Polükristalliline räni päikeseelement (1D) – tööstuslik n+/p/p+ tüüp (Al-BSF-klassi)Polükristalliline räni päikeseelement (1D) – tööstuslik n+/p/p+ tüüp (Al-BSF-klassi)
1. Sissejuhatus1. Sissejuhatus
Polükristalliline räni, mida kasutatakse päikeseelementides, on olnud oluline osa ülemaailmse fotogalvaanilise tööstuse arengus ning seda kasutatakse endiselt laialdaselt, eriti suure pindalaga ja kulutundlikes rakendustes, nagu näiteks suured päikeseelektrijaamad (vt ??). Kuigi viimaste tootmistrendide kohaselt on eelistatud monokristallilisi elemente, on polükristalliline räni endiselt oluline tehnoloogia, mille toimivuspiirangud ja kahjumehhanismid on hästi teada.Polükristalliline räni, mida kasutatakse päikeseelementides, on olnud oluline osa ülemaailmse fotogalvaanilise tööstuse arengus ning seda kasutatakse endiselt laialdaselt, eriti suure pindalaga ja kulutundlikes rakendustes, nagu näiteks suured päikeseelektrijaamad (vt ??). Kuigi viimaste tootmistrendide kohaselt on eelistatud monokristallilisi elemente, on polükristalliline räni endiselt oluline tehnoloogia, mille toimivuspiirangud ja kahjumehhanismid on hästi teada.
See õpetus pakub praktilist, füüsikal põhinevat töövoogu, et simuleerida räni päikeseelemendi toimimist ühes dimensioonis, kasutades OghmaNano tarkvara. Mudel lahendab laengukandjate triift- ja difusioonliikumise, mis on seotud Poissoni elektrostaatika ja sügavusest sõltuva optilise genereerumisega ning füüsikaliselt põhjendatud rekombinatsiooniga (Shockley–Read–Hall ja Auger). Eesmärk on seostada standardväljundid – JV-graafikud, Voc ja päikesekiirguse/Voc käitumine – aluseks olevate sisemiste muutujatega (energiatasemed, kvasi-Fermi tasemed, laeng ja rekombinatsiooniaeg).See õpetus pakub praktilist, füüsikal põhinevat töövoogu, et simuleerida räni päikeseelemendi toimimist ühes dimensioonis, kasutades OghmaNano tarkvara. Mudel lahendab laengukandjate triift- ja difusioonliikumise, mis on seotud Poissoni elektrostaatika ja sügavusest sõltuva optilise genereerumisega ning füüsikaliselt põhjendatud rekombinatsiooniga (Shockley–Read–Hall ja Auger). Eesmärk on seostada standardväljundid – JV-graafikud, Voc ja päikesekiirguse/Voc käitumine – aluseks olevate sisemiste muutujatega (energiatasemed, kvasi-Fermi tasemed, laeng ja rekombinatsiooniaeg).
Te kavandate ja modelleerite ühemõõtmelise polükristallilise räni päikeseelemendi, millel on tööstuslik n+/p/p+ alumiiniumist tagapinna väljastruktuur (Al-BSF) (vt ??). Seadme struktuur on järgmine (ees → taga): n+ Si / p Si / p+ Si / Al. Selle põhiseadme abil genereerite valgustatud JV-graafiku, määrate olulised toimivusnäitajad ning teostate Voc-i ja Suns–Voc-i analüüsid, et tuvastada rekombinatsioonist piiratud pingelangus ja selle sõltuvus kandjate tihedusega.Te kavandate ja modelleerite ühemõõtmelise polükristallilise räni päikeseelemendi, millel on tööstuslik n+/p/p+ alumiiniumist tagapinna väljastruktuur (Al-BSF) (vt ??). Seadme struktuur on järgmine (ees → taga): n+ Si / p Si / p+ Si / Al. Selle põhiseadme abil genereerite valgustatud JV-graafiku, määrate olulised toimivusnäitajad ning teostate Voc-i ja Suns–Voc-i analüüsid, et tuvastada rekombinatsioonist piiratud pingelangus ja selle sõltuvus kandjate tihedusega.
2. Uue simulatsiooni loomine2. Uue simulatsiooni loomine
Alustuseks looge peamisest OghmaNano aknast uus simulatsioon. Klõpsake tööriistaribal nupul „Uus simulatsioon”. See avab simulatsiooni tüübi valiku dialoogakna (vt ??).Alustuseks looge peamisest OghmaNano aknast uus simulatsioon. Klõpsake tööriistaribal nupul „Uus simulatsioon”. See avab simulatsiooni tüübi valiku dialoogakna (vt ??).
Simulatsioonirežiimis avatud dialoogikastis topeltklõpsake valikul „Si demos” ja seejärel valikul „Polükristalliline räni” (vt ??). OghmaNano laadib etteantud polükristallilise räni päikeseelemendi simulatsiooni.Simulatsioonirežiimis avatud dialoogikastis topeltklõpsake valikul „Si demos” ja seejärel valikul „Polükristalliline räni” (vt ??). OghmaNano laadib etteantud polükristallilise räni päikeseelemendi simulatsiooni.
Peamine aken (vt ??) pakub seadme struktuuri kolmemõõtmelist vaadet. Hiire abil saate vaadet pöörata, nihutada ja suurendada, et uurida selle geomeetriat. Kuigi käesolevas õpetuses kasutatakse ühemõõtmelist elektrilist mudelit, pakub kolmemõõtmeline vaade mugava võimaluse visualiseerida kihtide ja kontaktide paigutust.Peamine aken (vt ??) pakub seadme struktuuri kolmemõõtmelist vaadet. Hiire abil saate vaadet pöörata, nihutada ja suurendada, et uurida selle geomeetriat. Kuigi käesolevas õpetuses kasutatakse ühemõõtmelist elektrilist mudelit, pakub kolmemõõtmeline vaade mugava võimaluse visualiseerida kihtide ja kontaktide paigutust.
Kiirendage kihtide redigeerimise vahekaardile, et avada kihtide tabel (vt ??). Siin saate vaadata vertikaalset seadme struktuuri, sealhulgas n+-emissorkihti, p-tüüpi aluskihti, p+-tagapinna kihti ja alumiiniumist tagakontakti, ning nende paksust ja kasutatud materjale.Kiirendage kihtide redigeerimise vahekaardile, et avada kihtide tabel (vt ??). Siin saate vaadata vertikaalset seadme struktuuri, sealhulgas n+-emissorkihti, p-tüüpi aluskihti, p+-tagapinna kihti ja alumiiniumist tagakontakti, ning nende paksust ja kasutatud materjale.
