Tasakaalust väljapoole jäävad laengukandjate kinnipüüdmise ja rekombinatsiooni protsessid, mis toimuvad Shockley-Read-Halli tüüpi lõksude olekutes.Tasakaalust väljapoole jäävad laengukandjate kinnipüüdmise ja rekombinatsiooni protsessid, mis toimuvad Shockley-Read-Halli tüüpi lõksude olekutes.
1. Sissejuhatus1. Sissejuhatus
Paljud lugejad kohtavad Shockley–Read–Halli (SRH) rekombinatsiooniga esmakordselt oma ülikooli tasemel füüsika tundides. Seda tutvustatakse sageli kui rekombinatsioonimehhanismi, mis toimub vabade ja kinnistunud laengukandjate vahel, ning seda võib kokku võtta järgmise tuntud ja lihtsustatud valemiga:Paljud lugejad kohtavad Shockley–Read–Halli (SRH) rekombinatsiooniga esmakordselt oma ülikooli tasemel füüsika tundides. Seda tutvustatakse sageli kui rekombinatsioonimehhanismi, mis toimub vabade ja kinnistunud laengukandjate vahel, ning seda võib kokku võtta järgmise tuntud ja lihtsustatud valemiga:
\[R_{\mathrm{SRH}} = \frac{np - n_{i}^{2}} {\tau_{p}(n + n_{1}) + \tau_{n}(p + p_{1})} \] \[R_{\mathrm{SRH}} = \frac{np - n_{i}^{2}} {\tau_{p}(n + n_{1}) + \tau_{n}(p + p_{1})} \]
kus:
- \(\tau_{n}\) ja \(\tau_{p}\) on elektronide ja aukude eluead, mis on seotud lõksuga.
- \(n_{1} = N_{C} \exp\!\big(-(E_{C} - E_{t})/k_{B}T\big)\) on efektiivne elektronitihedus, kui lõks on tasakaalus.
- \(p_{1} = N_{V} \exp\!\big(-(E_{t} - E_{V})/k_{B}T\big)\) on vastav aukude tihedus.
- \(E_{t}\) on lõksutaseme energia ja \(n_{i}\) on sisemise laengukandja kontsentratsioon.
- \(\tau_{n}\) ja \(\tau_{p}\) on elektronide ja aukude eluead, mis on seotud lõksuga.
- \(n_{1} = N_{C} \exp\!\big(-(E_{C} - E_{t})/k_{B}T\big)\) on efektiivne elektronitihedus, kui lõks on tasakaalus.
- \(p_{1} = N_{V} \exp\!\big(-(E_{t} - E_{V})/k_{B}T\big)\) on vastav aukude tihedus.
- \(E_{t}\) on lõksutaseme energia ja \(n_{i}\) on sisemise laengukandja kontsentratsioon.
See võrrand tuletati esmakordselt artiklis Shockley & Read, Physical Review 87, 835 (1952), ja seda on üksikasjalikumalt kirjeldatud juhendis olevas SRH teooria osas.See võrrand tuletati esmakordselt artiklis Shockley & Read, Physical Review 87, 835 (1952), ja seda on üksikasjalikumalt kirjeldatud juhendis olevas SRH teooria osas.
Siiski on oluline märkida, et ülaltoodud võrrand ei ole täielik. See lihtsustatud vorm on saadud algsest Shockley–Read–Halli analüüsist, kasutades seejuures mitmeid lihtsustavaid eeldusi:Siiski on oluline märkida, et ülaltoodud võrrand ei ole täielik. See lihtsustatud vorm on saadud algsest Shockley–Read–Halli analüüsist, kasutades seejuures mitmeid lihtsustavaid eeldusi:
- Püsiseisund: eeldatakse, et lõksu hõivatuse tase ei muutu ajas, mistõttu on püüdmise ja emissiooni määrad tasakaalus.Püsiseisund: eeldatakse, et lõksu hõivatuse tase ei muutu ajas, mistõttu on püüdmise ja emissiooni määrad tasakaalus.
