_{\mathrm{eq}}\) ja \(p_{\mathrm{eq}}\) tähistavad nende tasakaaluväärtusi. Selle kujul üleskirjutatud loendaja tagab, et tasakaaluolekus on neto rekombinatsioonikiirus täpselt null.
Efektiivsed laengukandjate eluead \(\tau_n\) ja \(\tau_p\) määratakse kindlaks lõksude tiheduse ja püüdepiirkonna läbilõike alusel, nagu on näidatud.Efektiivsed laengukandjate eluead \(\tau_n\) ja \(\tau_p\) määratakse kindlaks lõksude tiheduse ja püüdepiirkonna läbilõike alusel, nagu on näidatud.
\[ \tau_n = \frac{1}{\sigma_n v_{\mathrm{th}} N_t}, \qquad \tau_p = \frac{1}{\sigma_p v_{\mathrm{th}} N_t}, \] \[ \tau_n = \frac{1}{\sigma_n v_{\mathrm{th}} N_t}, \qquad \tau_p = \frac{1}{\sigma_p v_{\mathrm{th}} N_t}, \]
kus \(v_{\mathrm{th}}\) on termiline kiirus. Lisakogused SRH jaoks, \(n_1\) ja \(p_1\), on määratletud lähtuvalt lõhe keskmisest tasemest ja sellega seotud energia tasemest:kus \(v_{\mathrm{th}}\) on termiline kiirus. Lisakogused SRH jaoks, \(n_1\) ja \(p_1\), on määratletud lähtuvalt lõhe keskmisest tasemest ja sellega seotud energia tasemest:
\[ n_1 = n_i \exp\!\left(\frac{E_t - E_{\mathrm{ref}}}{kT}\right), \qquad p_1 = n_i \exp\!\left(\frac{E_{\mathrm{ref}} - E_t}{kT}\right), \] \[ n_1 = n_i \exp\!\left(\frac{E_t - E_{\mathrm{ref}}}{kT}\right), \qquad p_1 = n_i \exp\!\left(\frac{E_{\mathrm{ref}} - E_t}{kT}\right), \]
kasutades \(E_{\mathrm{ref}} = E_g/2\) ja \(n_i = \sqrt{n_{\mathrm{eq}} p_{\mathrm{eq}}}\). Seega vastab \(E_t = 0\) väärtusega määratud lõksuenergia juhtivusriba ja valentsriba vahelisele defektile, samas kui positiivsed ja negatiivsed väärtused nihutavad lõksu vastavalt juhtivusriba või valentsriba suunas.kasutades \(E_{\mathrm{ref}} = E_g/2\) ja \(n_i = \sqrt{n_{\mathrm{eq}} p_{\mathrm{eq}}}\). Seega vastab \(E_t = 0\) väärtusega määratud lõksuenergia juhtivusriba ja valentsriba vahelisele defektile, samas kui positiivsed ja negatiivsed väärtused nihutavad lõksu vastavalt juhtivusriba või valentsriba suunas.
Joonis ?? selgitab lõksuenergia definitsiooni, võrreldes seda keskmise energiatasemega. Selles lihtsustatud SRH tasakaalumudelis võetakse arvesse ainult üks defektide tase. Märgi \(E_t\) määrab, kas püünis asub lähemalt juhtivusriba suhtes.\(E_t > 0\)) või lähemale juhtivusribale (\(E_t < 0\)). More general descriptions involving multiple trap levels and explicit capture-emission dynamics are discussed in the dünaamiline püünisemudel. Joonis ?? selgitab lõksuenergia definitsiooni, võrreldes seda keskmise energiatasemega. Selles lihtsustatud SRH tasakaalumudelis võetakse arvesse ainult üks defektide tase. Märgi \(E_t\) määrab, kas püünis asub lähemalt juhtivusriba suhtes.\(E_t > 0\)) või lähemale juhtivusribale (\(E_t < 0\)). More general descriptions involving multiple trap levels and explicit capture-emission dynamics are discussed in the dünaamiline püünisemudel.
