Tasemeülemineku tüüpi (bimolekulaarne) rekombinatsioon pooljuhtidesTasemeülemineku tüüpi (bimolekulaarne) rekombinatsioon pooljuhtides
Vabadest elektronidest ja aukudest põhjustatud (bimolekulaarne) rekombinatsioon on pooljuhtides toimiv põhiline rekombinatsioonimehhanism, mille käigus vabad elektronid ja augud rekombineeruvad otse. Rekombinatsioonikiirus on võrdeline laengukandjate kontsentratsioonide korrutisega (\(R \propto np\)) ning orgaanilistes pooljuhtides kirjeldatakse seda sageli Langevini rekombinatsioonimudeliga, kus kiirus on piiratud sellega, kui kiiresti laengukandjad üksteisega kokku puutuvad.Vabadest elektronidest ja aukudest põhjustatud (bimolekulaarne) rekombinatsioon on pooljuhtides toimiv põhiline rekombinatsioonimehhanism, mille käigus vabad elektronid ja augud rekombineeruvad otse. Rekombinatsioonikiirus on võrdeline laengukandjate kontsentratsioonide korrutisega (\(R \propto np\)) ning orgaanilistes pooljuhtides kirjeldatakse seda sageli Langevini rekombinatsioonimudeliga, kus kiirus on piiratud sellega, kui kiiresti laengukandjad üksteisega kokku puutuvad.
1. Vaba rekombinatsioon (lihtne skeem)1. Vaba rekombinatsioon (lihtne skeem)
Vaba-vaba rekombinatsioon kirjeldab vaba elektroni ja vaba augu otsest rekombinatsiooni, kusjuures protsessis ei osale lõksude olekud, nagu on näidatud skeemiliselt ??. Lihtsaimas vormis liigub elektron juhtivusribalt vabas olekusse valentsribas, vabastades seejuures liigse energia. Netorekombinatsiooni kiirus väljendatakse kujul:Vaba-vaba rekombinatsioon kirjeldab vaba elektroni ja vaba augu otsest rekombinatsiooni, kusjuures protsessis ei osale lõksude olekud, nagu on näidatud skeemiliselt ??. Lihtsaimas vormis liigub elektron juhtivusribalt vabas olekusse valentsribas, vabastades seejuures liigse energia. Netorekombinatsiooni kiirus väljendatakse kujul:
\[R_{\mathrm{free}} = k_{r} \big(n_{f}p_{f} - n_{0}p_{0}\big)\] \[R_{\mathrm{free}} = k_{r} \big(n_{f}p_{f} - n_{0}p_{0}\big)\]
Siin on \(R_{\mathrm{free}}\) vaba-vaba rekombinatsiooni määr, \(k_{r}\) on rekombinatsiooni määrast konstant, \(n_{f}\) ja \(p_{f}\) on vabade elektronide ja vabade aukude kontsentratsioonid ning \(n_{0}\) ja \(p_{0}\) on vastavad tasakaaluoleku kandjate kontsentratsioonid. Terminit \(n_{f}p_{f}\) kasutatakse rekombinatsiooni kirjeldamiseks, samas kui \(n_{0}p_{0}\) lahutab tasakaaluoleku panuse, nii et neto-rekombinatsiooni määr on termilises tasakaalus null.Siin on \(R_{\mathrm{free}}\) vaba-vaba rekombinatsiooni määr, \(k_{r}\) on rekombinatsiooni määrast konstant, \(n_{f}\) ja \(p_{f}\) on vabade elektronide ja vabade aukude kontsentratsioonid ning \(n_{0}\) ja \(p_{0}\) on vastavad tasakaaluoleku kandjate kontsentratsioonid. Terminit \(n_{f}p_{f}\) kasutatakse rekombinatsiooni kirjeldamiseks, samas kui \(n_{0}p_{0}\) lahutab tasakaaluoleku panuse, nii et neto-rekombinatsiooni määr on termilises tasakaalus null.
Seda nimetatakse teise järgu rekombinatsiooniprotsessiks, sest selle kiirus sõltub kahe kandelaengu tiheduse korrutisest: ühe elektrontiheduse ja ühe augutiheduse korrutisest. Kui elektrontihedus kahekordistatakse, hoides augutihedus samal tasemel, siis kahekordistub ka rekombinatsioonikiirus. Kui nii \(n_{f}\) kui ka \(p_{f}\) kahekordistatakse, suureneb kiirus neljakordselt.Seda nimetatakse teise järgu rekombinatsiooniprotsessiks, sest selle kiirus sõltub kahe kandelaengu tiheduse korrutisest: ühe elektrontiheduse ja ühe augutiheduse korrutisest. Kui elektrontihedus kahekordistatakse, hoides augutihedus samal tasemel, siis kahekordistub ka rekombinatsioonikiirus. Kui nii \(n_{f}\) kui ka \(p_{f}\) kahekordistatakse, suureneb kiirus neljakordselt.
