Cooke kolmikobjektiivi kasutusjuhend (osa B): optiliste omaduste analüüsCooke kolmikobjektiivi kasutusjuhend (osa B): optiliste omaduste analüüs
Sissejuhatus: aberratsioonide uurimine kitsa valgusvihuga.Sissejuhatus: aberratsioonide uurimine kitsa valgusvihuga.
A-osas jälgisime laia valgusvihku, mis läbis Cooke Triplet objektiivi, ja kinnitasime, et süsteem loob detektorile pildi. Samuti uurisime, kuidas optiline süsteem nõrgendab teatud valguslainepikkusi rohkem kui teisi. Selles osas kasutame väikest valgusvihku, millel on vähem kiirte, et uurida süsteemi pildistamisomadusi. Piirates valgusallika ruumilist ulatust, jäävad üksikud kiirtepaketid detektoril eristatavaks, mis võimaldab teil näha, kuidas erinevad pupilli piirkonnad ja erinevad lainepikkused kujunevad pildis ruumilisteks moonutusteks. Kui valgusallikat nihutatakse teljest, paljastab selle muutuva kujutise otse optilise süsteemi aluseks olevad aberratsioonid. Kaks olulist punkti, mida peaksite selle osa läbimisel meeles pidama:A-osas jälgisime laia valgusvihku, mis läbis Cooke Triplet objektiivi, ja kinnitasime, et süsteem loob detektorile pildi. Samuti uurisime, kuidas optiline süsteem nõrgendab teatud valguslainepikkusi rohkem kui teisi. Selles osas kasutame väikest valgusvihku, millel on vähem kiirte, et uurida süsteemi pildistamisomadusi. Piirates valgusallika ruumilist ulatust, jäävad üksikud kiirtepaketid detektoril eristatavaks, mis võimaldab teil näha, kuidas erinevad pupilli piirkonnad ja erinevad lainepikkused kujunevad pildis ruumilisteks moonutusteks. Kui valgusallikat nihutatakse teljest, paljastab selle muutuva kujutise otse optilise süsteemi aluseks olevad aberratsioonid. Kaks olulist punkti, mida peaksite selle osa läbimisel meeles pidama:
- Optilise telje lähedalt läbivad valguskiired on need, mis sisenevad objektiivi selle keskpunkti lähedalt ja liiguvad sirgelt läbi. Need näitavad, kui hästi objektiiv valgust kõige lihtsamal juhul fokuseerib, kui objekt asub otse objektiivi ees. Kõik siin nähtavad hägustused või värvide eraldumised on tingitud objektiivi valgust murdvate omaduste ebatäiuslikkusest, isegi ideaalse joondamise korral.Optilise telje lähedalt läbivad valguskiired on need, mis sisenevad objektiivi selle keskpunkti lähedalt ja liiguvad sirgelt läbi. Need näitavad, kui hästi objektiiv valgust kõige lihtsamal juhul fokuseerib, kui objekt asub otse objektiivi ees. Kõik siin nähtavad hägustused või värvide eraldumised on tingitud objektiivi valgust murdvate omaduste ebatäiuslikkusest, isegi ideaalse joondamise korral.
- Teljest väljapoole suunatud valguskiired lähtuvad punktidest, mis asuvad veidi läätsest kaugemal. Need kiired mõjutavad pildi kvaliteeti, eriti pildi keskpunktist eemal. Mida kaugemale teljest liigutakse, seda märgatavamad muutuvad moonutused ja värvimuutused, mis näitavad, kuidas lääts pildi servade lähedal toimib.Teljest väljapoole suunatud valguskiired lähtuvad punktidest, mis asuvad veidi läätsest kaugemal. Need kiired mõjutavad pildi kvaliteeti, eriti pildi keskpunktist eemal. Mida kaugemale teljest liigutakse, seda märgatavamad muutuvad moonutused ja värvimuutused, mis näitavad, kuidas lääts pildi servade lähedal toimib.
AlustamineAlustamine
Seadme struktuuri vaates klõpsake parempoolse hiireklahviga rohelisel valgusallikal ja valige menüüst „Redigeeri objekti”, nagu on näidatud pildil ??. See avab valgusallika redaktori, kus me saame reguleerida (i) valgust kiirgava pinna füüsilist suurust ja (ii) valguskiirte arvu, mis sellelt pinnalt lähtuvad.Seadme struktuuri vaates klõpsake parempoolse hiireklahviga rohelisel valgusallikal ja valige menüüst „Redigeeri objekti”, nagu on näidatud pildil ??. See avab valgusallika redaktori, kus me saame reguleerida (i) valgust kiirgava pinna füüsilist suurust ja (ii) valguskiirte arvu, mis sellelt pinnalt lähtuvad.
