Drift- ja difusioonivõrrandite tuletamine Boltzmanni transpordivõrrandist.Drift- ja difusioonivõrrandite tuletamine Boltzmanni transpordivõrrandist.
See leht esitab esimesest põhjast lähtuva tuletuse, mis selgitab pooljuhtseadmete modelleerimisel kasutatavate difusioon- ja voolu võrrandite teket, alustades Boltzmanni transpordi võrrandist, kasutades lõõgastusaja lähendust. Järjestikuste Boltzmanni võrrandi momentide abil näitame, kuidas tekivad elektronide ja aukude pidevuse võrrandid, difusioon- ja voolusuhted ning energia transpordi (kuumade kandjate) võrrandid, moodustades ühtse ja omavahel seotud terviku. Erilist rõhku pannakse heteroliidustele, energiatasemete piiride mõjule, olekutiheduse efektidele ja termilisele transpordile, mille tulemusel saadakse lahendusvalmis võrrandid, mis on implementeeritud OghmaNano tarkvaras.See leht esitab esimesest põhjast lähtuva tuletuse, mis selgitab pooljuhtseadmete modelleerimisel kasutatavate difusioon- ja voolu võrrandite teket, alustades Boltzmanni transpordi võrrandist, kasutades lõõgastusaja lähendust. Järjestikuste Boltzmanni võrrandi momentide abil näitame, kuidas tekivad elektronide ja aukude pidevuse võrrandid, difusioon- ja voolusuhted ning energia transpordi (kuumade kandjate) võrrandid, moodustades ühtse ja omavahel seotud terviku. Erilist rõhku pannakse heteroliidustele, energiatasemete piiride mõjule, olekutiheduse efektidele ja termilisele transpordile, mille tulemusel saadakse lahendusvalmis võrrandid, mis on implementeeritud OghmaNano tarkvaras.
1. Sissejuhatus1. Sissejuhatus
OghmaNano elektriline mootor on 1D/2D/3D difusioon-drift-mudel, mille peamine omadus on dünaamiliste (tasakaalust väljas) lõksude olekute toetamine. Erinevalt lähenemisest, kus eeldatakse, et lõksud saavutavad kohe tasakaalu vabade laengukandjatega, võimaldab OghmaNano modelleerida lõksude täituvust nii energia- kui ka ruumikoordinaatide kaudu, mis on oluline hästi korrastamata pooljuhtide ja ajas muutuvate mõõtmiste (nt ToF, CELIV) ning stabiilse oleku modelleerimiseks.OghmaNano elektriline mootor on 1D/2D/3D difusioon-drift-mudel, mille peamine omadus on dünaamiliste (tasakaalust väljas) lõksude olekute toetamine. Erinevalt lähenemisest, kus eeldatakse, et lõksud saavutavad kohe tasakaalu vabade laengukandjatega, võimaldab OghmaNano modelleerida lõksude täituvust nii energia- kui ka ruumikoordinaatide kaudu, mis on oluline hästi korrastamata pooljuhtide ja ajas muutuvate mõõtmiste (nt ToF, CELIV) ning stabiilse oleku modelleerimiseks.
Olemassa on mitmeid kehtivaid lähenemisviise, mille abil saab jõuda difusioon-driftmudelini. Näiteks saab selle tuletada Boltzmanni transpordi võrrandist, kasutades momentide arendusi ja kontrollitud sulgemismeetodeid, pöördumatust termodünaamikat (Onsageri / entroopia tootmise argumendid) või juhusliku liikumise / Fokkeri-Plancki lähenemisviisi, mis seob mikroskoopilise liikumise makroskoopilise drifti ja difusiooniga. Need lähenemisviisid toovad sageli kaasa võrrandeid, mis esmapilgul näivad sarnased, kuid need ei ole sama usaldusväärsed, kui vaadeldakse keerukamaid juhtumeid, mis ületavad lihtsa „homogeense pooljuhi” mudeli piirid.Olemassa on mitmeid kehtivaid lähenemisviise, mille abil saab jõuda difusioon-driftmudelini. Näiteks saab selle tuletada Boltzmanni transpordi võrrandist, kasutades momentide arendusi ja kontrollitud sulgemismeetodeid, pöördumatust termodünaamikat (Onsageri / entroopia tootmise argumendid) või juhusliku liikumise / Fokkeri-Plancki lähenemisviisi, mis seob mikroskoopilise liikumise makroskoopilise drifti ja difusiooniga. Need lähenemisviisid toovad sageli kaasa võrrandeid, mis esmapilgul näivad sarnased, kuid need ei ole sama usaldusväärsed, kui vaadeldakse keerukamaid juhtumeid, mis ületavad lihtsa „homogeense pooljuhi” mudeli piirid.
Eelkõige, kui hakkate kasutama heteroliiteid, ruumiliselt muutuvat efektiivset olekutiheduse jaotust, positsioonist sõltuvat efektiivset massi, energiatasemete gradiente või mittetriviaalseid statistilisi seoseid, ei ole enam mõistlik lihtsalt lisada olemasolevale difusioonvoolule täiendavaid termineid ja loota, et tulemus jääb endiselt loogiliselt järjepidevaks. Sama kehtib ka siis, kui hakkate arvestama termilist mõju või seostama elektrilist juhtivust soojuse tekitamisega. Te vajate pigem sellist tuletusraamistikku, mis loomulikult genereerib õiged täiendavad terminid ja pakub selge tee laienduste loomiseks, mitte lihtsalt erinevate ad hoc muudatuste kogumit.Eelkõige, kui hakkate kasutama heteroliiteid, ruumiliselt muutuvat efektiivset olekutiheduse jaotust, positsioonist sõltuvat efektiivset massi, energiatasemete gradiente või mittetriviaalseid statistilisi seoseid, ei ole enam mõistlik lihtsalt lisada olemasolevale difusioonvoolule täiendavaid termineid ja loota, et tulemus jääb endiselt loogiliselt järjepidevaks. Sama kehtib ka siis, kui hakkate arvestama termilist mõju või seostama elektrilist juhtivust soojuse tekitamisega. Te vajate pigem sellist tuletusraamistikku, mis loomulikult genereerib õiged täiendavad terminid ja pakub selge tee laienduste loomiseks, mitte lihtsalt erinevate ad hoc muudatuste kogumit.
Seetõttu algab siin esitatud tuletus Boltzmanni transpordi võrrandist. Boltzmanni transpordi võrrandi momentide võtmine viib süstemaatilisel viisil pidevuse võrrandite ja difusioon-drifti seoste juurde, mis on madala inertsuse piir, ning see näitab ka, kuidas sama raamistik areneb edasi järgmisele tasandile: energia tasakaalu (energia transpordi) võrranditele. Isegi kui te ei lahenda täielikku hüdrodünaamilist mudelit, on energia raamistik väärtuslik, kuna see määrab kindlaks ühtsed elektrienergiaallika terminid ja selgitab, millal tuleb arvestada laengukandjate kuumenemist. Allpool esitatud tuletus on OghmaNano elektri mudeli aluseks.Seetõttu algab siin esitatud tuletus Boltzmanni transpordi võrrandist. Boltzmanni transpordi võrrandi momentide võtmine viib süstemaatilisel viisil pidevuse võrrandite ja difusioon-drifti seoste juurde, mis on madala inertsuse piir, ning see näitab ka, kuidas sama raamistik areneb edasi järgmisele tasandile: energia tasakaalu (energia transpordi) võrranditele. Isegi kui te ei lahenda täielikku hüdrodünaamilist mudelit, on energia raamistik väärtuslik, kuna see määrab kindlaks ühtsed elektrienergiaallika terminid ja selgitab, millal tuleb arvestada laengukandjate kuumenemist. Allpool esitatud tuletus on OghmaNano elektri mudeli aluseks.
2. Boltzmanni transpordi võrrand (RTA)2. Boltzmanni transpordi võrrand (RTA)
Seadmete modelleerimisel kasutataval kõige põhilisemal tasemel kirjeldatakse laengukandjate liikumist jaotusfunktsiooni abil \(f(\mathbf{r},\mathbf{k},t)\). See funktsioon näitab tõenäosust, et laengukandja asub punktis \(\mathbf{r}\), millel on kristalliline impulss \(\hbar\mathbf{k}\) hetkel \(t\). Kõik makroskoopilised elektrilised suurused – laengukandjate tihedus, voolutihedus, energiatihedus – saab määrata, arvutades selle jaotuse sobivad hetked.Seadmete modelleerimisel kasutataval kõige põhilisemal tasemel kirjeldatakse laengukandjate liikumist jaotusfunktsiooni abil \(f(\mathbf{r},\mathbf{k},t)\). See funktsioon näitab tõenäosust, et laengukandja asub punktis \(\mathbf{r}\), millel on kristalliline impulss \(\hbar\mathbf{k}\) hetkel \(t\). Kõik makroskoopilised elektrilised suurused – laengukandjate tihedus, voolutihedus, energiatihedus – saab määrata, arvutades selle jaotuse sobivad hetked.
Boltzmanni transpordi võrrand (BTE) on selle jaotusfunktsiooni liikumisvõrrand. See on jäävusseadus faasiruumis: see kirjeldab, kuidas laengukandjad liiguvad reaalses ruumis, kuidas nende hoog muutub välisjõude mõju all ja kuidas hajumisprotsessid jaotavad laengukandjaid ümber hoogruumis. Seega pakub BTE-st lähtumine ühtse ja tervikliku raamistiku, mille alusel saab järjepidevalt tuletada erinevaid mudeleid, nagu näiteks difusioon-drift, energiatransport ja muud seotud mudelid.Boltzmanni transpordi võrrand (BTE) on selle jaotusfunktsiooni liikumisvõrrand. See on jäävusseadus faasiruumis: see kirjeldab, kuidas laengukandjad liiguvad reaalses ruumis, kuidas nende hoog muutub välisjõude mõju all ja kuidas hajumisprotsessid jaotavad laengukandjaid ümber hoogruumis. Seega pakub BTE-st lähtumine ühtse ja tervikliku raamistiku, mille alusel saab järjepidevalt tuletada erinevaid mudeleid, nagu näiteks difusioon-drift, energiatransport ja muud seotud mudelid.
Täielikus vormis on Boltzmanni transpordi võrrandi (BTE) kokkupõrke (hajumise) liige keeruline ja sõltub konkreetsetest materjalidest. Praktiliste seadmete modelleerimise jaoks kasutatakse tavaliselt relaksatsiooniaja lähendust (RTA), mille kohaselt eeldatakse, et hajumine viib jaotusfunktsiooni lähenema kohalikule kvasi-tasakaaluolekule \(f^0\) iseloomuliku aja jooksul \(\tau\). See lähendus säilitab impulsi ja energia relaksatsiooni olulise füüsikalise sisukorra, tagades samas, et võrrandid jääksid lahendatavaks.Täielikus vormis on Boltzmanni transpordi võrrandi (BTE) kokkupõrke (hajumise) liige keeruline ja sõltub konkreetsetest materjalidest. Praktiliste seadmete modelleerimise jaoks kasutatakse tavaliselt relaksatsiooniaja lähendust (RTA), mille kohaselt eeldatakse, et hajumine viib jaotusfunktsiooni lähenema kohalikule kvasi-tasakaaluolekule \(f^0\) iseloomuliku aja jooksul \(\tau\). See lähendus säilitab impulsi ja energia relaksatsiooni olulise füüsikalise sisukorra, tagades samas, et võrrandid jääksid lahendatavaks.