- Üksainus püünise tase: rekombinatsioon toimub ühe, energiliselt terava defektitaseme kaudu, mis asub energiatasemel \(E_t\) ja paikneb energiatsoonide vahel.Üksainus püünise tase: rekombinatsioon toimub ühe, energiliselt terava defektitaseme kaudu, mis asub energiatasemel \(E_t\) ja paikneb energiatsoonide vahel.
Need oletused on täiesti sobivad materjalide puhul, mis sisaldavad vaid väheste lisanditega, kus lõksude abil toimiv rekombinatsioon mängib vaid vähest rolli ja üksik diskreetne lõksutase pakub piisava kirjelduse. Kuid kui Shockley–Read–Hall rekombinatsioon muutub domineerivaks protsessiks, nagu see sageli on amorfsetes pooljuhtides, muutub olukord. Sellistes süsteemides ei esine lõksud harva ühel kindlal energiatasemel, vaid moodustavad laia jaotuse olekute hulgas, mis asuvad juhtivusriba ja valentsriba vahel, mis tähendab, et olekute tiheduse kirjeldus on sobivam. Lisaks suurendab suur hulk hõivatud lõkse oluliselt lõksus olevat laengut, mis toimib mitte ainult rekombinatsioonikanalina, vaid ka laengukandjate reservuaarina, mis muudab elektrostaatilist potentsiaali kogu seadmes. See tähendab, et lõksude hõivatust tuleb käsitleda kooskõlas Poissoni võrrandiga, mitte kui passiivset taustaprotsessi. Lisaks takistab püsiseisundi oletus dünaamiliste protsesside kirjeldamist: ajas lahutavate eksperimentide või ajas muutuvate simulatsioonide korral areneb lõksude hõivatuse tase aja jooksul ja see areng on ise oluline rekombinatsiooni dünaamika jaoks. Seetõttu, kuigi kompaktne SRH valem on väärtuslik lähtepunkt, tuleb seda üldistada materjalide puhul, kus on suur lõksude tihedus, või olukordades, kus on oluline mitte-tasakaaluline dünaamika.Need oletused on täiesti sobivad materjalide puhul, mis sisaldavad vaid väheste lisanditega, kus lõksude abil toimiv rekombinatsioon mängib vaid vähest rolli ja üksik diskreetne lõksutase pakub piisava kirjelduse. Kuid kui Shockley–Read–Hall rekombinatsioon muutub domineerivaks protsessiks, nagu see sageli on amorfsetes pooljuhtides, muutub olukord. Sellistes süsteemides ei esine lõksud harva ühel kindlal energiatasemel, vaid moodustavad laia jaotuse olekute hulgas, mis asuvad juhtivusriba ja valentsriba vahel, mis tähendab, et olekute tiheduse kirjeldus on sobivam. Lisaks suurendab suur hulk hõivatud lõkse oluliselt lõksus olevat laengut, mis toimib mitte ainult rekombinatsioonikanalina, vaid ka laengukandjate reservuaarina, mis muudab elektrostaatilist potentsiaali kogu seadmes. See tähendab, et lõksude hõivatust tuleb käsitleda kooskõlas Poissoni võrrandiga, mitte kui passiivset taustaprotsessi. Lisaks takistab püsiseisundi oletus dünaamiliste protsesside kirjeldamist: ajas lahutavate eksperimentide või ajas muutuvate simulatsioonide korral areneb lõksude hõivatuse tase aja jooksul ja see areng on ise oluline rekombinatsiooni dünaamika jaoks. Seetõttu, kuigi kompaktne SRH valem on väärtuslik lähtepunkt, tuleb seda üldistada materjalide puhul, kus on suur lõksude tihedus, või olukordades, kus on oluline mitte-tasakaaluline dünaamika.