Vahekaardil „Objekt” (??) määrake dx = 0.25 cm ja dy = 0.25 cm. Väärtust dz saate jätta muutmata (antud konfiguratsioonis on lähtematerjaliks 2D-leht). Seejärel lülituge vahekaardile „Konfigureeri” (??) ja määrake väärtused: kiirte arv x = 20 ja kiirte arv y = 20. See tagab hõreda, kuid informatiivse valimi: piisava arvu kiirte, et näidata laigu kuju, ilma et see muutuks ühtlaseks massiks.Vahekaardil „Objekt” (??) määrake dx = 0.25 cm ja dy = 0.25 cm. Väärtust dz saate jätta muutmata (antud konfiguratsioonis on lähtematerjaliks 2D-leht). Seejärel lülituge vahekaardile „Konfigureeri” (??) ja määrake väärtused: kiirte arv x = 20 ja kiirte arv y = 20. See tagab hõreda, kuid informatiivse valimi: piisava arvu kiirte, et näidata laigu kuju, ilma et see muutuks ühtlaseks massiks.
dx ja dy, et luua kompaktne lähtekoodiplokk.Vahekaardil „Objekt” vähendage väärtuseid dx ja dy, et luua kompaktne lähtekoodiplokk.
Sulgege redaktor ja keerake 3D-vaadet, et saaksite näha ühes reas lähtepunkti, kolme objektiivi ja detektorit. Paigutage valgusallikas nii, et kitsas valgusvihk suunatakse esimese (punase) elemendi keskele, nagu on näidatud joonisel ??.Sulgege redaktor ja keerake 3D-vaadet, et saaksite näha ühes reas lähtepunkti, kolme objektiivi ja detektorit. Paigutage valgusallikas nii, et kitsas valgusvihk suunatakse esimese (punase) elemendi keskele, nagu on näidatud joonisel ??.
Klõpsake nuppu „Käivita simulatsioon”, seejärel avage vaheleht „Tulemused”, navigeerige asukohta detector0 ja avage RAY_image.csv, et vaadata teljejoonel asuva punkti diagrammi (??).Klõpsake nuppu „Käivita simulatsioon”, seejärel avage vaheleht „Tulemused”, navigeerige asukohta detector0 ja avage RAY_image.csv, et vaadata teljejoonel asuva punkti diagrammi (??).
Kui valgusallikas on paigutatud otse objektiivi ette (teljejoonele), jõuab valgus detektorini väikese, ligikaudu ringikujulise kimbu kujul. Isegi selles lihtsas olukorras annab pilt juba teada mitmeid olulisi asju selle kohta, kuidas objektiiv valgust fokuseerib.Kui valgusallikas on paigutatud otse objektiivi ette (teljejoonele), jõuab valgus detektorini väikese, ligikaudu ringikujulise kimbu kujul. Isegi selles lihtsas olukorras annab pilt juba teada mitmeid olulisi asju selle kohta, kuidas objektiiv valgust fokuseerib.
- See, kui laialt valgus on hajutatud: valgus ei lange üheleainsale pikslile, vaid moodustab väikese laiguta. See tähendab, et detektor ei ole paigutatud nii, et see oleks iga valguskiire jaoks täpselt ühes ideaalses fookuspunktis. Mõningane hajumine on normaalne, sest valgusallikal on piiratud suurus ja reaalsed läätsed ei suuna kunagi kõiki valguskiiri täpselt samasse punkti.See, kui laialt valgus on hajutatud: valgus ei lange üheleainsale pikslile, vaid moodustab väikese laiguta. See tähendab, et detektor ei ole paigutatud nii, et see oleks iga valguskiire jaoks täpselt ühes ideaalses fookuspunktis. Mõningane hajumine on normaalne, sest valgusallikal on piiratud suurus ja reaalsed läätsed ei suuna kunagi kõiki valguskiiri täpselt samasse punkti.
- Plaastri üldine kuju: klastri kujund on enamasti ümmargune, mitte piklik ühes suunas. See on hea näitaja ja viitab sellele, et objektiiv fokusseerib valgust tasakaalustatud viisil. Suur piklikkus viitaks tavaliselt halvale joondamisele või sellele, et detektori tasand on kaugel optimaalsest fookusepunktist.Plaastri üldine kuju: klastri kujund on enamasti ümmargune, mitte piklik ühes suunas. See on hea näitaja ja viitab sellele, et objektiiv fokusseerib valgust tasakaalustatud viisil. Suur piklikkus viitaks tavaliselt halvale joondamisele või sellele, et detektori tasand on kaugel optimaalsest fookusepunktist.
- Kuidas erinevad värvid on paigutatud: värvilised punktid asuvad üksteise lähedal, kuid ei kata täielikult üksteist. See näitab, et erinevad värvid on läätses veidi erinevates sügavustes fookuses. Kuna detektor on fikseeritud ühes asendis, ilmub see punktis väikese värvierinevusena.Kuidas erinevad värvid on paigutatud: värvilised punktid asuvad üksteise lähedal, kuid ei kata täielikult üksteist. See näitab, et erinevad värvid on läätses veidi erinevates sügavustes fookuses. Kuna detektor on fikseeritud ühes asendis, ilmub see punktis väikese värvierinevusena.