Seda ligikaudset väärtust kasutades saab poolklassikalise Boltzmanni transpordi võrrandi esitada järgmiselt:Seda ligikaudset väärtust kasutades saab poolklassikalise Boltzmanni transpordi võrrandi esitada järgmiselt:
\[ \frac{\partial f}{\partial t} + \mathbf{v}\cdot \nabla_{\mathbf{r}} f + \frac{\mathbf{F}}{\hbar}\cdot \nabla_{\mathbf{k}} f = -\frac{f - f^0}{\tau}. \] \[ \frac{\partial f}{\partial t} + \mathbf{v}\cdot \nabla_{\mathbf{r}} f + \frac{\mathbf{F}}{\hbar}\cdot \nabla_{\mathbf{k}} f = -\frac{f - f^0}{\tau}. \]
Vasakul pool olevatel kolmel liikmel on selge füüsikaline tähendus: esimene kirjeldab jaotuse eksplitsiitset arengut ajas, teine kirjeldab aine liikumist reaalses ruumis kanduri kiirusega \(\mathbf{v}\) ja kolmas kirjeldab kiirendust impulssiruumis, mis on põhjustatud rakendatud jõust \(\mathbf{F}\) (näiteks \(\mathbf{F}=-q\mathbf{E}\) elektriväljas). Paremal pool kujutab see hajumist, mis viib süsteemi tasakaalu seisundisse \(f^0\).Vasakul pool olevatel kolmel liikmel on selge füüsikaline tähendus: esimene kirjeldab jaotuse eksplitsiitset arengut ajas, teine kirjeldab aine liikumist reaalses ruumis kanduri kiirusega \(\mathbf{v}\) ja kolmas kirjeldab kiirendust impulssiruumis, mis on põhjustatud rakendatud jõust \(\mathbf{F}\) (näiteks \(\mathbf{F}=-q\mathbf{E}\) elektriväljas). Paremal pool kujutab see hajumist, mis viib süsteemi tasakaalu seisundisse \(f^0\).
Drift-difusiooniteooria ei püüa seda võrrandit otse lahendada. Selle asemel kasutatakse BTE-st (Boltzmanni transpordivõrrand) tuletatud momentide – integraalide, mis on võetud impulssiruumis – abil, et saada evolutsioonivõrrandid füüsiliselt oluliste suuruste jaoks, nagu näiteks kandjate tihedus, voolutihedus ja energiatihedus. Järgmistes jaotistes näidatakse, kuidas see protseduur viib loomulikult tuttavate drift-difusioonivõrranditeni ja järgmisel tasandil energia tasakaalu (kuumade kandjate) mudelite juurde.Drift-difusiooniteooria ei püüa seda võrrandit otse lahendada. Selle asemel kasutatakse BTE-st (Boltzmanni transpordivõrrand) tuletatud momentide – integraalide, mis on võetud impulssiruumis – abil, et saada evolutsioonivõrrandid füüsiliselt oluliste suuruste jaoks, nagu näiteks kandjate tihedus, voolutihedus ja energiatihedus. Järgmistes jaotistes näidatakse, kuidas see protseduur viib loomulikult tuttavate drift-difusioonivõrranditeni ja järgmisel tasandil energia tasakaalu (kuumade kandjate) mudelite juurde.
3. Boltzmanni transpordi võrrandi mõnede liikmete arvutamine.3. Boltzmanni transpordi võrrandi mõnede liikmete arvutamine.
Boltzmanni transpordi võrrand kirjeldab laengukandjate dünaamikat, kasutades jaotusfunktsiooni \(f(\mathbf{r},\mathbf{k},t)\), mis näitab elektronide olekute täituvust kui positsiooni, impulsi ja aja funktsiooni. Tasakaaluolekus taandub see jaotus tuttavale Fermi-Diraci funktsioonile, samas kui välise mõju all areneb see vastuseks elektriväljadele, energiatasemete muutustele ja hajumisprotsessidele. Et saada võrrandeid, mis on kasulikud seadmete tasandil, ei püüa me \(f(\mathbf{r},\mathbf{k},t)\) otse lahendada. Selle asemel tuletame kogu Boltzmanni võrrandi põhjal makroskoopiliste suuruste arenguvõrrandid, seostades süstemaatiliselt mikroskoopilise laengukandjate statistika difusiooni- ja driftprotsesside, energia transpordi ja sellega seotud mudelitega.Boltzmanni transpordi võrrand kirjeldab laengukandjate dünaamikat, kasutades jaotusfunktsiooni \(f(\mathbf{r},\mathbf{k},t)\), mis näitab elektronide olekute täituvust kui positsiooni, impulsi ja aja funktsiooni. Tasakaaluolekus taandub see jaotus tuttavale Fermi-Diraci funktsioonile, samas kui välise mõju all areneb see vastuseks elektriväljadele, energiatasemete muutustele ja hajumisprotsessidele. Et saada võrrandeid, mis on kasulikud seadmete tasandil, ei püüa me \(f(\mathbf{r},\mathbf{k},t)\) otse lahendada. Selle asemel tuletame kogu Boltzmanni võrrandi põhjal makroskoopiliste suuruste arenguvõrrandid, seostades süstemaatiliselt mikroskoopilise laengukandjate statistika difusiooni- ja driftprotsesside, energia transpordi ja sellega seotud mudelitega.
Formaalselt saadakse hetkevõrrand, korrutades täieliku Boltzmanni võrrandi kaalu \(A(\mathbf{k})\)ga ja integreerides üle kogu impulssiruumi:Formaalselt saadakse hetkevõrrand, korrutades täieliku Boltzmanni võrrandi kaalu \(A(\mathbf{k})\)ga ja integreerides üle kogu impulssiruumi:
\[ \int A(\mathbf{k}) \left( \frac{\partial f}{\partial t} + \mathbf{v}\cdot\nabla_{\mathbf{r}} f + \frac{\mathbf{F}}{\hbar}\cdot\nabla_{\mathbf{k}} f \right) \mathrm{d}^3k = \int A(\mathbf{k})\left(-\frac{f-f^0}{\tau}\right)\mathrm{d}^3k. \] \[ \int A(\mathbf{k}) \left( \frac{\partial f}{\partial t} + \mathbf{v}\cdot\nabla_{\mathbf{r}} f + \frac{\mathbf{F}}{\hbar}\cdot\nabla_{\mathbf{k}} f \right) \mathrm{d}^3k = \int A(\mathbf{k})\left(-\frac{f-f^0}{\tau}\right)\mathrm{d}^3k. \]
Iga kaalufunktsiooni \(A(\mathbf{k})\) valik genereerib tasakaaluvõrrandi: see on evolutsioonivõrrand, mis kirjeldab, kuidas makroskoopiline suurus muutub ja stabiliseerub. Parameetri \(A=1\) määramine viib oskeste tasakaaluvõrrandini, millest saadakse tuttavad elektronide ja aukude pidevuse võrrandid. Esimese momenti võtmine koos \(A=\hbar\mathbf{k}\) (või samaväärselt \(m^\ast\mathbf{v}\)) abil annab impulsi tasakaaluvõrrandi, mis kirjeldab, kuidas kandjate impulss reageerib jõududele ja hajumisele; tavaline triift-difusioonivool saavutatakse selle võrrandi ülemäärase summutuse piirväärtuse võtmisel, kus impulss sumbub kiiresti ja inertsiaalseid termineid ei võeta arvesse. Järgmise momenti võtmine koos \(A=W(\mathbf{k})\) abil annab energia tasakaaluvõrrandi, mis kirjeldab kandjate energia transporti ja sumbumist ning pakub minimaalse laienduse, mis on vajalik kuumade kandjate, termilise ergutuse ja elektrienergia genereerimise modelleerimiseks. Sel moel tekivad pidevuse, triift-difusiooni ja energiatranspordi mudelid järjestikuste lähenduste tasemetena ühtses, omavahel kooskõlastatud raamistikus.Iga kaalufunktsiooni \(A(\mathbf{k})\) valik genereerib tasakaaluvõrrandi: see on evolutsioonivõrrand, mis kirjeldab, kuidas makroskoopiline suurus muutub ja stabiliseerub. Parameetri \(A=1\) määramine viib oskeste tasakaaluvõrrandini, millest saadakse tuttavad elektronide ja aukude pidevuse võrrandid. Esimese momenti võtmine koos \(A=\hbar\mathbf{k}\) (või samaväärselt \(m^\ast\mathbf{v}\)) abil annab impulsi tasakaaluvõrrandi, mis kirjeldab, kuidas kandjate impulss reageerib jõududele ja hajumisele; tavaline triift-difusioonivool saavutatakse selle võrrandi ülemäärase summutuse piirväärtuse võtmisel, kus impulss sumbub kiiresti ja inertsiaalseid termineid ei võeta arvesse. Järgmise momenti võtmine koos \(A=W(\mathbf{k})\) abil annab energia tasakaaluvõrrandi, mis kirjeldab kandjate energia transporti ja sumbumist ning pakub minimaalse laienduse, mis on vajalik kuumade kandjate, termilise ergutuse ja elektrienergia genereerimise modelleerimiseks. Sel moel tekivad pidevuse, triift-difusiooni ja energiatranspordi mudelid järjestikuste lähenduste tasemetena ühtses, omavahel kooskõlastatud raamistikus.
Standardne difusioon-hajumismudel kasutab ainult osakeste tasakaaluvõrrandit ja lihtsustatud seost voolu kirjeldamiseks, mis on saadud impulsi tasakaaluvõrrandist. Seejuures ei säilita see laengukandjate energiat.Standardne difusioon-hajumismudel kasutab ainult osakeste tasakaaluvõrrandit ja lihtsustatud seost voolu kirjeldamiseks, mis on saadud impulsi tasakaaluvõrrandist. Seejuures ei säilita see laengukandjate energiat.