2. Vaba-vaba rekombinatsioon, hõlmates ka k-ruumi (impulsi selgitus).2. Vaba-vaba rekombinatsioon, hõlmates ka k-ruumi (impulsi selgitus).
Kõikides rekombinatsiooniprotsessides peavad olema säilitatud nii energia kui ka impulss. Fotonid kannavad energiat, kuid nende impulss on tühine, samas kui fonoonid kannavad nii energiat kui ka impulssi. See erinevus määrab, kuidas rekombinatsioon toimub, nagu on näidatud ??.Kõikides rekombinatsiooniprotsessides peavad olema säilitatud nii energia kui ka impulss. Fotonid kannavad energiat, kuid nende impulss on tühine, samas kui fonoonid kannavad nii energiat kui ka impulssi. See erinevus määrab, kuidas rekombinatsioon toimub, nagu on näidatud ??.
Otseselise keelutsooniga pooljuhtides (joonisel ?? vasakul pool) langevad juhtivustsooni miinimum ja valentstsooni maksimum kokku ühel ja samal k-vektoril, mis võimaldab rekombinatsiooni ilma impulsi muutuseta. Seega saab energiat ja impulsi säilitada footonite emissiooni kaudu, mis viib tõhusale kiirgusrekombinatsioonile.Otseselise keelutsooniga pooljuhtides (joonisel ?? vasakul pool) langevad juhtivustsooni miinimum ja valentstsooni maksimum kokku ühel ja samal k-vektoril, mis võimaldab rekombinatsiooni ilma impulsi muutuseta. Seega saab energiat ja impulsi säilitada footonite emissiooni kaudu, mis viib tõhusale kiirgusrekombinatsioonile.
Kaudse energiaga pooljuhtides (pildil paremal) on energiaribade äärmuspunktid erinevate k-väärtuste juures, mistõttu on vajalik footon, et tagada vajalik impulsi muutus. Seetõttu on rekombinatsioon peamiselt footonide abil toimuv ja sisuliselt mittekiirgav.Kaudse energiaga pooljuhtides (pildil paremal) on energiaribade äärmuspunktid erinevate k-väärtuste juures, mistõttu on vajalik footon, et tagada vajalik impulsi muutus. Seetõttu on rekombinatsioon peamiselt footonide abil toimuv ja sisuliselt mittekiirgav.
Seega on rekombinatsioon, kus elektron ja auk rekombineeruvad ilma täiendava energia muutuseta, otsestes pooljuhtides kiirguslik ja kaudsetes pooljuhtides peamiselt footonide abil toimuv (mittekiirguslik).Seega on rekombinatsioon, kus elektron ja auk rekombineeruvad ilma täiendava energia muutuseta, otsestes pooljuhtides kiirguslik ja kaudsetes pooljuhtides peamiselt footonide abil toimuv (mittekiirguslik).
3. Langevini (bimolekulaarne) rekombinatsioon orgaanilistes pooljuhtides3. Langevini (bimolekulaarne) rekombinatsioon orgaanilistes pooljuhtides
Orgaanilistes pooljuhtides, eriti orgaanilistes valgusdioodides ja süsteemides, kus laengukandjate liikumist ei piira oluliselt lõksud, kirjeldatakse vabade elektronide ja aukude rekombinatsiooni tavaliselt bimolekulaarse protsessina, mille kiirus on \(R \propto np\).Orgaanilistes pooljuhtides, eriti orgaanilistes valgusdioodides ja süsteemides, kus laengukandjate liikumist ei piira oluliselt lõksud, kirjeldatakse vabade elektronide ja aukude rekombinatsiooni tavaliselt bimolekulaarse protsessina, mille kiirus on \(R \propto np\).