See realiseering vastab klassikalisele SRH tasakaalumudelile. See ei hõlma otsest lõksude ja emissiooniprotsesside kirjeldust, mis käsitletakse eraldi dünaamilise SRH lõksude valiku raames.See realiseering vastab klassikalisele SRH tasakaalumudelile. See ei hõlma otsest lõksude ja emissiooniprotsesside kirjeldust, mis käsitletakse eraldi dünaamilise SRH lõksude valiku raames.
5. Augeri rekombinatsioon5. Augeri rekombinatsioon
Joonisel ?? on näidatud elektriliste parameetrite redigeerimisaken, kus nupp „Enable Auger” on vajutatud. See aktiveerib Augeri koefitsientide väljad \(C_n\) ja \(C_p\) (ühikud: \(\mathrm{m^6\,s^{-1}}\)), mis määravad kolme laengukandja rekombinatsiooni tingimused suure laengukandjate kontsentratsiooni korral.Joonisel ?? on näidatud elektriliste parameetrite redigeerimisaken, kus nupp „Enable Auger” on vajutatud. See aktiveerib Augeri koefitsientide väljad \(C_n\) ja \(C_p\) (ühikud: \(\mathrm{m^6\,s^{-1}}\)), mis määravad kolme laengukandja rekombinatsiooni tingimused suure laengukandjate kontsentratsiooni korral.
\[ R_{\mathrm{Auger}} = \left(C_n\,n + C_p\,p\right)\left(np - n_{\mathrm{eq}}p_{\mathrm{eq}}\right) \] \[ R_{\mathrm{Auger}} = \left(C_n\,n + C_p\,p\right)\left(np - n_{\mathrm{eq}}p_{\mathrm{eq}}\right) \]
Siin on \(n\) ja \(p\) kohalikud elektronide ja aukude tihedused ning \(n_{\mathrm{eq}}\) ja \(p_{\mathrm{eq}}\) on nende tasakaaluväärtused. Liiketermini kujul \(\left(np - n_{\mathrm{eq}}p_{\mathrm{eq}}\right)\) esitamine tagab, et tasakaaluolekus on neto-Augeri rekombinatsioonikiirus null. Kuna eelkordaja sõltub laengukandjate tihedusest, kasutatakse Augeri rekombinatsiooni peamiselt suure tihedusega kadude kompenseerimiseks (näiteks tugevalt legeeritud piirkondades või tugeva injektsiooni korral).Siin on \(n\) ja \(p\) kohalikud elektronide ja aukude tihedused ning \(n_{\mathrm{eq}}\) ja \(p_{\mathrm{eq}}\) on nende tasakaaluväärtused. Liiketermini kujul \(\left(np - n_{\mathrm{eq}}p_{\mathrm{eq}}\right)\) esitamine tagab, et tasakaaluolekus on neto-Augeri rekombinatsioonikiirus null. Kuna eelkordaja sõltub laengukandjate tihedusest, kasutatakse Augeri rekombinatsiooni peamiselt suure tihedusega kadude kompenseerimiseks (näiteks tugevalt legeeritud piirkondades või tugeva injektsiooni korral).
6. Olukordade keerukamad jaotused6. Olukordade keerukamad jaotused
Vaikimisi eeldatakse dünaamilises Shockley-Read-Halli (SRH) mudelis, et lõksude olekute jaotus on eksponentsiaalne. Kuid eksperimentaalsetest uuringutest on selgunud, et häiritud pooljuhtides ei ole olekute tihedus (DoS) sageli puhtalt eksponentsiaalne. Mõnes uuringus on jaotus lähemal Gaussi jaotusele; teistes on see kõige paremini kirjeldatav Gaussi ja eksponentsiaalse komponendi seguna; ja keerukamatel juhtudel on vaja hoopis teistsuguseid funktsionaalseid vorme. Kõigil juhtudel sõltub DoS-i täpne kuju tugevalt olekute energiasest positsioonist keeluribade sees.Vaikimisi eeldatakse dünaamilises Shockley-Read-Halli (SRH) mudelis, et lõksude olekute jaotus on eksponentsiaalne. Kuid eksperimentaalsetest uuringutest on selgunud, et häiritud pooljuhtides ei ole olekute tihedus (DoS) sageli puhtalt eksponentsiaalne. Mõnes uuringus on jaotus lähemal Gaussi jaotusele; teistes on see kõige paremini kirjeldatav Gaussi ja eksponentsiaalse komponendi seguna; ja keerukamatel juhtudel on vaja hoopis teistsuguseid funktsionaalseid vorme. Kõigil juhtudel sõltub DoS-i täpne kuju tugevalt olekute energiasest positsioonist keeluribade sees.