| Hetkel mõõdetud kaal \(A(\mathbf{k})\)Hetkel mõõdetud kaal \(A(\mathbf{k})\) | Tasakaaluvõrrandi nimetusTasakaaluvõrrandi nimetus | Kirjeldatud füüsikaline suurusKirjeldatud füüsikaline suurus | Viib praktiliselt selleni, et...Viib praktiliselt selleni, et... | Kas seda kasutatakse standardsetes difusioon-hajumismudelites?Kas seda kasutatakse standardsetes difusioon-hajumismudelites? | Millal seda kasutatakse?Millal seda kasutatakse? |
|---|---|---|---|---|---|
| \(A = 1\)\(A = 1\) | Osakeste tasakaalOsakeste tasakaal | Kandevõimsuse säilitamineKandevõimsuse säilitamine | Elektronide ja aukude pidevuse võrrandid (teke, rekombinatsioon, kinnipüüdmine)Elektronide ja aukude pidevuse võrrandid (teke, rekombinatsioon, kinnipüüdmine) | ✓✓ | Alati. See on kõigi difusioon- ja voolsimulatsioonide aluseks.Alati. See on kõigi difusioon- ja voolsimulatsioonide aluseks. |
| \(A = \hbar\mathbf{k}\) \(\approx m^\ast\mathbf{v}\)\(A = \hbar\mathbf{k}\) \(\approx m^\ast\mathbf{v}\) |
Impulsi jäävusImpulsi jäävus | Laengukandjate impulsi ülekandumineLaengukandjate impulsi ülekandumine | Drift- ja difusioonvoolu võrrandidDrift- ja difusioonvoolu võrrandid | ✓✓ | Kasutatakse kaudselt. Difusioon-hajumise protsess vastab tasakaalulisele, ülemäärase summutusega režiimile.Kasutatakse kaudselt. Difusioon-hajumise protsess vastab tasakaalulisele, ülemäärase summutusega režiimile. |
| \(A = W(\mathbf{k})\)\(A = W(\mathbf{k})\) | energia tasakaalenergia tasakaal | Laengukandjate energia transportLaengukandjate energia transport | Energia transpordi / kuumkandja mudelid. Elektrienergia abil tekitatava soojuse parameetrid.Energia transpordi / kuumkandja mudelid. Elektrienergia abil tekitatava soojuse parameetrid. | ✗✗ | Kasutatakse, kui modelleeritakse kuumade elektronide käitumist, termilist juhtimist või kõrge väljaga seotud efekte.Kasutatakse, kui modelleeritakse kuumade elektronide käitumist, termilist juhtimist või kõrge väljaga seotud efekte. |
| \(A = \mathbf{v}\mathbf{v}\)\(A = \mathbf{v}\mathbf{v}\) | Stressi/pinge tasakaalStressi/pinge tasakaal | Kiiruseruumi anisotroopiaKiiruseruumi anisotroopia | Täielikud hüdrofüüsilised mudelid, kiiruse ületamine, mittelokaalne transport.Täielikud hüdrofüüsilised mudelid, kiiruse ületamine, mittelokaalne transport. | ✗✗ | Vajalik ainult täielikes hüdro- või mittelokaalsetes transpordimudelites.Vajalik ainult täielikes hüdro- või mittelokaalsetes transpordimudelites. |
| \(A = W(\mathbf{k})\mathbf{v}\)\(A = W(\mathbf{k})\mathbf{v}\) | Energiavoo tasakaalEnergiavoo tasakaal | Energiavoog ja soojusjuhtivusEnergiavoog ja soojusjuhtivus | Täiustatud elektrotermalise sidestuse tehnoloogia, mis ületab tavaliste energiatehnoloogiate piire.Täiustatud elektrotermalise sidestuse tehnoloogia, mis ületab tavaliste energiatehnoloogiate piire. | ✗✗ | Kasutatakse täiustatud elektrotermalistes või teaduslikel transpordimudelites.Kasutatakse täiustatud elektrotermalistes või teaduslikel transpordimudelites. |
4. Esimese järgu hetk: osakeste tasakaal (pidevuse võrrand)4. Esimese järgu hetk: osakeste tasakaal (pidevuse võrrand)
Boltzmanni transpordi võrrandi esimene ja kõige olulisem moment saadakse, kui kaalufunktsioon seatakse väärtusele üks, \(A(\mathbf{k}) = 1\). See vastab osakeste loendamisele: kogu Boltzmanni võrrandi integreerimine kõigi impulsside üle annab tasakaaluseaduse, mis kirjeldab osakeste kogutiheduse muutust igas ruumipunktis. Seetõttu nimetatakse nullandat momenti osakeste tasakaalu (või osakeste pidevuse) võrrandiks.Boltzmanni transpordi võrrandi esimene ja kõige olulisem moment saadakse, kui kaalufunktsioon seatakse väärtusele üks, \(A(\mathbf{k}) = 1\). See vastab osakeste loendamisele: kogu Boltzmanni võrrandi integreerimine kõigi impulsside üle annab tasakaaluseaduse, mis kirjeldab osakeste kogutiheduse muutust igas ruumipunktis. Seetõttu nimetatakse nullandat momenti osakeste tasakaalu (või osakeste pidevuse) võrrandiks.
4.1 Tuletamine (nullmomendi / osakeste tasakaalu meetod)4.1 Tuletamine (nullmomendi / osakeste tasakaalu meetod)
Alustame Boltzmanni võrrandi relaksatsiooniaja vormist:Alustame Boltzmanni võrrandi relaksatsiooniaja vormist:
\[ \frac{\partial f}{\partial t} + \mathbf{v}\cdot \nabla_{\mathbf{r}} f + \frac{\mathbf{F}}{\hbar}\cdot \nabla_{\mathbf{k}} f = -\frac{f - f^0}{\tau}. \] \[ \frac{\partial f}{\partial t} + \mathbf{v}\cdot \nabla_{\mathbf{r}} f + \frac{\mathbf{F}}{\hbar}\cdot \nabla_{\mathbf{k}} f = -\frac{f - f^0}{\tau}. \]
Korrutage \(A(\mathbf{k})=1\)-ga ja integreerige kõigi \(\mathbf{k}\) üle:Korrutage \(A(\mathbf{k})=1\)-ga ja integreerige kõigi \(\mathbf{k}\) üle:
\[ \int \left( \frac{\partial f}{\partial t} + \mathbf{v}\cdot \nabla_{\mathbf{r}} f + \frac{\mathbf{F}}{\hbar}\cdot \nabla_{\mathbf{k}} f \right)\mathrm{d}^3k = -\int \frac{f - f^0}{\tau}\,\mathrm{d}^3k. \] \[ \int \left( \frac{\partial f}{\partial t} + \mathbf{v}\cdot \nabla_{\mathbf{r}} f + \frac{\mathbf{F}}{\hbar}\cdot \nabla_{\mathbf{k}} f \right)\mathrm{d}^3k = -\int \frac{f - f^0}{\tau}\,\mathrm{d}^3k. \]
Esimene liige määratleb kandelaengu tiheduse \[ n(\mathbf{r},t) = \int f(\mathbf{r},\mathbf{k},t)\,\mathrm{d}^3k, \], nii et \[ \int \frac{\partial f}{\partial t}\,\mathrm{d}^3k = \frac{\partial n}{\partial t}. \].Esimene liige määratleb kandelaengu tiheduse \[ n(\mathbf{r},t) = \int f(\mathbf{r},\mathbf{k},t)\,\mathrm{d}^3k, \], nii et \[ \int \frac{\partial f}{\partial t}\,\mathrm{d}^3k = \frac{\partial n}{\partial t}. \].
Teine liige muutub reaalses ruumis erinevaks:Teine liige muutub reaalses ruumis erinevaks:
\[ \int \mathbf{v}\cdot \nabla_{\mathbf{r}} f \,\mathrm{d}^3k = \nabla_{\mathbf{r}}\cdot \int \mathbf{v}\, f \,\mathrm{d}^3k \equiv \nabla\cdot(n\mathbf{u}), \] \[ \int \mathbf{v}\cdot \nabla_{\mathbf{r}} f \,\mathrm{d}^3k = \nabla_{\mathbf{r}}\cdot \int \mathbf{v}\, f \,\mathrm{d}^3k \equiv \nabla\cdot(n\mathbf{u}), \]
kus keskmine kandetalasuse kiirus on \[ \mathbf{u}(\mathbf{r},t)=\frac{1}{n}\int \mathbf{v}(\mathbf{k})\, f(\mathbf{r},\mathbf{k},t)\,\mathrm{d}^3k. \].kus keskmine kandetalasuse kiirus on \[ \mathbf{u}(\mathbf{r},t)=\frac{1}{n}\int \mathbf{v}(\mathbf{k})\, f(\mathbf{r},\mathbf{k},t)\,\mathrm{d}^3k. \].
Kolmas liige (jõuliige) kaob standardsete oletuste korral, mille kohaselt jaotus väheneb kiiresti koos \(|\mathbf{k}|\rightarrow\infty\)-ga, seega on vastav \(\mathbf{k}\)-ruumi pinna integraal null:Kolmas liige (jõuliige) kaob standardsete oletuste korral, mille kohaselt jaotus väheneb kiiresti koos \(|\mathbf{k}|\rightarrow\infty\)-ga, seega on vastav \(\mathbf{k}\)-ruumi pinna integraal null:
\[ \int \nabla_{\mathbf{k}}\cdot(\cdots)\,\mathrm{d}^3k \approx 0. \] \[ \int \nabla_{\mathbf{k}}\cdot(\cdots)\,\mathrm{d}^3k \approx 0. \]
Liikmete kogumisel muutub nullmomendi võrrand järgmisena:Liikmete kogumisel muutub nullmomendi võrrand järgmisena:
\[ \frac{\partial n}{\partial t} + \nabla\cdot(n\mathbf{u}) = -\int \frac{f - f^0}{\tau}\,\mathrm{d}^3k. \] \[ \frac{\partial n}{\partial t} + \nabla\cdot(n\mathbf{u}) = -\int \frac{f - f^0}{\tau}\,\mathrm{d}^3k. \]
Paremal pool on esitatud protsessid, mis loovad või kõrvaldavad vabu laengukandjaid, kui neid vaadeldakse difusiooni ja triivi tasandil: laengukandjate teke, rekombinatsioon ja (materjalides, kus on olemas lõksud) vahetus lõksude olekutega. Seetõttu kirjutame selle kokkuvõtlikult üles kujul \(G - R\) (kus lõksude poolt laengukandjate kinnipüüdmine/vabanemine on hõlmatud efektiivses \(R\) terminis või on see kirjutatud selgesõnalt lõksude mudelis).Paremal pool on esitatud protsessid, mis loovad või kõrvaldavad vabu laengukandjaid, kui neid vaadeldakse difusiooni ja triivi tasandil: laengukandjate teke, rekombinatsioon ja (materjalides, kus on olemas lõksud) vahetus lõksude olekutega. Seetõttu kirjutame selle kokkuvõtlikult üles kujul \(G - R\) (kus lõksude poolt laengukandjate kinnipüüdmine/vabanemine on hõlmatud efektiivses \(R\) terminis või on see kirjutatud selgesõnalt lõksude mudelis).
4.2 Jätkusuvalise voolu võrrand difusioon-hajumise kujul4.2 Jätkusuvalise voolu võrrand difusioon-hajumise kujul
Elektronvoolutiheduse \[ \mathbf{J}_n = -q\,n\,\mathbf{u} \] kasutuselevõtmisel muutub osakeste tasakaaluvõrrand tuntuks elektronide pidevusvõrrandina:Elektronvoolutiheduse \[ \mathbf{J}_n = -q\,n\,\mathbf{u} \] kasutuselevõtmisel muutub osakeste tasakaaluvõrrand tuntuks elektronide pidevusvõrrandina:
\[ \frac{\partial n}{\partial t} = \frac{1}{q}\nabla\cdot \mathbf{J}_n + G - R. \] \[ \frac{\partial n}{\partial t} = \frac{1}{q}\nabla\cdot \mathbf{J}_n + G - R. \]
Vastav võrrand, mis kirjeldab ava pidevust, on:Vastav võrrand, mis kirjeldab ava pidevust, on:
\[ \frac{\partial p}{\partial t} = -\frac{1}{q}\nabla\cdot \mathbf{J}_p + G - R. \] \[ \frac{\partial p}{\partial t} = -\frac{1}{q}\nabla\cdot \mathbf{J}_p + G - R. \]
👉 Seletus: Jätkusevõrrandid väljendavad lihtsalt osakeste arvu säilumise põhimõtet: laengukandjate arv saab muutuda aja jooksul mingis punktis ainult siis, kui need voolavad sisse või välja (divergentsi liige) või kui neid luuakse või hävitatakse füüsikaliste protsesside, näiteks genereerimise, rekombinatsiooni või lõksustamise kaudu.👉 Seletus: Jätkusevõrrandid väljendavad lihtsalt osakeste arvu säilumise põhimõtet: laengukandjate arv saab muutuda aja jooksul mingis punktis ainult siis, kui need voolavad sisse või välja (divergentsi liige) või kui neid luuakse või hävitatakse füüsikaliste protsesside, näiteks genereerimise, rekombinatsiooni või lõksustamise kaudu.