3. Dopinguprofiili analüüsimine3. Dopinguprofiili analüüsimine
Dopeerimisprofiil määrab seadme elektrostaatilise struktuuri enne valgustuse ja väljapinge rakendamist. Praktikas see määrab, kus asub p–n-siire, kui lai on tühjenduspiirkond ja kui suur on sisemine elektriväli, mis eraldab valgusest tekitatud laengukandjaid. Tööstuslikus räni päikeseelemis kasutatakse dopeerimist ka strateegiliselt, et kontrollida rekombinatsiooni kontaktidel: luuakse tugevalt dopeeritud pinnapiirkonnad, et moodustada selektiivseid siireid ja vähendada vähemuslaengukandjate kadusid metallide läheduses.Dopeerimisprofiil määrab seadme elektrostaatilise struktuuri enne valgustuse ja väljapinge rakendamist. Praktikas see määrab, kus asub p–n-siire, kui lai on tühjenduspiirkond ja kui suur on sisemine elektriväli, mis eraldab valgusest tekitatud laengukandjaid. Tööstuslikus räni päikeseelemis kasutatakse dopeerimist ka strateegiliselt, et kontrollida rekombinatsiooni kontaktidel: luuakse tugevalt dopeeritud pinnapiirkonnad, et moodustada selektiivseid siireid ja vähendada vähemuslaengukandjate kadusid metallide läheduses.
OghmaNano dopinguvaatamiseks minge peamenüüs jaotisse „Electrical ribbon” ja klõpsake valikul „Doping / Ions” (vt ??). See avab profiiliredaktori (vt ??), mis kuvab laengutiheduse graafiliselt sügavuse suhtes ja loetleb iga kihi jaoks määratud numbrilised doonor- ja aktsceptoritihedused.OghmaNano dopinguvaatamiseks minge peamenüüs jaotisse „Electrical ribbon” ja klõpsake valikul „Doping / Ions” (vt ??). See avab profiiliredaktori (vt ??), mis kuvab laengutiheduse graafiliselt sügavuse suhtes ja loetleb iga kihi jaoks määratud numbrilised doonor- ja aktsceptoritihedused.
Seade kasutab standardset n+/baas/p+ polükristallilise räni dopeerimisprofiili. Valgustatud esipinnale kantakse õhuke n+ emissioonikiht, millel on väga kõrge doonorkontsentratsioon (maksimaalne väärtus \(\sim 10^{25}\,\mathrm{m^{-3}}\)), ja see on piiratud struktuuri esimese paari mikromeetriga. See tugevalt dopeeritud piirkond loob tugeva pinnalähedase elektrivälja ja tagab oomilise, elektronidele selektiivse kontakti, mis võimaldab tõhusat laengukandjate väljavõtmist. Seejärel langeb emissioonikihi kontsentratsioon järsult seadme põhjas. Struktuuri keskpiirkond on paks räniabsorber (baas), mis on dopeeritud mitu suurusjärku nõrgemalt (siin \(\sim 10^{21}\,\mathrm{m^{-3}}\)). See piirkond tagab peamise mahu optiliseks absorptsiooniks ja laengukandjate liikumiseks, säilitades samas mõõduka takistusvõime ja piirates ruumilaengu mõju kontaktide lähedal. Seadme tagaküljel on õhke p+ kiht, mis asub alumiiniumkontakti kõrval, ja see on tugevalt akseptor-dopeeritud (jällegi \(\sim 10^{25}\,\mathrm{m^{-3}}\)), moodustades tagapinna välja. p+ tagapinna väli kujundab energiariba kuju tagakontakti lähedal, tõrjub vähemuslaengukandjaid metallpinnast eemale ja vähendab tagakontakti rekombinatsiooni, parandades seega laengukandjate kogumist ja säilitades avatud vooluringi pinge.Seade kasutab standardset n+/baas/p+ polükristallilise räni dopeerimisprofiili. Valgustatud esipinnale kantakse õhuke n+ emissioonikiht, millel on väga kõrge doonorkontsentratsioon (maksimaalne väärtus \(\sim 10^{25}\,\mathrm{m^{-3}}\)), ja see on piiratud struktuuri esimese paari mikromeetriga. See tugevalt dopeeritud piirkond loob tugeva pinnalähedase elektrivälja ja tagab oomilise, elektronidele selektiivse kontakti, mis võimaldab tõhusat laengukandjate väljavõtmist. Seejärel langeb emissioonikihi kontsentratsioon järsult seadme põhjas. Struktuuri keskpiirkond on paks räniabsorber (baas), mis on dopeeritud mitu suurusjärku nõrgemalt (siin \(\sim 10^{21}\,\mathrm{m^{-3}}\)). See piirkond tagab peamise mahu optiliseks absorptsiooniks ja laengukandjate liikumiseks, säilitades samas mõõduka takistusvõime ja piirates ruumilaengu mõju kontaktide lähedal. Seadme tagaküljel on õhke p+ kiht, mis asub alumiiniumkontakti kõrval, ja see on tugevalt akseptor-dopeeritud (jällegi \(\sim 10^{25}\,\mathrm{m^{-3}}\)), moodustades tagapinna välja. p+ tagapinna väli kujundab energiariba kuju tagakontakti lähedal, tõrjub vähemuslaengukandjaid metallpinnast eemale ja vähendab tagakontakti rekombinatsiooni, parandades seega laengukandjate kogumist ja säilitades avatud vooluringi pinge.
4. Elektriparameetrid: juhtivus, elektrostaatika ja rekombinatsioon.4. Elektriparameetrid: juhtivus, elektrostaatika ja rekombinatsioon.
Avage peamenüüst elektriparaamete redaktor: Seadme struktuur → Elektriparaameetrid. Parameetrid määratletakse iga piirkonna jaoks, kasutades vahelehti n+, p ja p+ (vastavalt emitter, baas ja tagapoolne piirkond). Selles redaktoris määratud sätted määravad difusioon- ja triiftprotsesside koefitsiendid, energia tasemed ja rekombinatsioonimehhanismid, mida kasutatakse JV-mõõtmise ajal.Avage peamenüüst elektriparaamete redaktor: Seadme struktuur → Elektriparaameetrid. Parameetrid määratletakse iga piirkonna jaoks, kasutades vahelehti n+, p ja p+ (vastavalt emitter, baas ja tagapoolne piirkond). Selles redaktoris määratud sätted määravad difusioon- ja triiftprotsesside koefitsiendid, energia tasemed ja rekombinatsioonimehhanismid, mida kasutatakse JV-mõõtmise ajal.