Et neid erinevusi, mis on olemas püsiseisundi Shockley–Read–Hall’i formalismi ja algses töös esitatud laiemas käsitluses, täielikult mõista ja arvesse võtta, peame põhjalikumalt uurima sellele aluseks olevat teooriat.Et neid erinevusi, mis on olemas püsiseisundi Shockley–Read–Hall’i formalismi ja algses töös esitatud laiemas käsitluses, täielikult mõista ja arvesse võtta, peame põhjalikumalt uurima sellele aluseks olevat teooriat.
2. Dünaamilise SRH võrrandi mõistmine2. Dünaamilise SRH võrrandi mõistmine
Selleks, et tõeliselt mõista, mida Shockley–Read–Halli (SRH) formalism tähendab, peame tähelepanu pöörama sellele, kuidas algsed autorid selle välja töötasid. Nad koostasid võrrandi, mis kirjeldab, kuidas pooljuhtmaterjali juhtivusriba vahelises lõhes asuva lõksu oleku täituvus muutub. See võrrand on esitatud allpool ja illustreeritud skeemiliselt ??-s. See kirjeldab, kuidas lõksus olevate laengukandjate arv muutub seoses nende kinnipüüdmise ja vabanemisega.Selleks, et tõeliselt mõista, mida Shockley–Read–Halli (SRH) formalism tähendab, peame tähelepanu pöörama sellele, kuidas algsed autorid selle välja töötasid. Nad koostasid võrrandi, mis kirjeldab, kuidas pooljuhtmaterjali juhtivusriba vahelises lõhes asuva lõksu oleku täituvus muutub. See võrrand on esitatud allpool ja illustreeritud skeemiliselt ??-s. See kirjeldab, kuidas lõksus olevate laengukandjate arv muutub seoses nende kinnipüüdmise ja vabanemisega.
\[ \frac{dn_t}{dt} = r_{ec} - r_{ee} - r_{hc} + r_{he} \] \[ \frac{dn_t}{dt} = r_{ec} - r_{ee} - r_{hc} + r_{he} \]
Selles avaldises vastavad neli liiget neljale võimalikule laengukandjate voolule, mis on seotud elektroni lõksuga. Liige \(r_{ec}\) tähistab elektronide püüdmist vabade elektronide hulgast lõksu, samas kui \(r_{ee}\) tähistab elektronide emissiooni tagasi vabasse energiatasemesse. Samamoodi on \(r_{hc}\) aukude püüdmise kiirus lõksu ja \(r_{he}\) aukude emissiooni kiirus tagasi vabade aukude hulka. Üheskoos kirjeldavad need protsessid üksikasjalikku tasakaalu laengukandjate voolus, mis toimub ühes konkreetses lõksutasemes.Selles avaldises vastavad neli liiget neljale võimalikule laengukandjate voolule, mis on seotud elektroni lõksuga. Liige \(r_{ec}\) tähistab elektronide püüdmist vabade elektronide hulgast lõksu, samas kui \(r_{ee}\) tähistab elektronide emissiooni tagasi vabasse energiatasemesse. Samamoodi on \(r_{hc}\) aukude püüdmise kiirus lõksu ja \(r_{he}\) aukude emissiooni kiirus tagasi vabade aukude hulka. Üheskoos kirjeldavad need protsessid üksikasjalikku tasakaalu laengukandjate voolus, mis toimub ühes konkreetses lõksutasemes.