5. Esmane hetk: impulsi säilivuse seadus → triift-difusioonvool5. Esmane hetk: impulsi säilivuse seadus → triift-difusioonvool
Drift- ja difusioonivoolu võrrandid tulenevad Boltzmanni transpordi võrrandi esimesest hetkest. See hetk vastab impulsi tasakaalule, kirjeldades, kuidas kandjate impulsi muudavad jõud, nagu näiteks elektriväljad ja energiatasemete gradient, ning kuidas see hajumise tõttu väheneb. Selle asemel, et lahendada kogu impulsi tasakaalu võrrand, saavutatakse standardne drift- ja difusioonmudel, väljendades kandjate kiiruse otse kohalike jõudude kaudu, ilma et säilitataks impulsi või energia jaoks eraldi arenguvõrrandit. See lähendus on sobiv, kui ei ole vaja arvestada kõrgema järgu impulsi- ja energiatranspordi efektidega.Drift- ja difusioonivoolu võrrandid tulenevad Boltzmanni transpordi võrrandi esimesest hetkest. See hetk vastab impulsi tasakaalule, kirjeldades, kuidas kandjate impulsi muudavad jõud, nagu näiteks elektriväljad ja energiatasemete gradient, ning kuidas see hajumise tõttu väheneb. Selle asemel, et lahendada kogu impulsi tasakaalu võrrand, saavutatakse standardne drift- ja difusioonmudel, väljendades kandjate kiiruse otse kohalike jõudude kaudu, ilma et säilitataks impulsi või energia jaoks eraldi arenguvõrrandit. See lähendus on sobiv, kui ei ole vaja arvestada kõrgema järgu impulsi- ja energiatranspordi efektidega.
5.1 Alates BTE esimesest hetkest kuni difusioonvooluni.5.1 Alates BTE esimesest hetkest kuni difusioonvooluni.
Alustame Boltzmanni transpordi võrrandist, kasutades relaksatsioonaja lähendust, kus võrrand on esitatud impulsi relaksatsioonaja \(\tau_p\) kujul:Alustame Boltzmanni transpordi võrrandist, kasutades relaksatsioonaja lähendust, kus võrrand on esitatud impulsi relaksatsioonaja \(\tau_p\) kujul:
\[ \frac{\partial f}{\partial t} + \mathbf{v}\cdot \nabla_{\mathbf{r}} f + \frac{\mathbf{F}}{\hbar}\cdot \nabla_{\mathbf{k}} f = -\frac{f - f^0}{\tau_p}. \] \[ \frac{\partial f}{\partial t} + \mathbf{v}\cdot \nabla_{\mathbf{r}} f + \frac{\mathbf{F}}{\hbar}\cdot \nabla_{\mathbf{k}} f = -\frac{f - f^0}{\tau_p}. \]
Impulsi tasakaalu saavutamiseks korrutage kogu võrrand impulsi sarnase kaaluga \(A(\mathbf{k}) = m^\ast \mathbf{v}\) (või ekvivalentse kaaluga \(\hbar\mathbf{k}\) paraboolse riba puhul) ja integreerige see impulsi ruumis:Impulsi tasakaalu saavutamiseks korrutage kogu võrrand impulsi sarnase kaaluga \(A(\mathbf{k}) = m^\ast \mathbf{v}\) (või ekvivalentse kaaluga \(\hbar\mathbf{k}\) paraboolse riba puhul) ja integreerige see impulsi ruumis:
\[ \int m^\ast\mathbf{v} \left( \frac{\partial f}{\partial t} + \mathbf{v}\cdot \nabla_{\mathbf{r}} f + \frac{\mathbf{F}}{\hbar}\cdot \nabla_{\mathbf{k}} f \right)\mathrm{d}^3k = -\int m^\ast\mathbf{v}\,\frac{f-f^0}{\tau_p}\,\mathrm{d}^3k. \] \[ \int m^\ast\mathbf{v} \left( \frac{\partial f}{\partial t} + \mathbf{v}\cdot \nabla_{\mathbf{r}} f + \frac{\mathbf{F}}{\hbar}\cdot \nabla_{\mathbf{k}} f \right)\mathrm{d}^3k = -\int m^\ast\mathbf{v}\,\frac{f-f^0}{\tau_p}\,\mathrm{d}^3k. \]
5.2 Kiiruse, voolu ja rõhu mõju tuvastamine.5.2 Kiiruse, voolu ja rõhu mõju tuvastamine.
Esimese järgu integraalid tutvustavad suurusühikuid, mis esinevad seadmete tasandi transpordi võrrandites. Alustame sellega, et määratleme laengukandjate tiheduse ja keskmise laengukandjate kiiruse järgmiselt:Esimese järgu integraalid tutvustavad suurusühikuid, mis esinevad seadmete tasandi transpordi võrrandites. Alustame sellega, et määratleme laengukandjate tiheduse ja keskmise laengukandjate kiiruse järgmiselt:
\[ n = \int f\,\mathrm{d}^3k, \qquad \mathbf{u} = \frac{1}{n}\int \mathbf{v} f\,\mathrm{d}^3k. \] \[ n = \int f\,\mathrm{d}^3k, \qquad \mathbf{u} = \frac{1}{n}\int \mathbf{v} f\,\mathrm{d}^3k. \]
Eespool määratletud kiirus \(\mathbf{u}\) on keskmine (või keskmine) kandekiirus. See näitab kandjate populatsiooni netoliikumist antud punktis ruumis. Üksikud kandjad liiguvad tavaliselt palju kiiremini kui \(\mathbf{u}\), teostades juhuslikku termilist liikumist, mis on pealisestatud sellele aeglasele kollektiivsele liikumisele. Seega ei ole keskmine kiirus tüüpiline kandja kiirus, vaid pigem väike jääkkiirus, mis jääb alles pärast kõigi mikroskoopiliste liikumiste keskmistamist.Eespool määratletud kiirus \(\mathbf{u}\) on keskmine (või keskmine) kandekiirus. See näitab kandjate populatsiooni netoliikumist antud punktis ruumis. Üksikud kandjad liiguvad tavaliselt palju kiiremini kui \(\mathbf{u}\), teostades juhuslikku termilist liikumist, mis on pealisestatud sellele aeglasele kollektiivsele liikumisele. Seega ei ole keskmine kiirus tüüpiline kandja kiirus, vaid pigem väike jääkkiirus, mis jääb alles pärast kõigi mikroskoopiliste liikumiste keskmistamist.
See erinevus on ülioluline. Juhuslik termiline liikumine ei mõjuta elektrivoolu, kuna see on keskmiselt null, samas kui keskmine triivikiirus \(\mathbf{u}\) kirjeldab laengukandjate liikumise tasakaalustamatust, mis on põhjustatud elektriväljadest, kontsentratsioonigradientidest ja temperatuurigradientidest. Just see keskmine kiirus määrab makroskoopilise voolutiheduse.See erinevus on ülioluline. Juhuslik termiline liikumine ei mõjuta elektrivoolu, kuna see on keskmiselt null, samas kui keskmine triivikiirus \(\mathbf{u}\) kirjeldab laengukandjate liikumise tasakaalustamatust, mis on põhjustatud elektriväljadest, kontsentratsioonigradientidest ja temperatuurigradientidest. Just see keskmine kiirus määrab makroskoopilise voolutiheduse.
Nende definitsioonide alusel on oskestiheduse väärtus \(n\mathbf{u} = \int \mathbf{v} f\,\mathrm{d}^3k\) ja elektronvoo tiheduse väärtusNende definitsioonide alusel on oskestiheduse väärtus \(n\mathbf{u} = \int \mathbf{v} f\,\mathrm{d}^3k\) ja elektronvoo tiheduse väärtus
\[ \mathbf{J}_n = -q\,n\,\mathbf{u}. \] \[ \mathbf{J}_n = -q\,n\,\mathbf{u}. \]
Nende definitsioonide asendamine esimese momenti võrrandisse võimaldab impulsi ruumi integraalid ümber kirjutada, kasutades ainult \(n\), \(\mathbf{u}\) ja kõrgema järgu kiirusmomente. Eelkõige lihtsustub kokkupõrke liige, kuna võrdlustalitus \(f^0\) esitab lokaalset tasakaaluolekut, mille keskmine triivkiirus on null, mistõttuNende definitsioonide asendamine esimese momenti võrrandisse võimaldab impulsi ruumi integraalid ümber kirjutada, kasutades ainult \(n\), \(\mathbf{u}\) ja kõrgema järgu kiirusmomente. Eelkõige lihtsustub kokkupõrke liige, kuna võrdlustalitus \(f^0\) esitab lokaalset tasakaaluolekut, mille keskmine triivkiirus on null, mistõttu
\[ \int m^\ast \mathbf{v}\, f^0 \,\mathrm{d}^3k = 0. \] \[ \int m^\ast \mathbf{v}\, f^0 \,\mathrm{d}^3k = 0. \]
Seetõttu mõjutab kokkupõrke liige ainult impulsi lõdvestusliiget, mis on proportsionaalne keskmise kiirusega \(\mathbf{u}\).Seetõttu mõjutab kokkupõrke liige ainult impulsi lõdvestusliiget, mis on proportsionaalne keskmise kiirusega \(\mathbf{u}\).
Esimeses hetkevõrrandis olevas ülejäänud ruumi-transpordi liikmes on integraalid, mis on kujul \(\int m^\ast \mathbf{v}\mathbf{v}\, f\,\mathrm{d}^3k\) ja mis esitavad impulsi voogu ruumis. Selle liikme füüsikalise tähenduse selgemaks muutmiseks jagame kandekiiruse keskmiseks osaks ja fluktuatsiooniks:Esimeses hetkevõrrandis olevas ülejäänud ruumi-transpordi liikmes on integraalid, mis on kujul \(\int m^\ast \mathbf{v}\mathbf{v}\, f\,\mathrm{d}^3k\) ja mis esitavad impulsi voogu ruumis. Selle liikme füüsikalise tähenduse selgemaks muutmiseks jagame kandekiiruse keskmiseks osaks ja fluktuatsiooniks:
\[ \mathbf{v} = \mathbf{u} + (\mathbf{v}-\mathbf{u}). \] \[ \mathbf{v} = \mathbf{u} + (\mathbf{v}-\mathbf{u}). \]
Selle lagunduse asendamisel teise kiirusmomendi valemisse ja \(\int (\mathbf{v}-\mathbf{u}) f\,\mathrm{d}^3k = 0\) kasutamisel jaguneb impulssvoog konvektiivseks komponendiks ja fluktuatsiooniks. Fluktuatsioonikomponendiks määratakse kandepinge (või pinge) tensor.Selle lagunduse asendamisel teise kiirusmomendi valemisse ja \(\int (\mathbf{v}-\mathbf{u}) f\,\mathrm{d}^3k = 0\) kasutamisel jaguneb impulssvoog konvektiivseks komponendiks ja fluktuatsiooniks. Fluktuatsioonikomponendiks määratakse kandepinge (või pinge) tensor.
\[ \mathbf{P} = m^\ast \int (\mathbf{v}-\mathbf{u})(\mathbf{v}-\mathbf{u})\, f \,\mathrm{d}^3k. \] \[ \mathbf{P} = m^\ast \int (\mathbf{v}-\mathbf{u})(\mathbf{v}-\mathbf{u})\, f \,\mathrm{d}^3k. \]
Füüsikalise suuruse \(\mathbf{P}\) puhul on tegemist impulsi ülekandega, mis on seotud kiiruse kõikumistega keskmise nihkekiiruse ümber. Selle divergents määrab lihtsustatud transpordi võrrandites difusiooni ja termilise mõju.Füüsikalise suuruse \(\mathbf{P}\) puhul on tegemist impulsi ülekandega, mis on seotud kiiruse kõikumistega keskmise nihkekiiruse ümber. Selle divergents määrab lihtsustatud transpordi võrrandites difusiooni ja termilise mõju.