Igas piirkonnas määratakse transpordiomadused elektronide ja aukude liikuvuse abil. P-tüüpi aluskihis (vt ??) on liikuvused seatud väärtustele μn = 0,03 m2V-1s-1 ja μp = 0,01 m2V-1s-1, mis tagavad tõhusa transpordi läbi paksest neelavast kihist. Suure kontsentratsiooniga n+ ja p+ tüüpi piirkondades (vt ?? ja ??) on liikuvused madalamad (μn = 0,003, μp = 0,001 m2V-1s-1), et kajastada vähenenud laengukandjate liikuvust, mis on tüüpiline suure kontsentratsiooniga/polükristallilistes kontaktpiirkondades. Need väärtused mõjutavad järjestikuse takistuse panust suure voolu korral ja kohalikke laengukandjate gradiendi, mis on vajalikud laengukogumise säilitamiseks.Igas piirkonnas määratakse transpordiomadused elektronide ja aukude liikuvuse abil. P-tüüpi aluskihis (vt ??) on liikuvused seatud väärtustele μn = 0,03 m2V-1s-1 ja μp = 0,01 m2V-1s-1, mis tagavad tõhusa transpordi läbi paksest neelavast kihist. Suure kontsentratsiooniga n+ ja p+ tüüpi piirkondades (vt ?? ja ??) on liikuvused madalamad (μn = 0,003, μp = 0,001 m2V-1s-1), et kajastada vähenenud laengukandjate liikuvust, mis on tüüpiline suure kontsentratsiooniga/polükristallilistes kontaktpiirkondades. Need väärtused mõjutavad järjestikuse takistuse panust suure voolu korral ja kohalikke laengukandjate gradiendi, mis on vajalikud laengukogumise säilitamiseks.
Efektiivsed olekutihedused Nc = 2,8 × 1025 m-3 ja Nv = 1,04 × 1025 m-3 (nähtav igas vahekaardis). Koos energiatsoonide vahega määravad need parameetrid sisemise laengukandjate tiheduse ja tasakaalulise laengukandjate populatsiooni. Elektrostaatilised omadused on määratud elektronafiinusega χ = 4,05 eV, energiatsoonide vahega Eg = 1,12 eV ja suhtelise dielektrilise läbitavusega εr = 11,7, mis on kooskõlas räni omadustega toatemperatuuril. Need väärtused määratlevad energiatsooni piirväärtuse, depletsioonikihi käitumise ja sisemise elektrivälja, mis tekib, kui need kombineeritakse legeerimisprofiiliga.Efektiivsed olekutihedused Nc = 2,8 × 1025 m-3 ja Nv = 1,04 × 1025 m-3 (nähtav igas vahekaardis). Koos energiatsoonide vahega määravad need parameetrid sisemise laengukandjate tiheduse ja tasakaalulise laengukandjate populatsiooni. Elektrostaatilised omadused on määratud elektronafiinusega χ = 4,05 eV, energiatsoonide vahega Eg = 1,12 eV ja suhtelise dielektrilise läbitavusega εr = 11,7, mis on kooskõlas räni omadustega toatemperatuuril. Need väärtused määratlevad energiatsooni piirväärtuse, depletsioonikihi käitumise ja sisemise elektrivälja, mis tekib, kui need kombineeritakse legeerimisprofiiliga.
Rekombinatsioon on võimalik konkreetsetes piirkondades. Suure kontsentratsiooniga n+ emissiooni- ja p+ BSF-kihtides on lubatud Augeri rekombinatsioon (Augeri efekt on ?? ja ?? nuppude abil reguleeritav), kusjuures koefitsiendid on Cn = 2,8 × 10-43 m6s-1 ja Cp = 9,9 × 10-43 m6s-1. Augeri rekombinatsioon on peamine kõrge tihedusega kadu mehhanism nendes piirkondades; tavaline vorm on \[ R_{\mathrm{Auger}} = C_n\,n^2 p + C_p\,p^2 n, \], mistõttu suureneb kadu kiiresti, kui kandjate kontsentratsioon on suur, nagu see on suure kontsentratsiooniga kontaktide lähedastes kihtides, kui sinna rakendatakse pinge. Augeri kadu arvesse võtmine takistab füüsiliselt ebarealist kandjate kuhjumist kontaktidel ja tagab realistliku pinge ja voolu käitumise, kui seadet kasutatakse suure pinge all.Rekombinatsioon on võimalik konkreetsetes piirkondades. Suure kontsentratsiooniga n+ emissiooni- ja p+ BSF-kihtides on lubatud Augeri rekombinatsioon (Augeri efekt on ?? ja ?? nuppude abil reguleeritav), kusjuures koefitsiendid on Cn = 2,8 × 10-43 m6s-1 ja Cp = 9,9 × 10-43 m6s-1. Augeri rekombinatsioon on peamine kõrge tihedusega kadu mehhanism nendes piirkondades; tavaline vorm on \[ R_{\mathrm{Auger}} = C_n\,n^2 p + C_p\,p^2 n, \], mistõttu suureneb kadu kiiresti, kui kandjate kontsentratsioon on suur, nagu see on suure kontsentratsiooniga kontaktide lähedastes kihtides, kui sinna rakendatakse pinge. Augeri kadu arvesse võtmine takistab füüsiliselt ebarealist kandjate kuhjumist kontaktidel ja tagab realistliku pinge ja voolu käitumise, kui seadet kasutatakse suure pinge all.