Joonisel 8 on näidatud elektriparaameetrid, mida saab kasutada Shockley-Read-Halli lõksude jaotuse tiheduse funktsiooni (DoS) määratlemiseks. Kui DoS-i tüüp muudetakse eksponentsealt kompleksseks ja vajutatakse nuppu „Redigeeri”, ilmub ekraanile joonisel ?? kujutatud liides. Seal saavad kasutajad määrata meelevaldsed lõksude olekute energi jaotused, sealhulgas Gaussi, eksponentsiaalsed, Lorentzi jaotused või nende funktsioonide kombinatsioonid.Joonisel 8 on näidatud elektriparaameetrid, mida saab kasutada Shockley-Read-Halli lõksude jaotuse tiheduse funktsiooni (DoS) määratlemiseks. Kui DoS-i tüüp muudetakse eksponentsealt kompleksseks ja vajutatakse nuppu „Redigeeri”, ilmub ekraanile joonisel ?? kujutatud liides. Seal saavad kasutajad määrata meelevaldsed lõksude olekute energi jaotused, sealhulgas Gaussi, eksponentsiaalsed, Lorentzi jaotused või nende funktsioonide kombinatsioonid.
Empiiriline λ-võimsusega rekombinatsioonimudelEmpiiriline λ-võimsusega rekombinatsioonimudel
Mõningatel juhtudel, eriti kui soovitakse empiirilisi võrrandeid kohandada eksperimentaalsete andmetega, võib olla kasulik üldistada rekombinatsiooniseadust, lisades sellele võimsusfunktsiooniga seose. Seda tehakse järgmisel kujul:Mõningatel juhtudel, eriti kui soovitakse empiirilisi võrrandeid kohandada eksperimentaalsete andmetega, võib olla kasulik üldistada rekombinatsiooniseadust, lisades sellele võimsusfunktsiooniga seose. Seda tehakse järgmisel kujul:
\[R_{\mathrm{free}} = k_{r} \big(n_{f}p_{f} - n_{0}p_{0}\big)^{\tfrac{\lambda+1}{2}} \label{equ:freetofree_lambda}\] \[R_{\mathrm{free}} = k_{r} \big(n_{f}p_{f} - n_{0}p_{0}\big)^{\tfrac{\lambda+1}{2}} \label{equ:freetofree_lambda}\]
Eksponent \(\lambda\) toimib reguleeritava parameetrina, mis muudab efektiivset rekombinatsiooniastet, võimaldades mudelil reprodutseerida eksperimentaalsetest andmetest tuvastatud tendentse, näiteks näiliste ideaalsuse tegurite väärtusi, mis on suuremad kui üks. Selle valiku saab aktiveerida seadistuse „Luba \(\lambda\) võimsus” abil, mis asub vaba-vaba rekombinatsiooni konfiguratsioonimenüüs elektripaarametrite redaktoris. Tavaliselt on see valik deaktiveeritud.Eksponent \(\lambda\) toimib reguleeritava parameetrina, mis muudab efektiivset rekombinatsiooniastet, võimaldades mudelil reprodutseerida eksperimentaalsetest andmetest tuvastatud tendentse, näiteks näiliste ideaalsuse tegurite väärtusi, mis on suuremad kui üks. Selle valiku saab aktiveerida seadistuse „Luba \(\lambda\) võimsus” abil, mis asub vaba-vaba rekombinatsiooni konfiguratsioonimenüüs elektripaarametrite redaktoris. Tavaliselt on see valik deaktiveeritud.