Kõikide panuste kokkuvõtmisel saab esimese järgu võrrandi nüüd kirjutada järgmiselt:Kõikide panuste kokkuvõtmisel saab esimese järgu võrrandi nüüd kirjutada järgmiselt:
\[ \frac{\partial}{\partial t}(n m^\ast \mathbf{u}) + \nabla \cdot \mathbf{P} + n\,\mathbf{F} = -\frac{n m^\ast \mathbf{u}}{\tau_p}. \] \[ \frac{\partial}{\partial t}(n m^\ast \mathbf{u}) + \nabla \cdot \mathbf{P} + n\,\mathbf{F} = -\frac{n m^\ast \mathbf{u}}{\tau_p}. \]
See võrrand on üldine impulsi tasakaalu võrrand, mis on saadud otse Boltzmanni transpordivõrrandi esimesest hetkest. Seni ei ole tehtud ühtegi oletust seoses difusiooni- ja triiftagurpidi nähtusega; need võetakse arvesse järgmises etapis, kus impulsi tasakaalu võrrand lihtsustatakse kohaliku jõutasakaalu võrrandiks.See võrrand on üldine impulsi tasakaalu võrrand, mis on saadud otse Boltzmanni transpordivõrrandi esimesest hetkest. Seni ei ole tehtud ühtegi oletust seoses difusiooni- ja triiftagurpidi nähtusega; need võetakse arvesse järgmises etapis, kus impulsi tasakaalu võrrand lihtsustatakse kohaliku jõutasakaalu võrrandiks.
5.3 Impulsi tasakaalu redutseerimine jõu tasakaaluks.5.3 Impulsi tasakaalu redutseerimine jõu tasakaaluks.
Drift-difusioonmudelites ei ole meil vaja otseselt modelleerida impulsi ajalist arengut või ruumilist liikumist. Selle asemel oletame, et laengukandjate impulss kohandub kohalikult rakendatud jõududega, nii et kõiki ajutisi või mittelokaalseid impulsi liikumise efekte saab ignoreerida. Selle oletuse alusel lihtsustub impulsi tasakaaravus, kui jäetakse välja otsesed impulsi liikumise ja inertsuse liikmed, säilitades samas jõu ja relaksatsiooni liikmed.Drift-difusioonmudelites ei ole meil vaja otseselt modelleerida impulsi ajalist arengut või ruumilist liikumist. Selle asemel oletame, et laengukandjate impulss kohandub kohalikult rakendatud jõududega, nii et kõiki ajutisi või mittelokaalseid impulsi liikumise efekte saab ignoreerida. Selle oletuse alusel lihtsustub impulsi tasakaaravus, kui jäetakse välja otsesed impulsi liikumise ja inertsuse liikmed, säilitades samas jõu ja relaksatsiooni liikmed.
Selle ligikaudse väärtuse korral lihtsustub impulsi säilumise võrrand järgmiselt:Selle ligikaudse väärtuse korral lihtsustub impulsi säilumise võrrand järgmiselt:
\[ n\,\mathbf{F} - \nabla \cdot \mathbf{P} = \frac{n m^\ast \mathbf{u}}{\tau_p}. \] \[ n\,\mathbf{F} - \nabla \cdot \mathbf{P} = \frac{n m^\ast \mathbf{u}}{\tau_p}. \]
Sellisel viisil kirjutatuna peaks seda võrrandit lugema kui kohalikku jõudude tasakaalu: laengukandjate liikumist põhjustavad jõud tasakaalustatakse hajumise kaudu tekkiva impulsi vähenemisega.Sellisel viisil kirjutatuna peaks seda võrrandit lugema kui kohalikku jõudude tasakaalu: laengukandjate liikumist põhjustavad jõud tasakaalustatakse hajumise kaudu tekkiva impulsi vähenemisega.
Jääv väärtus \(\nabla \cdot \mathbf{P}\) näitab, kuidas juhusliku liikumise tõttu jaotatakse ümber impulss. Tensor \(\mathbf{P}\) ise sisaldab teavet kiiruskomponentide vaheliste seoste kohta ja võimaldab üldiselt anisotroopset impulsi transporti. Paljudes pooljuhtseadmetes on laengukandjate jaotus kiirusruumis lähedane isotroopsele. Sellisel juhul puudub kiiruse kõikumiste jaoks eelistatud suund ja rõhutensor taandub skalaarse rõhu korrutisele identiteeditensoriga:Jääv väärtus \(\nabla \cdot \mathbf{P}\) näitab, kuidas juhusliku liikumise tõttu jaotatakse ümber impulss. Tensor \(\mathbf{P}\) ise sisaldab teavet kiiruskomponentide vaheliste seoste kohta ja võimaldab üldiselt anisotroopset impulsi transporti. Paljudes pooljuhtseadmetes on laengukandjate jaotus kiirusruumis lähedane isotroopsele. Sellisel juhul puudub kiiruse kõikumiste jaoks eelistatud suund ja rõhutensor taandub skalaarse rõhu korrutisele identiteeditensoriga:
\[ \mathbf{P} \approx p\,\mathbf{I}. \] \[ \mathbf{P} \approx p\,\mathbf{I}. \]
Füüsikalise seisukohast tähendab see, et juhuslik termiline liikumine mõjutab võrdselt kõiki suundi. Kui see valem asendada impulsi tasakaalu võrrandisse, siis rõhutensori divergents lihtsustub skalaarse rõhu gradientiks:Füüsikalise seisukohast tähendab see, et juhuslik termiline liikumine mõjutab võrdselt kõiki suundi. Kui see valem asendada impulsi tasakaalu võrrandisse, siis rõhutensori divergents lihtsustub skalaarse rõhu gradientiks:
\[ \nabla \cdot \mathbf{P} = \nabla \cdot (p\,\mathbf{I}) = \nabla p. \] \[ \nabla \cdot \mathbf{P} = \nabla \cdot (p\,\mathbf{I}) = \nabla p. \]
See termin on difusiooni ja termilise jõu allikas, mis esineb difusioon- ja termilise difusiooni võrrandites. Järgmises osas lahendatakse see jõutasakaalu võrrand keskmise laengukandja kiiruse \(\mathbf{u}\) jaoks, mille tulemuseks on otse difusioon- ja termiline vool.See termin on difusiooni ja termilise jõu allikas, mis esineb difusioon- ja termilise difusiooni võrrandites. Järgmises osas lahendatakse see jõutasakaalu võrrand keskmise laengukandja kiiruse \(\mathbf{u}\) jaoks, mille tulemuseks on otse difusioon- ja termiline vool.
5.4 Jõudude tasakaalust derivaadi-difusioonivoolu juurde.5.4 Jõudude tasakaalust derivaadi-difusioonivoolu juurde.
Nüüd pöördume tagasi eelmises jaos tuletatud kohaliku impulsi tasakaalu lihtsustatud vormi juurde. Elektronide puhul on mugav väljendada liikumapanev jõud juhtivusriba serva \(E_c(\mathbf{r})\) kaudu, mis hõlmab nii elektrostaatilist potentsiaali kui ka materjali nihkeid. Seetõttu kirjutame elektronidele mõjuva jõu üles järgmiselt:Nüüd pöördume tagasi eelmises jaos tuletatud kohaliku impulsi tasakaalu lihtsustatud vormi juurde. Elektronide puhul on mugav väljendada liikumapanev jõud juhtivusriba serva \(E_c(\mathbf{r})\) kaudu, mis hõlmab nii elektrostaatilist potentsiaali kui ka materjali nihkeid. Seetõttu kirjutame elektronidele mõjuva jõu üles järgmiselt:
\[ \mathbf{F} = -\nabla E_c, \] \[ \mathbf{F} = -\nabla E_c, \]
kus \(E_c(\mathbf{r})\) võib olla kirjutatud (võrdluspunkti abil) kujul \(E_c = \chi - q\phi\), nii et ruumilised erinevused nii elektronide afiinsuses kui ka elektrostaatilises potentsiaalis aitavad loomulikult kaasa laengukandjate liikumisele. Selle asendamine lihtsustatud impulsi tasakaaluvõrrandisse annab:kus \(E_c(\mathbf{r})\) võib olla kirjutatud (võrdluspunkti abil) kujul \(E_c = \chi - q\phi\), nii et ruumilised erinevused nii elektronide afiinsuses kui ka elektrostaatilises potentsiaalis aitavad loomulikult kaasa laengukandjate liikumisele. Selle asendamine lihtsustatud impulsi tasakaaluvõrrandisse annab:
\[ -\,n\,\nabla E_c - \nabla p = \frac{n m^\ast}{\tau_p}\,\mathbf{u}. \] \[ -\,n\,\nabla E_c - \nabla p = \frac{n m^\ast}{\tau_p}\,\mathbf{u}. \]
See võrrand väljendab lokaalset tasakaalu juhtivusriba serval toimiva mõju, rõhu poolt põhjustatud voolu ja hajumise kaudu toimiva impulsi kadu vahel. Selle võrrandi lahendamisel saame keskmise kandelaengukandja kiiruse, mis on:See võrrand väljendab lokaalset tasakaalu juhtivusriba serval toimiva mõju, rõhu poolt põhjustatud voolu ja hajumise kaudu toimiva impulsi kadu vahel. Selle võrrandi lahendamisel saame keskmise kandelaengukandja kiiruse, mis on:
\[ \mathbf{u} = -\frac{\tau_p}{m^\ast} \left( \nabla E_c + \frac{1}{n}\nabla p \right). \] \[ \mathbf{u} = -\frac{\tau_p}{m^\ast} \left( \nabla E_c + \frac{1}{n}\nabla p \right). \]
Kasutades elektronvoolu tiheduse definitsiooni \(\mathbf{J}_n = -q n \mathbf{u}\), saame:Kasutades elektronvoolu tiheduse definitsiooni \(\mathbf{J}_n = -q n \mathbf{u}\), saame:
\[ \mathbf{J}_n = q\,\frac{q\tau_p}{m^\ast}\,n\,\nabla E_c + q\,\frac{\tau_p}{m^\ast}\,\nabla p. \] \[ \mathbf{J}_n = q\,\frac{q\tau_p}{m^\ast}\,n\,\nabla E_c + q\,\frac{\tau_p}{m^\ast}\,\nabla p. \]
Tutvustame mobiilsust tagavat \(\mu_n \equiv q\tau_p/m^\ast\) süsteemi, mis muudab olukorda järgmiselt:Tutvustame mobiilsust tagavat \(\mu_n \equiv q\tau_p/m^\ast\) süsteemi, mis muudab olukorda järgmiselt:
\[ \mathbf{J}_n = q\mu_n n\,\nabla E_c + \mu_n\,\nabla p. \] \[ \mathbf{J}_n = q\mu_n n\,\nabla E_c + \mu_n\,\nabla p. \]
Selles etapis väljendatakse voolutugevust rõhu gradiendi \(\nabla p\) kaudu ning seni ei ole tehtud ühtegi oletust laengukandjate statistiliste omaduste kohta. Jätkamiseks väljendame rõhu ja tiheduse kui aluseks oleva jaotusfunktsiooni momentide kaudu.Selles etapis väljendatakse voolutugevust rõhu gradiendi \(\nabla p\) kaudu ning seni ei ole tehtud ühtegi oletust laengukandjate statistiliste omaduste kohta. Jätkamiseks väljendame rõhu ja tiheduse kui aluseks oleva jaotusfunktsiooni momentide kaudu.