P-tüüpi aluskihis käsitletakse rekombinatsiooni kui protsessi, millele piiravad Shockley–Read–Halli (SRH) lõksud, kasutades tasakaalulist SRH-lõksude mudelit (mis on aktiveeritud ??). Lõksu energia on seatud keskmisele energiatasemele (Et võrreldes Eg/2 = 0), lõksude tihedus on Nt = 2 × 1019 m-3 ja püüde ristlõige on σn = σp = 1 × 10-20 m2. Selles tasakaalulises lähenemises määravad püüde ristlõiged laengukandjate püüdmise koefitsiendid \(c_n = \sigma_n v_{\mathrm{th}}\) ja \(c_p = \sigma_p v_{\mathrm{th}}\), kus \(v_{\mathrm{th}}\) on termiline kiirus. Seega on vastavad elektronide ja aukude eluead \[ \tau_n = \frac{1}{\sigma_n v_{\mathrm{th}} N_t}, \qquad \tau_p = \frac{1}{\sigma_p v_{\mathrm{th}} N_t}, \], mis seovad GUI parameetrid otse efektiivse mahuelueaga. Saadud SRH rekombinatsiooni kiirus on standardne \[ R_{\mathrm{SRH}} = \frac{np - n_i^2}{\tau_p (n+n_1) + \tau_n (p+p_1)}, \], kus \(n_1\) ja \(p_1\) määratakse lõksu energiataseme \(E_t\) järgi. Kuna enamik fotoelektrilisest voolust genereerub mahus, on SRH rekombinatsioon aluskihis peamine mehhanism, mis kontrollib Voc-d selles õpetuses, samas kui Augeri kaod on peamiselt piiratud tugevalt legeeritud pinnapiirkondadega. SRH teooria üksikasjalik arutlus on esitatud Shockley–Read–Hall rekombinatsioon, füüsikalised põhjendused lõksude lisamiseks on toodud Miks on lõksud vajalikud ja täielikult tasakaalust väljajäänud lähenemine on esitatud Dünaamiline (tasakaalust väljas) SRH modelleerimine.P-tüüpi aluskihis käsitletakse rekombinatsiooni kui protsessi, millele piiravad Shockley–Read–Halli (SRH) lõksud, kasutades tasakaalulist SRH-lõksude mudelit (mis on aktiveeritud ??). Lõksu energia on seatud keskmisele energiatasemele (Et võrreldes Eg/2 = 0), lõksude tihedus on Nt = 2 × 1019 m-3 ja püüde ristlõige on σn = σp = 1 × 10-20 m2. Selles tasakaalulises lähenemises määravad püüde ristlõiged laengukandjate püüdmise koefitsiendid \(c_n = \sigma_n v_{\mathrm{th}}\) ja \(c_p = \sigma_p v_{\mathrm{th}}\), kus \(v_{\mathrm{th}}\) on termiline kiirus. Seega on vastavad elektronide ja aukude eluead \[ \tau_n = \frac{1}{\sigma_n v_{\mathrm{th}} N_t}, \qquad \tau_p = \frac{1}{\sigma_p v_{\mathrm{th}} N_t}, \], mis seovad GUI parameetrid otse efektiivse mahuelueaga. Saadud SRH rekombinatsiooni kiirus on standardne \[ R_{\mathrm{SRH}} = \frac{np - n_i^2}{\tau_p (n+n_1) + \tau_n (p+p_1)}, \], kus \(n_1\) ja \(p_1\) määratakse lõksu energiataseme \(E_t\) järgi. Kuna enamik fotoelektrilisest voolust genereerub mahus, on SRH rekombinatsioon aluskihis peamine mehhanism, mis kontrollib Voc-d selles õpetuses, samas kui Augeri kaod on peamiselt piiratud tugevalt legeeritud pinnapiirkondadega. SRH teooria üksikasjalik arutlus on esitatud Shockley–Read–Hall rekombinatsioon, füüsikalised põhjendused lõksude lisamiseks on toodud Miks on lõksud vajalikud ja täielikult tasakaalust väljajäänud lähenemine on esitatud Dünaamiline (tasakaalust väljas) SRH modelleerimine.
5. Optiline signaaliprofiil5. Optiline signaaliprofiil
See näidisrakendus kasutab ühemõõtmelist optilist arvutust, et genereerida sügavusest sõltuva allikatermini difusioon-drift-mudeli jaoks. Praktikas arvutab optiline mudel, kuidas langev AM1.5 spekter silikooni tungib, kui palju seda neeldub lainepikkuse ja sügavuse funktsioonina, ning muundab selle neeldunud energia elektron-augupaaride tekkekiiruseks. Silikoonist päikeseelemendis määrab optiline profiil suurel määral lühisvoolu (Jsc), samas kui avatud voolupinge (Voc) määratakse seejärel tekkimise ja rekombinatsiooni tasakaalu kaudu.See näidisrakendus kasutab ühemõõtmelist optilist arvutust, et genereerida sügavusest sõltuva allikatermini difusioon-drift-mudeli jaoks. Praktikas arvutab optiline mudel, kuidas langev AM1.5 spekter silikooni tungib, kui palju seda neeldub lainepikkuse ja sügavuse funktsioonina, ning muundab selle neeldunud energia elektron-augupaaride tekkekiiruseks. Silikoonist päikeseelemendis määrab optiline profiil suurel määral lühisvoolu (Jsc), samas kui avatud voolupinge (Voc) määratakse seejärel tekkimise ja rekombinatsiooni tasakaalu kaudu.
Optilise lahenduse vaatamiseks (ja uuesti genereerimiseks) minge peamenüüs jaotisse „Optika” ja klõpsake valikul „Ülekandemaatriks”. See avab optilise simulatsiooni redaktori. Optilise välja arvutamiseks ja graafikute värskendamiseks vajutage sinist nuppu „Käivita optiline simulatsioon” (mänguikoon). Lisateavet leiate jaotisest ??.Optilise lahenduse vaatamiseks (ja uuesti genereerimiseks) minge peamenüüs jaotisse „Optika” ja klõpsake valikul „Ülekandemaatriks”. See avab optilise simulatsiooni redaktori. Optilise välja arvutamiseks ja graafikute värskendamiseks vajutage sinist nuppu „Käivita optiline simulatsioon” (mänguikoon). Lisateavet leiate jaotisest ??.
Graafikul ?? on kujutatud lainepikkuse ja sügavuse vaheline seos. Horisontaalteljel on seadme sügavus (märgitud kui y-telg), vertikaalteljel aga lainepikkus. Heledad värvid valgustatud pinna lähedal näitavad suure arvu footonite olemasolu; kiire värvimuutus sügavuse suurenedes viitab sellele, et valgus neeldub, kui see levib läbi räni.Graafikul ?? on kujutatud lainepikkuse ja sügavuse vaheline seos. Horisontaalteljel on seadme sügavus (märgitud kui y-telg), vertikaalteljel aga lainepikkus. Heledad värvid valgustatud pinna lähedal näitavad suure arvu footonite olemasolu; kiire värvimuutus sügavuse suurenedes viitab sellele, et valgus neeldub, kui see levib läbi räni.
Polükristallilise räni puhul on selline esiosa poole kaldu käitumine ootuspärane. Räni neelab tugevasti lühema lainepikkusega valgust, seega väheneb sinise/nähtava valguse footonite hulk kiiresti esipinna lähedal, samas kui pikema lainepikkusega valgus tungib sügavamale, enne kui see neeldub. Seetõttu peaksite kaarti lugema alt üles: lühema lainepikkusega valgus kaob esipinna lähedal; pikema lainepikkusega valgus ulatub sügavamale. Umbes 1,1 µm lainepikkuse juures on footonite energia madalam kui räni keelutsoon, mistõttu need footonid ei põhjusta elektronide ja aukude teket ning ei anna fotogalvaanilisele voolule olulist panust, isegi kui need on spektri osana olemas.Polükristallilise räni puhul on selline esiosa poole kaldu käitumine ootuspärane. Räni neelab tugevasti lühema lainepikkusega valgust, seega väheneb sinise/nähtava valguse footonite hulk kiiresti esipinna lähedal, samas kui pikema lainepikkusega valgus tungib sügavamale, enne kui see neeldub. Seetõttu peaksite kaarti lugema alt üles: lühema lainepikkusega valgus kaob esipinna lähedal; pikema lainepikkusega valgus ulatub sügavamale. Umbes 1,1 µm lainepikkuse juures on footonite energia madalam kui räni keelutsoon, mistõttu need footonid ei põhjusta elektronide ja aukude teket ning ei anna fotogalvaanilisele voolule olulist panust, isegi kui need on spektri osana olemas.