On kasulik käsitleda neid erinevaid mõjusid eraldi. Elektronide püüdmise ja emissiooni tingimused (\(r_{ec}\), \(r_{ee}\)) kirjeldavad puhtalt laengu kinnipüüdmist, nagu tavaliselt arvatakse, et elektronide kogumise punktid toimivad. Aukude püüdmise ja emissiooni tingimused (\(r_{hc}\), \(r_{he}\)) kirjeldavad rekombinatsiooni, kuna need kujutavad endast kinnipüüdmise punktis olevate laengukandjate hävimist või taastumist, mis toimub seoses vaba aukude populatsiooniga. Oluline on see, et kinnipüüdmise punkt sisaldab tegelikult laengut – see ei ole lihtsalt matemaatiline punkt, kuhu rekombinatsioon toimub, vaid tegelik laengukandjate reservuaar, mida tuleb arvesse võtta nii rekombinatsiooni kui ka seadme elektrostaatika modelleerimisel.On kasulik käsitleda neid erinevaid mõjusid eraldi. Elektronide püüdmise ja emissiooni tingimused (\(r_{ec}\), \(r_{ee}\)) kirjeldavad puhtalt laengu kinnipüüdmist, nagu tavaliselt arvatakse, et elektronide kogumise punktid toimivad. Aukude püüdmise ja emissiooni tingimused (\(r_{hc}\), \(r_{he}\)) kirjeldavad rekombinatsiooni, kuna need kujutavad endast kinnipüüdmise punktis olevate laengukandjate hävimist või taastumist, mis toimub seoses vaba aukude populatsiooniga. Oluline on see, et kinnipüüdmise punkt sisaldab tegelikult laengut – see ei ole lihtsalt matemaatiline punkt, kuhu rekombinatsioon toimub, vaid tegelik laengukandjate reservuaar, mida tuleb arvesse võtta nii rekombinatsiooni kui ka seadme elektrostaatika modelleerimisel.
2. Vabanemise ja kinnipüüdmise tõenäosus2. Vabanemise ja kinnipüüdmise tõenäosus
Lõksu interaktsiooniga seotud laengukandjate püüdmise ja väljapääsu määrasid on kokku võetud tabelis all, samas kui vastavad väljapääsu tõenäosused on toodud allolevatel valemitel. Shockley–Read–Hall teooria oluline omadus on väljapääsu tõenäosuse tugev sõltuvus lõksu energiast. Lõksu lähedal asuvad laengukandjad pääsevad sellest suhteliselt kergesti välja, samas kui sügavamates lõksudes olevate laengukandjate väljapääsu tõenäosus on palju väiksem. See käitumine kajastub otse väljapääsu tõenäosuse avaldiste eksponentsiaalses osas. Vastupidi, laengukandja püüdmise tõenäosus ei sõltu lõksu sügavusest, vaid ainult sellest, kas lõks on tühi või hõivatud. Tühi lõks püüab läheneva laengukandja tõenäoliselt, samas kui täielikult hõivatud lõks ei suuda täiendavaid laengukandjaid püüda. Tabelist tabel 9.1 on näha, et need põhimõtted on väljendatud matemaatiliselt püüdmise ja väljapääsu määras. Kokkuvõttes kirjeldavad need süsteemi, milles laengukandjad satuvad kergesti lõksudesse, millega on üha raskem välja pääseda, kui lõksud asuvad suuremas energias, ning kus nii elektrone kui ka auke saab püüda. Kui mõlemad tüüpi laengukandjad asuvad samas lõksus, toimub loomulikult rekombinatsioon.Lõksu interaktsiooniga seotud laengukandjate püüdmise ja väljapääsu määrasid on kokku võetud tabelis all, samas kui vastavad väljapääsu tõenäosused on toodud allolevatel valemitel. Shockley–Read–Hall teooria oluline omadus on väljapääsu tõenäosuse tugev sõltuvus lõksu energiast. Lõksu lähedal asuvad laengukandjad pääsevad sellest suhteliselt kergesti välja, samas kui sügavamates lõksudes olevate laengukandjate väljapääsu tõenäosus on palju väiksem. See käitumine kajastub otse väljapääsu tõenäosuse avaldiste eksponentsiaalses osas. Vastupidi, laengukandja püüdmise tõenäosus ei sõltu lõksu sügavusest, vaid ainult sellest, kas lõks on tühi või hõivatud. Tühi lõks püüab läheneva laengukandja tõenäoliselt, samas kui täielikult hõivatud lõks ei suuda täiendavaid laengukandjaid püüda. Tabelist tabel 9.1 on näha, et need põhimõtted on väljendatud matemaatiliselt püüdmise ja väljapääsu määras. Kokkuvõttes kirjeldavad need süsteemi, milles laengukandjad satuvad kergesti lõksudesse, millega on üha raskem välja pääseda, kui lõksud asuvad suuremas energias, ning kus nii elektrone kui ka auke saab püüda. Kui mõlemad tüüpi laengukandjad asuvad samas lõksus, toimub loomulikult rekombinatsioon.