Laengukandjate kontsentratsiooni ja rõhku võib väljendada kujul:Laengukandjate kontsentratsiooni ja rõhku võib väljendada kujul:
\[ n = \int g(E)\, f(E)\,\mathrm{d}E, \qquad p = \frac{2}{3} \int (E - E_c)\, g(E)\, f(E)\,\mathrm{d}E, \] \[ n = \int g(E)\, f(E)\,\mathrm{d}E, \qquad p = \frac{2}{3} \int (E - E_c)\, g(E)\, f(E)\,\mathrm{d}E, \]
kus \(g(E)\) on olekute tihedus ja \(f(E)\) on Fermi-Diraci jaotus. Paraboolse energiariba puhul taanduvad need integraalid standardseteks Fermi-Diraci integraalideks.kus \(g(E)\) on olekute tihedus ja \(f(E)\) on Fermi-Diraci jaotus. Paraboolse energiariba puhul taanduvad need integraalid standardseteks Fermi-Diraci integraalideks.
\[ n = N_c\, F_{1/2}(\eta), \qquad p = n\, k_B T\, \frac{F_{3/2}(\eta)}{F_{1/2}(\eta)}, \] \[ n = N_c\, F_{1/2}(\eta), \qquad p = n\, k_B T\, \frac{F_{3/2}(\eta)}{F_{1/2}(\eta)}, \]
vähendatud keemilise potentsiaaliga \(\eta = (E_{Fn}-E_c)/(k_B T)\) ja \(F_j(\eta)\) on täielik Fermi-Diraci integraal, mille järk on \(j\).vähendatud keemilise potentsiaaliga \(\eta = (E_{Fn}-E_c)/(k_B T)\) ja \(F_j(\eta)\) on täielik Fermi-Diraci integraal, mille järk on \(j\).
Rõhu gradiendi arvutamine annab tulemuseksRõhu gradiendi arvutamine annab tulemuseks
\[ \nabla p = k_B T\, \frac{F_{3/2}(\eta)}{F_{1/2}(\eta)}\,\nabla n \;+\; n\,k_B T\, \nabla\!\left( \frac{F_{3/2}(\eta)}{F_{1/2}(\eta)} \right) \;+\; n\,k_B \frac{F_{3/2}(\eta)}{F_{1/2}(\eta)}\,\nabla T. \] \[ \nabla p = k_B T\, \frac{F_{3/2}(\eta)}{F_{1/2}(\eta)}\,\nabla n \;+\; n\,k_B T\, \nabla\!\left( \frac{F_{3/2}(\eta)}{F_{1/2}(\eta)} \right) \;+\; n\,k_B \frac{F_{3/2}(\eta)}{F_{1/2}(\eta)}\,\nabla T. \]
Selle avaldise asendamisel olemasolevasse võrrandisse selgub, et difusioon ja termiline mõju alluvad üldistatud Einsteini seadusele.Selle avaldise asendamisel olemasolevasse võrrandisse selgub, et difusioon ja termiline mõju alluvad üldistatud Einsteini seadusele.
\[ D_n = \frac{\mu_n k_B T}{q}\, \frac{F_{3/2}(\eta)}{F_{1/2}(\eta)}. \] \[ D_n = \frac{\mu_n k_B T}{q}\, \frac{F_{3/2}(\eta)}{F_{1/2}(\eta)}. \]
See avaldis on täpne paraboolse riba puhul ja kehtib nii mitte-degenereeritud kui ka tugevalt degenereeritud režiimis. Mitte-degenereeritud piirjuhtumil (\(\eta \ll -1\), \(F_{3/2}(\eta)/F_{1/2}(\eta) \rightarrow 1\)) taandub üldistatud Einsteini seos tuttavasse kujusse.See avaldis on täpne paraboolse riba puhul ja kehtib nii mitte-degenereeritud kui ka tugevalt degenereeritud režiimis. Mitte-degenereeritud piirjuhtumil (\(\eta \ll -1\), \(F_{3/2}(\eta)/F_{1/2}(\eta) \rightarrow 1\)) taandub üldistatud Einsteini seos tuttavasse kujusse.
\[ D_n = \frac{\mu_n k_B T}{q}. \] \[ D_n = \frac{\mu_n k_B T}{q}. \]
Esimene liige kirjeldab triivi, mis on põhjustatud juhtivusriba serva ruumilistest muutustest, hõlmates nii elektrostaatilisi välju kui ka heterosiirde riba nihkeid. Teine liige, mis sisaldab rõhu gradiendi, on difusiooni ja termilise triivi algallikas.Esimene liige kirjeldab triivi, mis on põhjustatud juhtivusriba serva ruumilistest muutustest, hõlmates nii elektrostaatilisi välju kui ka heterosiirde riba nihkeid. Teine liige, mis sisaldab rõhu gradiendi, on difusiooni ja termilise triivi algallikas.
Mitte-degenereeritud juhul on kandepinge \(p = n k_B T\), mistõttuMitte-degenereeritud juhul on kandepinge \(p = n k_B T\), mistõttu
\[ \nabla p = k_B T\,\nabla n + n k_B \nabla T. \] \[ \nabla p = k_B T\,\nabla n + n k_B \nabla T. \]
Asendades selle avaldise olemasoleva avaldisega, saame:Asendades selle avaldise olemasoleva avaldisega, saame:
\[ \mathbf{J}_n = q\mu_n n\,\nabla E_c + \mu_n k_B T\,\nabla n + \mu_n n k_B \nabla T. \] \[ \mathbf{J}_n = q\mu_n n\,\nabla E_c + \mu_n k_B T\,\nabla n + \mu_n n k_B \nabla T. \]
Kasutades Einsteini seost mitte-degenereeritud laengukandjate jaoks \(D_n = \mu_n k_B T / q\), saab voolu väljendada tuttavas triift-difusiooni kujul, kus on selgesõnalt näidatud termiline jõuallikas:Kasutades Einsteini seost mitte-degenereeritud laengukandjate jaoks \(D_n = \mu_n k_B T / q\), saab voolu väljendada tuttavas triift-difusiooni kujul, kus on selgesõnalt näidatud termiline jõuallikas:
\[ \mathbf{J}_n = \underbrace{q\mu_n n\,\nabla E_c}_{\text{band-edge drift}} \;+\; \underbrace{q D_n \nabla n}_{\text{diffusion}} \;+\; \underbrace{q D_n \frac{n}{T}\nabla T}_{\text{thermal driving}}. \] \[ \mathbf{J}_n = \underbrace{q\mu_n n\,\nabla E_c}_{\text{band-edge drift}} \;+\; \underbrace{q D_n \nabla n}_{\text{diffusion}} \;+\; \underbrace{q D_n \frac{n}{T}\nabla T}_{\text{thermal driving}}. \]
Heterostruktuurides võib efektiivne olekutihedus \(N_c(\mathbf{r},T)\) ruumiliselt varieeruda, kuna muutuvad energiatasemete parameetrid, näiteks efektiivne mass. Seejärel viib enesekonsistentne vähendamine täiendava materjalipõhise termini tekkimiseni, mis on proportsionaalne \(\nabla\ln N_c\).Heterostruktuurides võib efektiivne olekutihedus \(N_c(\mathbf{r},T)\) ruumiliselt varieeruda, kuna muutuvad energiatasemete parameetrid, näiteks efektiivne mass. Seejärel viib enesekonsistentne vähendamine täiendava materjalipõhise termini tekkimiseni, mis on proportsionaalne \(\nabla\ln N_c\).
Arvestades ka seda panust, saab seadmete simulaatorites kasutatavat triift-difusioonvoolu väljendada järgmiselt:Arvestades ka seda panust, saab seadmete simulaatorites kasutatavat triift-difusioonvoolu väljendada järgmiselt:
\[ \mathbf{J}_n = \underbrace{q\mu_n n\,\nabla E_c}_{\text{band-edge drift}} \;+\; \underbrace{q D_n \nabla n}_{\text{diffusion}} \;+\; \underbrace{q D_n \frac{n}{T}\nabla T}_{\text{thermal driving}} \;-\; \underbrace{q D_n n\,\nabla\ln N_c}_{\text{DOS / effective-mass driving}}. \] \[ \mathbf{J}_n = \underbrace{q\mu_n n\,\nabla E_c}_{\text{band-edge drift}} \;+\; \underbrace{q D_n \nabla n}_{\text{diffusion}} \;+\; \underbrace{q D_n \frac{n}{T}\nabla T}_{\text{thermal driving}} \;-\; \underbrace{q D_n n\,\nabla\ln N_c}_{\text{DOS / effective-mass driving}}. \]
Sellisel kujul on kõik liikumismehhanismid loomulikult seotud ühtse impulsi ja tasakaalu põhimõttega. Elektrostaatilised väljad, heteroliidete energiatasemete nihked, temperatuurigradient ja materjalide parameetrite ruumilised muutused võetakse kõik arvesse täpselt samal viisil.Sellisel kujul on kõik liikumismehhanismid loomulikult seotud ühtse impulsi ja tasakaalu põhimõttega. Elektrostaatilised väljad, heteroliidete energiatasemete nihked, temperatuurigradient ja materjalide parameetrite ruumilised muutused võetakse kõik arvesse täpselt samal viisil.
Täiesti analoogiline põhimõte kehtib ka aukude kohta. Sama protseduuri kordamine, kasutades juhtivusriba äärt \(E_v(\mathbf{r})\) ja aukude statistikat, annab aukude voolutiheduse.Täiesti analoogiline põhimõte kehtib ka aukude kohta. Sama protseduuri kordamine, kasutades juhtivusriba äärt \(E_v(\mathbf{r})\) ja aukude statistikat, annab aukude voolutiheduse.
\[ \mathbf{J}_p = \underbrace{q\mu_p p\,\nabla E_v}_{\text{band-edge drift}} \;-\; \underbrace{q D_p \nabla p}_{\text{diffusion}} \;-\; \underbrace{q D_p \frac{p}{T}\nabla T}_{\text{thermal driving}} \;+\; \underbrace{q D_p p\,\nabla\ln N_v}_{\text{DOS / effective-mass driving}}, \] \[ \mathbf{J}_p = \underbrace{q\mu_p p\,\nabla E_v}_{\text{band-edge drift}} \;-\; \underbrace{q D_p \nabla p}_{\text{diffusion}} \;-\; \underbrace{q D_p \frac{p}{T}\nabla T}_{\text{thermal driving}} \;+\; \underbrace{q D_p p\,\nabla\ln N_v}_{\text{DOS / effective-mass driving}}, \]
kus \(N_v(\mathbf{r},T)\) on juhtivusriba efektiivne olekutihedus. Difusiooni- ja termiliselt indutseeritud liikmete vastupidised väärtused näitavad aukude positiivset laengut.kus \(N_v(\mathbf{r},T)\) on juhtivusriba efektiivne olekutihedus. Difusiooni- ja termiliselt indutseeritud liikmete vastupidised väärtused näitavad aukude positiivset laengut.
- Termiline difusioon (termodifusioon/Seebecki efektiga seotud liige): laengukandjate temperatuuri ruumilised muutused muudavad kohalikku kvasi-tasakaalu ja tekitavad laengukandjate netovoo, mis on proportsionaalne suurusele \(\nabla T\), isegi siis, kui puudub elektriväli.Termiline difusioon (termodifusioon/Seebecki efektiga seotud liige): laengukandjate temperatuuri ruumilised muutused muudavad kohalikku kvasi-tasakaalu ja tekitavad laengukandjate netovoo, mis on proportsionaalne suurusele \(\nabla T\), isegi siis, kui puudub elektriväli.