Optiline redaktor sisaldab mitut vahelehte, sest „footonite tihedus” ei ole sama, mis „footonite tekkekiirus”. Footonite jaotuse vaade (näidatud ülal) näitab, kus optiline väli eksisteerib. Footonite jaotuse ja footonite tekkekiiruse vahelehed on olulised elektrilise mudeli jaoks: neeldunud footonite kaart muundatakse sügavusest sõltuvaks elektron-augupaaride tekkekiiruseks, mis on allikatermin, mis lisatakse difusioon- ja driftvõrranditesse. Selle elemendi puhul on saadud footonite jaotuse profiil kõige suurem esipinnas ja väheneb seejärel põhjas, mis on kooskõlas esipinnast valgustatud n+/p-ühendseadme omadustega.Optiline redaktor sisaldab mitut vahelehte, sest „footonite tihedus” ei ole sama, mis „footonite tekkekiirus”. Footonite jaotuse vaade (näidatud ülal) näitab, kus optiline väli eksisteerib. Footonite jaotuse ja footonite tekkekiiruse vahelehed on olulised elektrilise mudeli jaoks: neeldunud footonite kaart muundatakse sügavusest sõltuvaks elektron-augupaaride tekkekiiruseks, mis on allikatermin, mis lisatakse difusioon- ja driftvõrranditesse. Selle elemendi puhul on saadud footonite jaotuse profiil kõige suurem esipinnas ja väheneb seejärel põhjas, mis on kooskõlas esipinnast valgustatud n+/p-ühendseadme omadustega.
6. Simulatsiooni käivitamine, J-V kõverate genereerimine ja parameetrite väljavõtmine.6. Simulatsiooni käivitamine, J-V kõverate genereerimine ja parameetrite väljavõtmine.
Kui seadme struktuur, elektrilised parameetrid ja optiline genereerimine on määratletud, saab simulatsiooni käivitada otse peamisest aknast. Simulatsiooni käivitamiseks klõpsake tööriistaribal nuppu „Käivita simulatsioon”. Simulatsiooni käigus salvestatakse lahenduri edenemise ja lähenemise teave terminaliaknas (vt ??).Kui seadme struktuur, elektrilised parameetrid ja optiline genereerimine on määratletud, saab simulatsiooni käivitada otse peamisest aknast. Simulatsiooni käivitamiseks klõpsake tööriistaribal nuppu „Käivita simulatsioon”. Simulatsiooni käigus salvestatakse lahenduri edenemise ja lähenemise teave terminaliaknas (vt ??).
Kuigi terminali väljund näib olevat üsna detailsne, järgib see selget struktuuri. Iga pingeandmepunkti puhul on esmalt loetletud ülemise kontakti rakendatud pinge ja seejärel saadud voolutihedus. Valgustuse korral on vool esialgu negatiivne, mis viitab energia tootmisele. Rakendatud pinge suurenedes väheneb voolu suurus, kuni see avatud vooluringi pinge juures nulli läheneb. Sellest punktist alates muutub vool positiivseks, mis vastab dioodi tööle edasipinge režiimis. Terminali väljund näitab ka alumise kontakti pinge ja voolu, lahendaja jääkväärtust (viga) ja iga pingeandmepunkti lahendamiseks kuluvat aega. Väikesed jääkväärtused näitavad, et ühendatud difusiooni- ja Poissoni võrrandeid lahendatakse täpselt.Kuigi terminali väljund näib olevat üsna detailsne, järgib see selget struktuuri. Iga pingeandmepunkti puhul on esmalt loetletud ülemise kontakti rakendatud pinge ja seejärel saadud voolutihedus. Valgustuse korral on vool esialgu negatiivne, mis viitab energia tootmisele. Rakendatud pinge suurenedes väheneb voolu suurus, kuni see avatud vooluringi pinge juures nulli läheneb. Sellest punktist alates muutub vool positiivseks, mis vastab dioodi tööle edasipinge režiimis. Terminali väljund näitab ka alumise kontakti pinge ja voolu, lahendaja jääkväärtust (viga) ja iga pingeandmepunkti lahendamiseks kuluvat aega. Väikesed jääkväärtused näitavad, et ühendatud difusiooni- ja Poissoni võrrandeid lahendatakse täpselt.
jv.csv ja siminfo.dat.Pärast simulatsiooni lõppu kuvatakse väljundivahelehel loodud tulemite failid. Olulised failid on jv.csv ja siminfo.dat.
jv.csv avamisel saadud JV-graafik. Graafik näitab negatiivset voolu madalal pingel, nullvoolu punktis Voc ja suuremat voolu kõrgemal pingel.jv.csv avamisel saadud JV-graafik. Graafik näitab negatiivset voolu madalal pingel, nullvoolu punktis Voc ja suuremat voolu kõrgemal pingel.
siminfo.dat ja see kuvab väljavõetud seadme näitajad, nagu Voc, Jsc, täitefaktor ja efektiivsus.Simulatsiooniteabe aken avati programmist siminfo.dat ja see kuvab väljavõetud seadme näitajad, nagu Voc, Jsc, täitefaktor ja efektiivsus.Seadme elektriliste omaduste kontrollimiseks avage vaheleht „Väljund” ja topeltklõpsake väljal jv.csv. See kuvab voolutiheduse ja pinge graafiku (JV) (vt ??). JV-graafik on peamine näitaja seadme toimimise hindamisel: see peaks läbima lühisvoolu punktis, kus pinge on null, ja ristuda nullvoolu punktiga avatud vooluringi pinge korral.Seadme elektriliste omaduste kontrollimiseks avage vaheleht „Väljund” ja topeltklõpsake väljal jv.csv. See kuvab voolutiheduse ja pinge graafiku (JV) (vt ??). JV-graafik on peamine näitaja seadme toimimise hindamisel: see peaks läbima lühisvoolu punktis, kus pinge on null, ja ristuda nullvoolu punktiga avatud vooluringi pinge korral.