| MehhanismMehhanism | SümbolSümbol | VäljendusVäljendus |
|---|---|---|
| Elektronide kinnipüüdmise kiirusElektronide kinnipüüdmise kiirus | \(r_{ec}\)\(r_{ec}\) | \(n v_{th} \sigma_{n} N_{t} (1-f)\)\(n v_{th} \sigma_{n} N_{t} (1-f)\) |
| Elektronide väljapääsu kiirusElektronide väljapääsu kiirus | \(r_{ee}\)\(r_{ee}\) | \(e_{n} N_{t} f\)\(e_{n} N_{t} f\) |
| Aukude tuvastamise määrAukude tuvastamise määr | \(r_{hc}\)\(r_{hc}\) | \(p v_{th} \sigma_{p} N_{t} f\)\(p v_{th} \sigma_{p} N_{t} f\) |
| Aukude kaevandamise määrAukude kaevandamise määr | \(r_{he}\)\(r_{he}\) | \(e_{p} N_{t} (1-f)\)\(e_{p} N_{t} (1-f)\) |
Vabanemise tõenäosused on esitatud järgmiselt:Vabanemise tõenäosused on esitatud järgmiselt:
\[\label{eq:taile} e_n=v_{th}\sigma_{n} N_{c} exp \left ( \frac{E_t-E_c}{kT}\right )\]\[\label{eq:taile} e_n=v_{th}\sigma_{n} N_{c} exp \left ( \frac{E_t-E_c}{kT}\right )\]
jaja
\[ e_p = v_{th} \sigma_{p} N_{v} \exp\!\left( \frac{E_{v} - E_{t}}{kT} \right) \] \[ e_p = v_{th} \sigma_{p} N_{v} \exp\!\left( \frac{E_{v} - E_{t}}{kT} \right) \]
The occupation function is given by the equation, \[f(E_{t},F_{t})=\frac{1}{e^{\frac{E_{t}-F_{t}}{kT}}+1}\] Where, \(E_{t}\) is the trap level, and \(F_{t}\) is the Fermi-Level of the trap.
3. Ühest haavatavusest teise ja lõpuks teenuse keelamine.3. Ühest haavatavusest teise ja lõpuks teenuse keelamine.
Kuni siiani ja nagu on näidatud joonisel Fig. 9.1, oleme arutanud üheainsa lõksutasandi käitumist („lilla lõks”). Reaalselt häiritud pooljuhtides ei domineeri aga reeglina ühe diskreetse tasandi kaudu rekombinatsioon. Selle asemel on olemas lõksutasandite jaotus, mis ulatub üle juhtivus- ja valentsribade servadest, hõlmates kogu keeluala. See tähendab, et me peame kirjeldama mitte ainult elektronlõkse, vaid ka augulõkse ning nende vastavaid kontsentratsioone energia funktsioonina.Kuni siiani ja nagu on näidatud joonisel Fig. 9.1, oleme arutanud üheainsa lõksutasandi käitumist („lilla lõks”). Reaalselt häiritud pooljuhtides ei domineeri aga reeglina ühe diskreetse tasandi kaudu rekombinatsioon. Selle asemel on olemas lõksutasandite jaotus, mis ulatub üle juhtivus- ja valentsribade servadest, hõlmates kogu keeluala. See tähendab, et me peame kirjeldama mitte ainult elektronlõkse, vaid ka augulõkse ning nende vastavaid kontsentratsioone energia funktsioonina.