- Oleku tiheduse / efektiivse massi juhtimine: heterostruktuurides või ruumiliselt varieeruvates materjalides põhjustavad muutused energiatasemete parameetrites (näiteks efektiivses massis) muutused suurustes \(N_c\) ja \(N_v\). Need suurused on olulised materjalide piirpindadel ja tagavad, et laengukandjate transport oleks kooskõlas aluseks olevate statistiliste andmete ja energiatasemete struktuuriga.Oleku tiheduse / efektiivse massi juhtimine: heterostruktuurides või ruumiliselt varieeruvates materjalides põhjustavad muutused energiatasemete parameetrites (näiteks efektiivses massis) muutused suurustes \(N_c\) ja \(N_v\). Need suurused on olulised materjalide piirpindadel ja tagavad, et laengukandjate transport oleks kooskõlas aluseks olevate statistiliste andmete ja energiatasemete struktuuriga.
👉 Peamine järeldus: standardne difusioon-hajumismudel vastab ainult ribapiiri hajumise ja difusiooni komponentide säilitamisele. Termilised ja materjalipõhised komponendid ei ole eraldi füüsikalised efektid, mida lisatakse käsitsi; need tekivad automaatselt, kui impulsi tasakaal vähendatakse järjepideval viisil. See on eriti oluline heteroliideseadmete ja ühendatud elektrotermiliste simulatsioonide jaoks.👉 Peamine järeldus: standardne difusioon-hajumismudel vastab ainult ribapiiri hajumise ja difusiooni komponentide säilitamisele. Termilised ja materjalipõhised komponendid ei ole eraldi füüsikalised efektid, mida lisatakse käsitsi; need tekivad automaatselt, kui impulsi tasakaal vähendatakse järjepideval viisil. See on eriti oluline heteroliideseadmete ja ühendatud elektrotermiliste simulatsioonide jaoks.
7. Energia transport / kuumkandjate leviala7. Energia transport / kuumkandjate leviala
Varem tuletatud difusioon-hajumismudelis kirjeldatakse laengukandjate transport osakeste pidevuse ja impulsi tasakaalu abil, mis on taandatud algebralisele vooluseadusele. Oletatakse, et laengukandjate energia tasandub kiiresti võrega, seega ei lahendata selle jaoks ühtegi eraldi võrrandit.Varem tuletatud difusioon-hajumismudelis kirjeldatakse laengukandjate transport osakeste pidevuse ja impulsi tasakaalu abil, mis on taandatud algebralisele vooluseadusele. Oletatakse, et laengukandjate energia tasandub kiiresti võrega, seega ei lahendata selle jaoks ühtegi eraldi võrrandit.
Kui sellest eelduseist loobutakse, tuleb säilitada järgmine Boltzmanni momentide hierarhia valem: energia bilansi valem. See valem kirjeldab, kuidas laengukandjad saavad energiat elektrilistest väljadest ja energiatasemete gradientidest, kuidas see energia seadmes edasi kantakse ja kuidas see kristallvõredikku hajub.Kui sellest eelduseist loobutakse, tuleb säilitada järgmine Boltzmanni momentide hierarhia valem: energia bilansi valem. See valem kirjeldab, kuidas laengukandjad saavad energiat elektrilistest väljadest ja energiatasemete gradientidest, kuidas see energia seadmes edasi kantakse ja kuidas see kristallvõredikku hajub.
7.1 Boltzmanni võrrandi teine moment7.1 Boltzmanni võrrandi teine moment
Energia bilans saavutatakse, korrutades Boltzmanni transpordi võrrandi ühe osakese energiaga \(W(\mathbf{k})\) ja integreerides seejärel impulssiruumis. Elektronide puhul väljendatakse oleku energiat järgmiselt:Energia bilans saavutatakse, korrutades Boltzmanni transpordi võrrandi ühe osakese energiaga \(W(\mathbf{k})\) ja integreerides seejärel impulssiruumis. Elektronide puhul väljendatakse oleku energiat järgmiselt:
\[ W(\mathbf{k},\mathbf{r}) = E_c(\mathbf{r}) + \varepsilon(\mathbf{k}), \] \[ W(\mathbf{k},\mathbf{r}) = E_c(\mathbf{r}) + \varepsilon(\mathbf{k}), \]
kus \(E_c(\mathbf{r})\) on juhtivusriba alumine piir ja \(\varepsilon(\mathbf{k})\) on kineetiline energia, mis on seotud riba alumise piiriga (paraboolse riba puhul \(\varepsilon=\hbar^2 k^2/2m^\ast\)).kus \(E_c(\mathbf{r})\) on juhtivusriba alumine piir ja \(\varepsilon(\mathbf{k})\) on kineetiline energia, mis on seotud riba alumise piiriga (paraboolse riba puhul \(\varepsilon=\hbar^2 k^2/2m^\ast\)).
Definseerime keskmise energia, mis langeb ühele osakesele, järgmiselt:Definseerime keskmise energia, mis langeb ühele osakesele, järgmiselt:
\[ \bar W = \frac{1}{n}\int W f\,\mathrm{d}^3k, \] \[ \bar W = \frac{1}{n}\int W f\,\mathrm{d}^3k, \]
vastav energia tihedus on \(n\bar W\). See suurusel on energia puhul sama roll, mis on \(n\)-l osakeste arvu puhul.vastav energia tihedus on \(n\bar W\). See suurusel on energia puhul sama roll, mis on \(n\)-l osakeste arvu puhul.
7.2 Energiivoog ja selle seos triift- ja difusioonvooluga7.2 Energiivoog ja selle seos triift- ja difusioonvooluga
Teise hetke ruumi-transpordi termin sisaldab integraale, mis on kujul \(\int W\,\mathbf{v} f\,\mathrm{d}^3k\), mis omakorda põhjendab energiavoo definitsiooni.Teise hetke ruumi-transpordi termin sisaldab integraale, mis on kujul \(\int W\,\mathbf{v} f\,\mathrm{d}^3k\), mis omakorda põhjendab energiavoo definitsiooni.
\[ \mathbf{q} \equiv \int W\,\mathbf{v} f\,\mathrm{d}^3k. \] \[ \mathbf{q} \equiv \int W\,\mathbf{v} f\,\mathrm{d}^3k. \]
See suurus on otseselt võrdsustatud oskeste vooga \(n\mathbf{u} = \int \mathbf{v} f\,\mathrm{d}^3k\) ja seega ka voolutihedusega \(\mathbf{J}_n = -q n\mathbf{u}\). Seega on energia transport loomulikult seotud laengukandjate transpordiga.See suurus on otseselt võrdsustatud oskeste vooga \(n\mathbf{u} = \int \mathbf{v} f\,\mathrm{d}^3k\) ja seega ka voolutihedusega \(\mathbf{J}_n = -q n\mathbf{u}\). Seega on energia transport loomulikult seotud laengukandjate transpordiga.
7.3 Elektrivälja ja energiaribade servade gradientide poolt tehtav töö7.3 Elektrivälja ja energiaribade servade gradientide poolt tehtav töö
Boltzmanni võrrandi jõutermin annab teise momenti korral selgelt eristuva panuse. Integreerimise osade kaupa meetodi ja identiteedi \(\nabla_{\mathbf{k}} W = \hbar\mathbf{v}\) abil leiame:Boltzmanni võrrandi jõutermin annab teise momenti korral selgelt eristuva panuse. Integreerimise osade kaupa meetodi ja identiteedi \(\nabla_{\mathbf{k}} W = \hbar\mathbf{v}\) abil leiame:
\[ \int W\,\frac{\mathbf{F}}{\hbar}\cdot\nabla_{\mathbf{k}} f\,\mathrm{d}^3k = -\,\mathbf{F}\cdot\int \mathbf{v} f\,\mathrm{d}^3k = -\,n\,\mathbf{u}\cdot\mathbf{F}. \] \[ \int W\,\frac{\mathbf{F}}{\hbar}\cdot\nabla_{\mathbf{k}} f\,\mathrm{d}^3k = -\,\mathbf{F}\cdot\int \mathbf{v} f\,\mathrm{d}^3k = -\,n\,\mathbf{u}\cdot\mathbf{F}. \]
Kui me kirjame elektronidele mõjuva jõu kujul \(\mathbf{F}=-\nabla E_c\), siis see avaldis muutub järgmiselt:Kui me kirjame elektronidele mõjuva jõu kujul \(\mathbf{F}=-\nabla E_c\), siis see avaldis muutub järgmiselt:
\[ n\,\mathbf{u}\cdot\nabla E_c = -\frac{1}{q}\,\mathbf{J}_n\cdot\nabla E_c. \] \[ n\,\mathbf{u}\cdot\nabla E_c = -\frac{1}{q}\,\mathbf{J}_n\cdot\nabla E_c. \]
See on elektriline töö, mis on tehtud laengukandjate populatsioonile. Erijuhul, kui \(E_c=-q\phi\), taandub see tuttavale Joule'i soojusvalemile \(\mathbf{J}_n\cdot\mathbf{E}\).See on elektriline töö, mis on tehtud laengukandjate populatsioonile. Erijuhul, kui \(E_c=-q\phi\), taandub see tuttavale Joule'i soojusvalemile \(\mathbf{J}_n\cdot\mathbf{E}\).
7.4 Energia bilansi võrrand ja selle seos difusiooni- ja triiftprotsessiga.7.4 Energia bilansi võrrand ja selle seos difusiooni- ja triiftprotsessiga.
Kõikide panuste kokkuvõtmisel saab teise järgu võrrandi kirjutada järgmiselt:Kõikide panuste kokkuvõtmisel saab teise järgu võrrandi kirjutada järgmiselt:
\[ \frac{\partial}{\partial t}(n\bar W) + \nabla\cdot\mathbf{q} - \frac{1}{q}\,\mathbf{J}_n\cdot\nabla E_c = -\frac{n(\bar W-\bar W_0)}{\tau_W}. \] \[ \frac{\partial}{\partial t}(n\bar W) + \nabla\cdot\mathbf{q} - \frac{1}{q}\,\mathbf{J}_n\cdot\nabla E_c = -\frac{n(\bar W-\bar W_0)}{\tau_W}. \]
See võrrand on otseselt seotud difusioon-drift-mudeliga voolutiheduse \(\mathbf{J}_n\) kaudu. Lisaks ei ole vaja kasutada täiendavaid ad hoc termilisi parameetreid: elektrivõimsuse hajumine tekib loomulikult samast energiariba serva poolt tekitatud efektist, mis ilmneb ka vooluseaduses.See võrrand on otseselt seotud difusioon-drift-mudeliga voolutiheduse \(\mathbf{J}_n\) kaudu. Lisaks ei ole vaja kasutada täiendavaid ad hoc termilisi parameetreid: elektrivõimsuse hajumine tekib loomulikult samast energiariba serva poolt tekitatud efektist, mis ilmneb ka vooluseaduses.