Topeltklõps siminfo.dat-le avab simulatsiooniinfoakna (vt ??), mis näitab väljavõetud jõudluse näitajad, sealhulgas täitefaktori, võimsuse muundamise efektiivsuse, maksimaalse võimsuse punkti, Voc ja Jsc. Lisaks on loetletud ka täiendavad diagnostilised näitajad, näiteks vaba laengukandja tihedus avatud vooluringis, mis on kasulikud rekombinatsioonipiirangute tõttu tekkiva käitumise analüüsimiseks.Topeltklõps siminfo.dat-le avab simulatsiooniinfoakna (vt ??), mis näitab väljavõetud jõudluse näitajad, sealhulgas täitefaktori, võimsuse muundamise efektiivsuse, maksimaalse võimsuse punkti, Voc ja Jsc. Lisaks on loetletud ka täiendavad diagnostilised näitajad, näiteks vaba laengukandja tihedus avatud vooluringis, mis on kasulikud rekombinatsioonipiirangute tõttu tekkiva käitumise analüüsimiseks.
Praktiline reegel on alati enne arvuliste näitajate tõlgendamist vaadata üle JV-graafik. Kui JV-graafik ei kulge sujuvalt läbi lühis- ja avatud vooluringi punktide või kui voolul on ootamatu suund või kuju, siis ka siminfo.dat punktis saadud väärtused ei ole usaldusväärsed. Praktikas on visuaalne kontroll JV-graafiku abil kõige kiirem viis tuvastada konfiguratsiooni- või modelleerimisprobleemid.Praktiline reegel on alati enne arvuliste näitajate tõlgendamist vaadata üle JV-graafik. Kui JV-graafik ei kulge sujuvalt läbi lühis- ja avatud vooluringi punktide või kui voolul on ootamatu suund või kuju, siis ka siminfo.dat punktis saadud väärtused ei ole usaldusväärsed. Praktikas on visuaalne kontroll JV-graafiku abil kõige kiirem viis tuvastada konfiguratsiooni- või modelleerimisprobleemid.
7. Siseandmete analüüs: energiaribad ja kvasi-Fermi tasemed.7. Siseandmete analüüs: energiaribad ja kvasi-Fermi tasemed.
JV-mõõtmise käigus salvestab OghmaNano iga pinge juures täieliku sisemise lahenduse vastavatesse kaustadesse. Need salvestatud failid sisaldavad seadme sisemist olekut – energiatasemeid, kvasi-Fermi tasemeid, laengukandjate tihedust, voolu ja sellega seotud parameetreid – ning on kõige otsesem viis kontrollida, mida lahendus sisemises struktuuris teeb, selle asemel, et järeldada käitumist ainult JV-graafiku põhjal.JV-mõõtmise käigus salvestab OghmaNano iga pinge juures täieliku sisemise lahenduse vastavatesse kaustadesse. Need salvestatud failid sisaldavad seadme sisemist olekut – energiatasemeid, kvasi-Fermi tasemeid, laengukandjate tihedust, voolu ja sellega seotud parameetreid – ning on kõige otsesem viis kontrollida, mida lahendus sisemises struktuuris teeb, selle asemel, et järeldada käitumist ainult JV-graafiku põhjal.
Avage vahekaart „Väljund”, leidke ekraanipiltide kaust ja topeltklõpsake seda, et käivitada ekraanipiltide vaatur. Vaatur on interaktiivne graafikuakna, mis võimaldab ühel ja samal graafikul kuvada mitut sisemist muutujat ning võimaldab teil salvestatud nihkepunktide vahel liikuda, kasutades pinge reguleerimiseks liugurit.Avage vahekaart „Väljund”, leidke ekraanipiltide kaust ja topeltklõpsake seda, et käivitada ekraanipiltide vaatur. Vaatur on interaktiivne graafikuakna, mis võimaldab ühel ja samal graafikul kuvada mitut sisemist muutujat ning võimaldab teil salvestatud nihkepunktide vahel liikuda, kasutades pinge reguleerimiseks liugurit.
Selle õpetuse jaoks kasutatava energiariba/kvasi-Fermi diagrammi taastamiseks lisage neli graafikut, kasutades „+” nuppu. Jaotises „Fail, mille diagrammi soovite luua”, valige järgmised: Ec.csv, Ev.csv, Fn.csv ja Fp.csv. Need vastavad juhtivusriba alumisele servale (Ec), valentstriba alumisele servale (Ev), elektronide kvasi-Fermi tasemele (Fn) ja aukude kvasi-Fermi tasemele (Fp).Selle õpetuse jaoks kasutatava energiariba/kvasi-Fermi diagrammi taastamiseks lisage neli graafikut, kasutades „+” nuppu. Jaotises „Fail, mille diagrammi soovite luua”, valige järgmised: Ec.csv, Ev.csv, Fn.csv ja Fp.csv. Need vastavad juhtivusriba alumisele servale (Ec), valentstriba alumisele servale (Ev), elektronide kvasi-Fermi tasemele (Fn) ja aukude kvasi-Fermi tasemele (Fp).
Ec, Ev, Fn ja Fp.Lühisvoolu lähedal asuva andmepunktide vaatur: Ec, Ev, Fn ja Fp.
Ec, Ev, Fn ja Fp.Avatud vooluringi lähedal asuva andmepunktide vaaturiga kuvatavad andmed: Ec, Ev, Fn ja Fp.Kasutage pinge reguleerimiseks liugurit, et muuta JV-graafiku väärtust lühise režiimist avatud vooluringi režiimi ja jälgige, kuidas sisemised energiad muutuvad, kui väljavõetav vool väheneb. Lühise korral (vt ??) töötab seade voolu väljavõtmise režiimis: fotogeenilised laengukandjad eemaldatakse valikuliste kontaktide kaudu ja peab olema säilitatud piiratud juhtiv jõud. Difusioon-drift mudelis on elektron- ja auguvoolud esitatud valemiga \[ J_n = \frac{\sigma_n}{q}\,\nabla E_{Fn}, \qquad J_p = -\frac{\sigma_p}{q}\,\nabla E_{Fp}, \], seega nõuab nullist erinev väljundvool ruumilist gradienti vähemalt ühes kvasi-Fermi tasemes. Valikuliste kontaktidega struktuurides ei pea see gradient olema ühtlaselt jaotunud: üks kvasi-Fermi tase võib jääda suhteliselt tasaseks (näiteks kui see on tugevalt fikseeritud oomilise enamuslaengukandjate kontaktiga), samas kui teine kannab suurema osa juhtivjõu muutustest. Energiaribade servad ei pea olema tasased ja tavaliselt on neil märgatav painde, eriti tugevalt legeeritud piirkondade ja kontaktide lähedal.Kasutage pinge reguleerimiseks liugurit, et muuta JV-graafiku väärtust lühise režiimist avatud vooluringi režiimi ja jälgige, kuidas sisemised energiad muutuvad, kui väljavõetav vool väheneb. Lühise korral (vt ??) töötab seade voolu väljavõtmise režiimis: fotogeenilised laengukandjad eemaldatakse valikuliste kontaktide kaudu ja peab olema säilitatud piiratud juhtiv jõud. Difusioon-drift mudelis on elektron- ja auguvoolud esitatud valemiga \[ J_n = \frac{\sigma_n}{q}\,\nabla E_{Fn}, \qquad J_p = -\frac{\sigma_p}{q}\,\nabla E_{Fp}, \], seega nõuab nullist erinev väljundvool ruumilist gradienti vähemalt ühes kvasi-Fermi tasemes. Valikuliste kontaktidega struktuurides ei pea see gradient olema ühtlaselt jaotunud: üks kvasi-Fermi tase võib jääda suhteliselt tasaseks (näiteks kui see on tugevalt fikseeritud oomilise enamuslaengukandjate kontaktiga), samas kui teine kannab suurema osa juhtivjõu muutustest. Energiaribade servad ei pea olema tasased ja tavaliselt on neil märgatav painde, eriti tugevalt legeeritud piirkondade ja kontaktide lähedal.