Selleks kirjeldatakse lõksude tihedust olekutiheduse funktsiooniga \(\rho(E)\), mille saab määrata mis tahes analüütilisse vormi, mis sobib uuritava materjali jaoks. Selles näites kasutame lõksude olekute eksponentsiaalset jaotust:Selleks kirjeldatakse lõksude tihedust olekutiheduse funktsiooniga \(\rho(E)\), mille saab määrata mis tahes analüütilisse vormi, mis sobib uuritava materjali jaoks. Selles näites kasutame lõksude olekute eksponentsiaalset jaotust:
\[ \rho^{e/h}(E) = N^{e/h} \exp\!\left( \frac{E}{E_{u}^{e/h}} \right), \] \[ \rho^{e/h}(E) = N^{e/h} \exp\!\left( \frac{E}{E_{u}^{e/h}} \right), \]
kus \(N^{e/h}\) on olekutihedus energiaribade piiril (LUMO või HOMO), mõõdetuna olekute arvuna elektronvolti kohta, ja \(E_{u}^{e/h}\) on iseloomulik kaldenurgaga seotud energia, mis määrab eksponentsiaalse lõigu. Seejärel arvutatakse konkreetse energiatasemega seotud efektiivne lõksutihedus, võttes keskmise üle energiaintervalli \(\Delta E\), mis esitab lõksu:kus \(N^{e/h}\) on olekutihedus energiaribade piiril (LUMO või HOMO), mõõdetuna olekute arvuna elektronvolti kohta, ja \(E_{u}^{e/h}\) on iseloomulik kaldenurgaga seotud energia, mis määrab eksponentsiaalse lõigu. Seejärel arvutatakse konkreetse energiatasemega seotud efektiivne lõksutihedus, võttes keskmise üle energiaintervalli \(\Delta E\), mis esitab lõksu:
\[ N_{t}(E) = \frac{ \int_{E - \Delta E / 2}^{E + \Delta E / 2} \rho^{e}(E)\, dE }{ \Delta E }. \] \[ N_{t}(E) = \frac{ \int_{E - \Delta E / 2}^{E + \Delta E / 2} \rho^{e}(E)\, dE }{ \Delta E }. \]
Praktikas jagab mudel jaotuse lõplikuks arvuks tasemeid. Iga taseme jaoks koostame eraldi võrrandi, nagu varem kirjeldatud, ja määrame sellele vastava tiheduse \(N_t\). Tavaliselt kasutatakse nii juhtivus- kui ka valentsribas kolmest kuni kakskümmend tasemet, millest igaüks võib salvestada laengut. Seejärel seostatakse kogu salvestatud laeng enesekonsistentse viisiga Poissoni võrrandiga, tagades, et seadme elektrostaatiline profiil võtab arvesse tasemete täituvuse.Praktikas jagab mudel jaotuse lõplikuks arvuks tasemeid. Iga taseme jaoks koostame eraldi võrrandi, nagu varem kirjeldatud, ja määrame sellele vastava tiheduse \(N_t\). Tavaliselt kasutatakse nii juhtivus- kui ka valentsribas kolmest kuni kakskümmend tasemet, millest igaüks võib salvestada laengut. Seejärel seostatakse kogu salvestatud laeng enesekonsistentse viisiga Poissoni võrrandiga, tagades, et seadme elektrostaatiline profiil võtab arvesse tasemete täituvuse.