7.5 Seos standardse difusioon-hajumise piirväärtusega7.5 Seos standardse difusioon-hajumise piirväärtusega
Et näha, kuidas see seostub tuttavate difusioon-hajumismudelitega, vaadelgem mitte-degenereeritud, tasakaalule lähedast juhtumit. Kineetiline panus keskmisesse energiasse onEt näha, kuidas see seostub tuttavate difusioon-hajumismudelitega, vaadelgem mitte-degenereeritud, tasakaalule lähedast juhtumit. Kineetiline panus keskmisesse energiasse on
\[ \bar W - E_c = \frac{3}{2}k_B T_e, \] \[ \bar W - E_c = \frac{3}{2}k_B T_e, \]
etet
\[ n\bar W = nE_c + \frac{3}{2}n k_B T_e. \] \[ n\bar W = nE_c + \frac{3}{2}n k_B T_e. \]
Püsiseisundis difusioonprotsessis, kus toimub kiire energi lõõgastumine, kaovad \(T_e \approx T_L\) ja \(\bar W \approx \bar W_0\) ning ajaline tuletis \(\partial_t(n\bar W)\), ning energi võrrand lihtsustub tasakaaluni, mis on seotud elektrikuumutuse ja energiasisalduse vähenemisega võre struktuuris.Püsiseisundis difusioonprotsessis, kus toimub kiire energi lõõgastumine, kaovad \(T_e \approx T_L\) ja \(\bar W \approx \bar W_0\) ning ajaline tuletis \(\partial_t(n\bar W)\), ning energi võrrand lihtsustub tasakaaluni, mis on seotud elektrikuumutuse ja energiasisalduse vähenemisega võre struktuuris.
Energia bilansi võrrandi säilitamine kaotab selle piirangu. Kandetemperatuur \(T_e\) muutub dünaamiliseks muutuja, mis võimaldab mudelil arvestada väljakuundumist, kiiruse ületamist ja mittetasakaalset transporti, jäädes samas täielikult kooskõluks varem tuletatud difusioon-drift-mudeliga.Energia bilansi võrrandi säilitamine kaotab selle piirangu. Kandetemperatuur \(T_e\) muutub dünaamiliseks muutuja, mis võimaldab mudelil arvestada väljakuundumist, kiiruse ületamist ja mittetasakaalset transporti, jäädes samas täielikult kooskõluks varem tuletatud difusioon-drift-mudeliga.
Kõikide elementide kokkuvõtmisel võib difusioon- ja hajepõhise lahendusmeetodiga arvutatud energia bilansi võrrandi väljendada järgmisel kujul:Kõikide elementide kokkuvõtmisel võib difusioon- ja hajepõhise lahendusmeetodiga arvutatud energia bilansi võrrandi väljendada järgmisel kujul:
\[ \frac{\partial}{\partial t} \!\left( \frac{3}{2} n k_B T_e \right) \;+\; \nabla\!\cdot\! \left( \frac{3}{2} k_B T_e\,\frac{\mathbf{J}_n}{q} - \kappa \nabla T_e \right) \;-\; \frac{1}{q}\,\mathbf{J}_n\cdot\nabla E_c \;=\; -\,\frac{3}{2}\frac{n k_B (T_e - T_L)}{\tau_W}. \] \[ \frac{\partial}{\partial t} \!\left( \frac{3}{2} n k_B T_e \right) \;+\; \nabla\!\cdot\! \left( \frac{3}{2} k_B T_e\,\frac{\mathbf{J}_n}{q} - \kappa \nabla T_e \right) \;-\; \frac{1}{q}\,\mathbf{J}_n\cdot\nabla E_c \;=\; -\,\frac{3}{2}\frac{n k_B (T_e - T_L)}{\tau_W}. \]
Siin on \(T_e\) laengukandjate (elektronide) temperatuur, \(T_L\) võre temperatuur, \(\kappa\) laengukandjate soojusjuhtivus ja \(\tau_W\) energiarelaksatsiooni aeg. See võrrand lahendatakse iseseisvalt koos Poissoni võrrandi, laengukandjate pidevuse võrrandite ja triift-difusioonivoolu seostega.Siin on \(T_e\) laengukandjate (elektronide) temperatuur, \(T_L\) võre temperatuur, \(\kappa\) laengukandjate soojusjuhtivus ja \(\tau_W\) energiarelaksatsiooni aeg. See võrrand lahendatakse iseseisvalt koos Poissoni võrrandi, laengukandjate pidevuse võrrandite ja triift-difusioonivoolu seostega.
👉 Peamine mõte: energia bilansi võrrand on Boltzmanni momentide hierarhias ühe astme võrra kõrgemal olev difusioon-drift-mudel. Selle seos voolutihedusega muudab elektrilise kuumutamise ja kuumade elektronide efektid teooria lahutamatuks osaks, mitte välise paranduse osaks.👉 Peamine mõte: energia bilansi võrrand on Boltzmanni momentide hierarhias ühe astme võrra kõrgemal olev difusioon-drift-mudel. Selle seos voolutihedusega muudab elektrilise kuumutamise ja kuumade elektronide efektid teooria lahutamatuks osaks, mitte välise paranduse osaks.
8. Viimane ühendatud mudel lahendati OghmaNano tarkvaras.8. Viimane ühendatud mudel lahendati OghmaNano tarkvaras.
OghmaNano lahendab omavahel seotud osaliste diferentsiaalvõrrandite süsteemi. Konkreetne võrrandite komplekt sõltub valitud füüsikalisest mudelist (kas ainult difusioon- ja triiftprotsess või difusioon- ja triiftprotsess koos energia transpordiga). Allolevas tabelis on kokku võetud võrrandid ja nende kasutamise tingimused.OghmaNano lahendab omavahel seotud osaliste diferentsiaalvõrrandite süsteemi. Konkreetne võrrandite komplekt sõltub valitud füüsikalisest mudelist (kas ainult difusioon- ja triiftprotsess või difusioon- ja triiftprotsess koos energia transpordiga). Allolevas tabelis on kokku võetud võrrandid ja nende kasutamise tingimused.
| VõrrandVõrrand | Matemaatiline vormMatemaatiline vorm | Kasutatakse OghmaNano süsteemis.Kasutatakse OghmaNano süsteemis. |
|---|---|---|
| Poissoni võrrandPoissoni võrrand | \[ \nabla\cdot(\varepsilon\nabla\phi) = -q\,(p - n + N_D^+ - N_A^-) \] \[ \nabla\cdot(\varepsilon\nabla\phi) = -q\,(p - n + N_D^+ - N_A^-) \] | Lahendatakse alati elektrivoolu simuleerimise käigus (elektrostaatika, difusioon, energiaülekanne).Lahendatakse alati elektrivoolu simuleerimise käigus (elektrostaatika, difusioon, energiaülekanne). |
| Elektronide pidevusElektronide pidevus | \[ \frac{\partial n}{\partial t} = \frac{1}{q}\nabla\cdot\mathbf{J}_n + G - R \] \[ \frac{\partial n}{\partial t} = \frac{1}{q}\nabla\cdot\mathbf{J}_n + G - R \] | Lahendatud kõigis difusioon- ja energiakandeprotsesside simulatsioonides.Lahendatud kõigis difusioon- ja energiakandeprotsesside simulatsioonides. |
| Aukude pidevusAukude pidevus | \[ \frac{\partial p}{\partial t} = -\frac{1}{q}\nabla\cdot\mathbf{J}_p + G - R \] \[ \frac{\partial p}{\partial t} = -\frac{1}{q}\nabla\cdot\mathbf{J}_p + G - R \] | Lahendatud kõigis difusioon- ja energiakandeprotsesside simulatsioonides.Lahendatud kõigis difusioon- ja energiakandeprotsesside simulatsioonides. |
| Elektronide triift- ja difusioonvoolElektronide triift- ja difusioonvool | \[ \mathbf{J}_n = q\mu_n n\,\nabla E_c + qD_n\nabla n + qD_n\frac{n}{T}\nabla T - qD_n n\,\nabla\ln N_c \] \[ \mathbf{J}_n = q\mu_n n\,\nabla E_c + qD_n\nabla n + qD_n\frac{n}{T}\nabla T - qD_n n\,\nabla\ln N_c \] | Kasutatakse enamikus seadmete simulatsioonides (päikeseelemendid, LED-id, fotoandurid, OFET-id).Kasutatakse enamikus seadmete simulatsioonides (päikeseelemendid, LED-id, fotoandurid, OFET-id). |
| Aukude difusioonvoolAukude difusioonvool | \[ \mathbf{J}_p = -q\mu_p p\,\nabla E_v - qD_p\nabla p - qD_p\frac{p}{T}\nabla T + qD_p p\,\nabla\ln N_v \] \[ \mathbf{J}_p = -q\mu_p p\,\nabla E_v - qD_p\nabla p - qD_p\frac{p}{T}\nabla T + qD_p p\,\nabla\ln N_v \] | Kasutatakse enamikus seadmete simulatsioonides koos elektronvooluga.Kasutatakse enamikus seadmete simulatsioonides koos elektronvooluga. |
| Elektronide energia tasakaalElektronide energia tasakaal | \[ \frac{\partial}{\partial t} \!\left( \frac{3}{2}n k_B T_e \right) + \nabla\!\cdot \left( \frac{3}{2}k_B T_e\frac{\mathbf{J}_n}{q} - \kappa_n\nabla T_e \right) - \frac{1}{q}\mathbf{J}_n\cdot\nabla E_c = -\frac{3}{2}\frac{n k_B (T_e - T_L)}{\tau_W} \] \[ \frac{\partial}{\partial t} \!\left( \frac{3}{2}n k_B T_e \right) + \nabla\!\cdot \left( \frac{3}{2}k_B T_e\frac{\mathbf{J}_n}{q} - \kappa_n\nabla T_e \right) - \frac{1}{q}\mathbf{J}_n\cdot\nabla E_c = -\frac{3}{2}\frac{n k_B (T_e - T_L)}{\tau_W} \] | Valikuline. Kasutatakse kuumakandjate, suure väljatugevusega või elektrotermiliste simulatsioonide jaoks.Valikuline. Kasutatakse kuumakandjate, suure väljatugevusega või elektrotermiliste simulatsioonide jaoks. |
| Kaevu energiabilanssKaevu energiabilanss | \[ \frac{\partial}{\partial t} \!\left( \frac{3}{2}p k_B T_h \right) + \nabla\!\cdot \left( \frac{3}{2}k_B T_h\frac{\mathbf{J}_p}{q} - \kappa_p\nabla T_h \right) - \frac{1}{q}\mathbf{J}_p\cdot\nabla E_v = -\frac{3}{2}\frac{p k_B (T_h - T_L)}{\tau_W} \] \[ \frac{\partial}{\partial t} \!\left( \frac{3}{2}p k_B T_h \right) + \nabla\!\cdot \left( \frac{3}{2}k_B T_h\frac{\mathbf{J}_p}{q} - \kappa_p\nabla T_h \right) - \frac{1}{q}\mathbf{J}_p\cdot\nabla E_v = -\frac{3}{2}\frac{p k_B (T_h - T_L)}{\tau_W} \] | Valikuline. Kasutatakse, kui oluline on aukude kuumutamine või asümmeetriline transport.Valikuline. Kasutatakse, kui oluline on aukude kuumutamine või asümmeetriline transport. |
👉 Oluline punkt: Difusioon-hajumise protsess on samaväärne Poisson’ võrrandi, pidevusvõrrandi ja difusioon-hajumise voolude lahendamisega. Energia transport laiendab sama süsteemi, lisades laengukandjate energia bilanssi võrrandid, kuid see ei muuda põhilist raamistikku.👉 Oluline punkt: Difusioon-hajumise protsess on samaväärne Poisson’ võrrandi, pidevusvõrrandi ja difusioon-hajumise voolude lahendamisega. Energia transport laiendab sama süsteemi, lisades laengukandjate energia bilanssi võrrandid, kuid see ei muuda põhilist raamistikku.