Kui rakendatavat pinget suurendatakse, kuni saavutatakse avatud vooluring, väheneb vool, mis läbib seadme klemmid, ja lahus jõuab nullvoolu püsiseisundisse. Seadme sisemuses muutuvad kvasi-Fermi tasemed ligikaudu tasaseks, kuna nii elektronide kui ka aukude vool kaob \[
J_n \approx 0, \qquad J_p \approx 0,
\], samas kui juhtivus- ja valentsribade servad jäävad üldiselt kumerateks, kuna need on tingitud sisemistest elektrostaatilistest jõududest, mis tekivad dopingu gradiendi, ruumilaengu ja kontaktide selektiivsuse tõttu. Selektiivselt ühendatud seadmetes võivad esineda väiksed kõrvalekalded ideaalsest kvasi-Fermi taseme tasasusest, mis püsivad kitsastes piikihtides, mis asuvad lähedal kandjate blokeerivatele kontaktidele; need peegeldavad nullvoolu piirtingimusi blokeeritud kandjate osas, mitte aga voolu. Avatud vooluringis (vt ??) on fotogeneratsioon tasakaalus rekombinatsiooniga kogu seadmes ning elektronide ja aukude kvasi-Fermi tasemete vaheline erinevus mahus \[
qV_{\mathrm{oc}} = E_{Fn} - E_{Fp},
\] on avatud vooluringi pinge mikroskoopiline põhjus, nagu on kirjeldatud siminfo.dat. Kui liigutakse lühise vooluringist avatud vooluringi, kasutades selleks liugurit, on peamine tunnussümptom, millele tuleb tähelepanu pöörata, transpordi käivavate gradiendide lõdvestumine seadme sisemuses, samal ajal kui kvasi-Fermi taseme erinevus püsib.Kui rakendatavat pinget suurendatakse, kuni saavutatakse avatud vooluring, väheneb vool, mis läbib seadme klemmid, ja lahus jõuab nullvoolu püsiseisundisse. Seadme sisemuses muutuvad kvasi-Fermi tasemed ligikaudu tasaseks, kuna nii elektronide kui ka aukude vool kaob \[
J_n \approx 0, \qquad J_p \approx 0,
\], samas kui juhtivus- ja valentsribade servad jäävad üldiselt kumerateks, kuna need on tingitud sisemistest elektrostaatilistest jõududest, mis tekivad dopingu gradiendi, ruumilaengu ja kontaktide selektiivsuse tõttu. Selektiivselt ühendatud seadmetes võivad esineda väiksed kõrvalekalded ideaalsest kvasi-Fermi taseme tasasusest, mis püsivad kitsastes piikihtides, mis asuvad lähedal kandjate blokeerivatele kontaktidele; need peegeldavad nullvoolu piirtingimusi blokeeritud kandjate osas, mitte aga voolu. Avatud vooluringis (vt ??) on fotogeneratsioon tasakaalus rekombinatsiooniga kogu seadmes ning elektronide ja aukude kvasi-Fermi tasemete vaheline erinevus mahus \[
qV_{\mathrm{oc}} = E_{Fn} - E_{Fp},
\] on avatud vooluringi pinge mikroskoopiline põhjus, nagu on kirjeldatud siminfo.dat. Kui liigutakse lühise vooluringist avatud vooluringi, kasutades selleks liugurit, on peamine tunnussümptom, millele tuleb tähelepanu pöörata, transpordi käivavate gradiendide lõdvestumine seadme sisemuses, samal ajal kui kvasi-Fermi taseme erinevus püsib.
8. Päikesekiirte ja pinge graafikud8. Päikesekiirte ja pinge graafikud
Suns–Voc mõõtmised uurivad, kuidas avatud vooluringi pinge muutub valgustuse intensiivsuse muutudes. Kuna Voc määrab elektronide ja aukude kvasi-Fermi tasemete vahe, annab selle sõltuvus valgustuse intensiivsusest otsese ülevaate seadme peamistest rekombinatsioonimehhanismidest. Põhimõtteliselt saab Suns–Voc graafiku koostada, teostades suure hulga valgustatud JV-mõõtmisi ja määrates igal intensiivuse tasemel Voc väärtuse. Selle asemel, et koostada järjestikuste JV-graafikute seeria ja määrata Voc väärtused käsitsi, pakub OghmaNano spetsiaalset Suns–Voc simulatsioonirežiimi. Selle aktiveerimiseks avage peaseknes simulatsioonirežiimide menüü (vt ??) ja valige Suns–Voc. See lülitab lahenduri üle pinge mõõtmiselt intensiivuse mõõtmisele, mis toimub konkreetselt avatud vooluringi tingimustes.Suns–Voc mõõtmised uurivad, kuidas avatud vooluringi pinge muutub valgustuse intensiivsuse muutudes. Kuna Voc määrab elektronide ja aukude kvasi-Fermi tasemete vahe, annab selle sõltuvus valgustuse intensiivsusest otsese ülevaate seadme peamistest rekombinatsioonimehhanismidest. Põhimõtteliselt saab Suns–Voc graafiku koostada, teostades suure hulga valgustatud JV-mõõtmisi ja määrates igal intensiivuse tasemel Voc väärtuse. Selle asemel, et koostada järjestikuste JV-graafikute seeria ja määrata Voc väärtused käsitsi, pakub OghmaNano spetsiaalset Suns–Voc simulatsioonirežiimi. Selle aktiveerimiseks avage peaseknes simulatsioonirežiimide menüü (vt ??) ja valige Suns–Voc. See lülitab lahenduri üle pinge mõõtmiselt intensiivuse mõõtmisele, mis toimub konkreetselt avatud vooluringi tingimustes.