Lõpetuseks on näha, et lõksude abil toimuvate rekombinatsioonitermid ilmuvad selgelt laengukandjate pidevuse võrrandites. Näiteks väljendatakse Shockley–Read–Halli rekombinatsioonikiirust järgmiselt:Lõpetuseks on näha, et lõksude abil toimuvate rekombinatsioonitermid ilmuvad selgelt laengukandjate pidevuse võrrandites. Näiteks väljendatakse Shockley–Read–Halli rekombinatsioonikiirust järgmiselt:
\[ R_{\mathrm{SRH}} = r_{hc} - r_{he} \;=\; r_{ec} - r_{ee}, \] \[ R_{\mathrm{SRH}} = r_{hc} - r_{he} \;=\; r_{ec} - r_{ee}, \]
See seos ühendab elektronide ja aukude püüdmise ja vabanemise määra otsejuhtselt juhtivus- ja valentsribas olevate laengukandjate tasakaaluga. Nii kirjeldatakse nii püüdmise kui ka rekombinatsiooniprotsesse ühtviisi ning nende mõju integreeritakse loomulikult seadme toimimist reguleerivatesse pidevuse ja Poissoni võrranditesse.See seos ühendab elektronide ja aukude püüdmise ja vabanemise määra otsejuhtselt juhtivus- ja valentsribas olevate laengukandjate tasakaaluga. Nii kirjeldatakse nii püüdmise kui ka rekombinatsiooniprotsesse ühtviisi ning nende mõju integreeritakse loomulikult seadme toimimist reguleerivatesse pidevuse ja Poissoni võrranditesse.
LõpptulemusLõpptulemus
Täieliku Shockley–Read–Hall võrrandisüsteemi lahendamise tulemus nii energia- kui ka asendiruumi kontekstis kogu seadme ulatuses on see, et me saame kirjeldada, kus laeng asub, mitte ainult asendi, vaid ka energia mõttes. See võimaldab meil mõista laengu dünaamikat, mis on domineeriv suurel määral korrastamata materjalides. Näide on toodud ??, kus me simuleerime J–V-graafikut pimedates tingimustes, suurendades rakendatavat pinge 0 V-lt. Pinge tõustes süstitakse laengukandjaid kontaktidest ja need täidavad järk-järgult lõksude olekuid. Need lõksus olevad laengud toimivad üheaegselt rekombinatsioonikeskustena ja ruumilaengu allikatena, mis muudavad elektrostaatilist potentsiaali kogu seadmes. Nende efektide arvestamata jätmine muudab mis tahes seadme simulatsiooni mittetäielikuks ja tõenäoliselt ka ebatäpseks. Üksikasjalik arutelu selle üle, miks lõksude olekud peavad olema sellistes mudelites, on esitatud selles osas.Täieliku Shockley–Read–Hall võrrandisüsteemi lahendamise tulemus nii energia- kui ka asendiruumi kontekstis kogu seadme ulatuses on see, et me saame kirjeldada, kus laeng asub, mitte ainult asendi, vaid ka energia mõttes. See võimaldab meil mõista laengu dünaamikat, mis on domineeriv suurel määral korrastamata materjalides. Näide on toodud ??, kus me simuleerime J–V-graafikut pimedates tingimustes, suurendades rakendatavat pinge 0 V-lt. Pinge tõustes süstitakse laengukandjaid kontaktidest ja need täidavad järk-järgult lõksude olekuid. Need lõksus olevad laengud toimivad üheaegselt rekombinatsioonikeskustena ja ruumilaengu allikatena, mis muudavad elektrostaatilist potentsiaali kogu seadmes. Nende efektide arvestamata jätmine muudab mis tahes seadme simulatsiooni mittetäielikuks ja tõenäoliselt ka ebatäpseks. Üksikasjalik arutelu selle üle, miks lõksude olekud peavad olema sellistes mudelites, on esitatud selles osas.
👉 Järgmine samm: Jätkake nüüd tegevusega analüütiline püsiseisundi SRH rekombinatsioon.👉 Järgmine samm: Jätkake nüüd tegevusega analüütiline püsiseisundi SRH rekombinatsioon.