Üks levinumaid kirjeldusi on Langevini rekombinatsioon, milles bimolekulaarne rekombinatsioonikoefitsient määratakse laengukandjate liikuvuse abil. Füüsikaline mudel põhineb difusioonipiiratud kokkupõrke protsessil, mis on analoogne klassikaliste gaaside ja vedelike reaktsiooniteooriatega, kus liikuvad osakesed teevad juhuslikke liikumisi, kuni nad kohtuvad ja reageerivad. Langevini mudelis liiguvad elektronid ja augud materjalis termiliselt aktiveeritud hüppete (või difusiooni) kaudu ning rekombinatsioon toimub niipea, kui nad jõuavad üksteise vastastikuse Coulomb’i tõmbejõu mõjul üksteise lähedale. Seega ei piira rekombinatsiooni kiirust sisemine üleminekutõenäosus, vaid see, kui kiiresti laengukandjad suudavad üksteise leida, mis viib otse kiiruseni, mis on proportsionaalne nende liikuvuse ja kontsentratsiooniga.Üks levinumaid kirjeldusi on Langevini rekombinatsioon, milles bimolekulaarne rekombinatsioonikoefitsient määratakse laengukandjate liikuvuse abil. Füüsikaline mudel põhineb difusioonipiiratud kokkupõrke protsessil, mis on analoogne klassikaliste gaaside ja vedelike reaktsiooniteooriatega, kus liikuvad osakesed teevad juhuslikke liikumisi, kuni nad kohtuvad ja reageerivad. Langevini mudelis liiguvad elektronid ja augud materjalis termiliselt aktiveeritud hüppete (või difusiooni) kaudu ning rekombinatsioon toimub niipea, kui nad jõuavad üksteise vastastikuse Coulomb’i tõmbejõu mõjul üksteise lähedale. Seega ei piira rekombinatsiooni kiirust sisemine üleminekutõenäosus, vaid see, kui kiiresti laengukandjad suudavad üksteise leida, mis viib otse kiiruseni, mis on proportsionaalne nende liikuvuse ja kontsentratsiooniga.
\[R_{\mathrm{Langevin}} = \gamma \big(n p - n_{0} p_{0}\big)\] \[R_{\mathrm{Langevin}} = \gamma \big(n p - n_{0} p_{0}\big)\]
kooskoos
\[\gamma = \frac{q}{\varepsilon}\,(\mu_{n} + \mu_{p})\] \[\gamma = \frac{q}{\varepsilon}\,(\mu_{n} + \mu_{p})\]
kus \(q\) on elementaarlaeng, \(\varepsilon\) dielektriline läbitavus ja \(\mu_{n}, \mu_{p}\) laengukandjate liikuvus. See valem eeldab, et laengukandjad jäävad vabaks ja säilitavad liikuvuse, seega toimub rekombinatsioon niipea, kui elektronid ja augud Coulomb’i tõmbejõu mõjul kohtuvad.kus \(q\) on elementaarlaeng, \(\varepsilon\) dielektriline läbitavus ja \(\mu_{n}, \mu_{p}\) laengukandjate liikuvus. See valem eeldab, et laengukandjad jäävad vabaks ja säilitavad liikuvuse, seega toimub rekombinatsioon niipea, kui elektronid ja augud Coulomb’i tõmbejõu mõjul kohtuvad.
Sellistes süsteemides võib Langevini avaldis olla kasulikuks ligikaudseks hinnanguks või ülempiiriks rekombinatsioonile, arvestades, et rekombinatsiooni peamine piirav tegur on laengukandjate kokkupuute sagedus.Sellistes süsteemides võib Langevini avaldis olla kasulikuks ligikaudseks hinnanguks või ülempiiriks rekombinatsioonile, arvestades, et rekombinatsiooni peamine piirav tegur on laengukandjate kokkupuute sagedus.
4. Langevini mudeli piirangud korrastamata orgaanilistes pooljuhtides (OPV-des)4. Langevini mudeli piirangud korrastamata orgaanilistes pooljuhtides (OPV-des)
Korratutes orgaanilistes pooljuhtides, eriti orgaanilistes fotogalvaanilistes seadmetes, ei kehti enam Langevini mudeli aluseks olevad oletused. Laengukandjad on lokaliseeritud ja transport toimub hüppeprotsessi kaudu korratu olekutiheduse korral, seega ei ole rekombinatsioon enam tingitud ainult laengukandjate kokkupuutest reaalses ruumis.Korratutes orgaanilistes pooljuhtides, eriti orgaanilistes fotogalvaanilistes seadmetes, ei kehti enam Langevini mudeli aluseks olevad oletused. Laengukandjad on lokaliseeritud ja transport toimub hüppeprotsessi kaudu korratu olekutiheduse korral, seega ei ole rekombinatsioon enam tingitud ainult laengukandjate kokkupuutest reaalses ruumis.
Seetõttu tuleks Langevini rekombinatsioonimudelit vaadelda pigem kasuliku võrdluspunktina kui orgaaniliste fotogalvaaniliste seadmete realistliku kirjeldusena; täpse modelleerimise jaoks on vaja arvestada eraldi elektronide ja aukude püüdmisega ning rekombinatsioonimehhanismidega.Seetõttu tuleks Langevini rekombinatsioonimudelit vaadelda pigem kasuliku võrdluspunktina kui orgaaniliste fotogalvaaniliste seadmete realistliku kirjeldusena; täpse modelleerimise jaoks on vaja arvestada eraldi elektronide ja aukude püüdmisega ning rekombinatsioonimehhanismidega.
👉 Järgmine samm: Jätkake nüüd teemaga tasakaalustamata SRH rekombinatsioon/lõksustamine.👉 Järgmine samm: Jätkake nüüd teemaga tasakaalustamata SRH rekombinatsioon/lõksustamine.