Pärast Suns–Voc valimist klõpsake nuppu „Käivita simulatsioon”. Iga valgustustaseme korral reguleerib lahendaja väljundpinget, kuni neto vool on null, arvutades seeläbi otse avatud vooluringi tööpunkti. Saadud andmed salvestatakse automaatselt kettale ja neid saab vaadata vahekaardil „Väljund”. Üks genereeritud failidest on suns_voc.csv, mis sisaldab avatud vooluringi pinget kui valguse intensiivsuse funktsiooni. Topeltklõpsates sellel failil avaneb Voc–intensiivsuse graafik, mis on näidatud ??-l.Pärast Suns–Voc valimist klõpsake nuppu „Käivita simulatsioon”. Iga valgustustaseme korral reguleerib lahendaja väljundpinget, kuni neto vool on null, arvutades seeläbi otse avatud vooluringi tööpunkti. Saadud andmed salvestatakse automaatselt kettale ja neid saab vaadata vahekaardil „Väljund”. Üks genereeritud failidest on suns_voc.csv, mis sisaldab avatud vooluringi pinget kui valguse intensiivsuse funktsiooni. Topeltklõpsates sellel failil avaneb Voc–intensiivsuse graafik, mis on näidatud ??-l.
Madalal valgustustasemel suureneb Voc kiiresti koos valguse intensiivsuse kasvuga, mis on kooskõlas kvasi-Fermi taseme erinevuse logaritmilise sõltuvusega laengukandjate tihedusega. Kui valgustustase tõuseb, siis Voc–intensiivuse graafiku kaldenurk väheneb, mis näitab, et rekombinatsioon piirab üha enam edasist pinge suurenemist. Selle üleminekuhetke selgemaks näitamiseks pikendage valgustusvahemikku, suurendades intensiivsust. Avage Suns–Voc redaktor menüüst „Redaktorid” ja suurendage lõplikku intensiivust 1,1-lt 100 päikeseni, seejärel käivitage simulatsioon uuesti.Madalal valgustustasemel suureneb Voc kiiresti koos valguse intensiivsuse kasvuga, mis on kooskõlas kvasi-Fermi taseme erinevuse logaritmilise sõltuvusega laengukandjate tihedusega. Kui valgustustase tõuseb, siis Voc–intensiivuse graafiku kaldenurk väheneb, mis näitab, et rekombinatsioon piirab üha enam edasist pinge suurenemist. Selle üleminekuhetke selgemaks näitamiseks pikendage valgustusvahemikku, suurendades intensiivsust. Avage Suns–Voc redaktor menüüst „Redaktorid” ja suurendage lõplikku intensiivust 1,1-lt 100 päikeseni, seejärel käivitage simulatsioon uuesti.
Korda simulatsiooni ja ava uuesti suns_voc.csv. Laiendatud valgustusulatus näitab Voc-i suure intensiivsusega käitumist.Korda simulatsiooni ja ava uuesti suns_voc.csv. Laiendatud valgustusulatus näitab Voc-i suure intensiivsusega käitumist.
Valgustustiheduse suurenemisel suureneb seadme kogulaengukandjate ülemäärane kontsentratsioon. Avavooluringi tingimustes peavad need laengud kohalikult rekombineeruma, mistõttu suureneb püsiseisundi rekombinatsioonikiirus koos laengukandjate kontsentratsiooni suurenemisega. Ribadevaheliste ja defektide abil toimuvate rekombinatsiooniprotsesside puhul on rekombinatsioonikiirus ligikaudu proportsionaalne R ∝ n p, samas kui Augeri rekombinatsioon toob kaasa täiendava suure tihedusega termini RAuger ∝ n2p + np2. Seetõttu väheneb efektiivne laengukandjate eluaeg τeff = Δn / R koos valgustustiheduse suurenemisega.Valgustustiheduse suurenemisel suureneb seadme kogulaengukandjate ülemäärane kontsentratsioon. Avavooluringi tingimustes peavad need laengud kohalikult rekombineeruma, mistõttu suureneb püsiseisundi rekombinatsioonikiirus koos laengukandjate kontsentratsiooni suurenemisega. Ribadevaheliste ja defektide abil toimuvate rekombinatsiooniprotsesside puhul on rekombinatsioonikiirus ligikaudu proportsionaalne R ∝ n p, samas kui Augeri rekombinatsioon toob kaasa täiendava suure tihedusega termini RAuger ∝ n2p + np2. Seetõttu väheneb efektiivne laengukandjate eluaeg τeff = Δn / R koos valgustustiheduse suurenemisega.
Avavoolupinge määrab kvasi-Fermi taseme nihke, qVoc = EFn - EFp, mis mitte-degenereeritud pooljuhi puhul võib väljendada kujul Voc = (kT/q) ln(n p / ni2). Valgustuse suurendamine tõstab laengukandjate tihedust ja seega ka avavoolupinget, kuid ainult logaritmiliselt. Kui rekombinatsioon kiireneb piisavalt, siis suurendab laengukandjate tiheduse edasine kasv kvasi-Fermi taseme nihke kasvu, kuid see kasv on juba väiksem.Avavoolupinge määrab kvasi-Fermi taseme nihke, qVoc = EFn - EFp, mis mitte-degenereeritud pooljuhi puhul võib väljendada kujul Voc = (kT/q) ln(n p / ni2). Valgustuse suurendamine tõstab laengukandjate tihedust ja seega ka avavoolupinget, kuid ainult logaritmiliselt. Kui rekombinatsioon kiireneb piisavalt, siis suurendab laengukandjate tiheduse edasine kasv kvasi-Fermi taseme nihke kasvu, kuid see kasv on juba väiksem.
See võistlus elektronide ja aukude genereerimise ning rekombinatsiooni vahel põhjustab avatud voolu (Voc) küllastumise suure valgustustiheduse korral. Maksimaalne pinge jääb alla räni keelupiiri (Eg = 1,12 eV), sest rekombinatsioon takistab elektronide ja aukude kvasi-Fermi tasemete samaaegset jõudmist juhtivusriba servani. Seega kujutab erinevus Eg/q – Voc endast sisemist pingelangust, mille rekombinatsioon suure süstimistaseme korral selles seadmes tekitab.See võistlus elektronide ja aukude genereerimise ning rekombinatsiooni vahel põhjustab avatud voolu (Voc) küllastumise suure valgustustiheduse korral. Maksimaalne pinge jääb alla räni keelupiiri (Eg = 1,12 eV), sest rekombinatsioon takistab elektronide ja aukude kvasi-Fermi tasemete samaaegset jõudmist juhtivusriba servani. Seega kujutab erinevus Eg/q – Voc endast sisemist pingelangust, mille rekombinatsioon suure süstimistaseme korral selles seadmes tekitab.