Teljest väljapoole jäävad aberratsioonid: väljaku nihkumine, koom ja astigmatism.Teljest väljapoole jäävad aberratsioonid: väljaku nihkumine, koom ja astigmatism.
Nüüd nihutame valgusallika veidi läätsest kaugemale. See aitab meil testida, kuidas lääts loob pilte, mis ei asu pildi keskel. Optilised aberratsioonid on läätsede valguse murdmise ebatäiuslikkused ja need muutuvad märgatavamaks, kui liigume pildi servade poole. Selle asemel, et luua selge, ümmargune punkt, hajub valgus sageli ebaühtlaselt, tekitades asümmeetrilise hägustuse, millel on selge suund või kuju.Nüüd nihutame valgusallika veidi läätsest kaugemale. See aitab meil testida, kuidas lääts loob pilte, mis ei asu pildi keskel. Optilised aberratsioonid on läätsede valguse murdmise ebatäiuslikkused ja need muutuvad märgatavamaks, kui liigume pildi servade poole. Selle asemel, et luua selge, ümmargune punkt, hajub valgus sageli ebaühtlaselt, tekitades asümmeetrilise hägustuse, millel on selge suund või kuju.
3D-vaates lohistage valgusallikas ülespoole, nii et see ei paistaks enam läbi esimese objektiivi keskosa, nagu on näidatud pildil ??. Hoidke valgusvihk suunatud samas suunas. See loob nihutatud fookuspunkti, mis tähendab, et me kujutame punkti, mis asub stseenist eemal, selle asemel, et kallutaksime kaamerat või muudaksime selle suund.3D-vaates lohistage valgusallikas ülespoole, nii et see ei paistaks enam läbi esimese objektiivi keskosa, nagu on näidatud pildil ??. Hoidke valgusvihk suunatud samas suunas. See loob nihutatud fookuspunkti, mis tähendab, et me kujutame punkti, mis asub stseenist eemal, selle asemel, et kallutaksime kaamerat või muudaksime selle suund.
Käivita simulatsioon uuesti ja avage RAY_image.csv uuesti programmis detector0 (??).Käivita simulatsioon uuesti ja avage RAY_image.csv uuesti programmis detector0 (??).
Võrreldes teljejoonega saadud tulemusega, peaks kohe silma ilmuma kolm muutust:Võrreldes teljejoonega saadud tulemusega, peaks kohe silma ilmuma kolm muutust:
- Pildivälja nihkumine: pilt ei ole enam detektori kujutise keskel. Isegi kui objektiiv loob terava pildi, projekteerub väljastpoolne pildipunkt detektoril erinevasse asendisse. See nihkumine on ootuspärane ja kuulub pildistamise tavalise geomeetria juurde.Pildivälja nihkumine: pilt ei ole enam detektori kujutise keskel. Isegi kui objektiiv loob terava pildi, projekteerub väljastpoolne pildipunkt detektoril erinevasse asendisse. See nihkumine on ootuspärane ja kuulub pildistamise tavalise geomeetria juurde.
- Koma (asümmeetria): valguspunkt muutub märgatavalt ühekülgseks, mitte ümmarguseks. Praktiliselt tähendab koma seda, et erinevad pupilli tsoonid ei lange täpselt ideaalsesse pildipunkti, vaid nihkuvad sellest erineva määra võrra, mistõttu tekib heledam keskus ja laialt hajuv, suunaline halo, mitte sümmeetriline hägusus.Koma (asümmeetria): valguspunkt muutub märgatavalt ühekülgseks, mitte ümmarguseks. Praktiliselt tähendab koma seda, et erinevad pupilli tsoonid ei lange täpselt ideaalsesse pildipunkti, vaid nihkuvad sellest erineva määra võrra, mistõttu tekib heledam keskus ja laialt hajuv, suunaline halo, mitte sümmeetriline hägusus.
- Astigmatism / väljaku kõverus (suunaline hajumine): valguspunkt on teljest kaugemal rohkem ühes suunas pikendatud. See on tavaline märk, et tangentsiaalsed ja saggiaalsed valguskiirte kimbud eelistaksid erinevaid optimaalseid fookustasandeid. Fikseeritud detektori tasandil näib üks suund olevat fookuse lähedal, samas kui ortogonaalne suund on endiselt fookusest väljas.Astigmatism / väljaku kõverus (suunaline hajumine): valguspunkt on teljest kaugemal rohkem ühes suunas pikendatud. See on tavaline märk, et tangentsiaalsed ja saggiaalsed valguskiirte kimbud eelistaksid erinevaid optimaalseid fookustasandeid. Fikseeritud detektori tasandil näib üks suund olevat fookuse lähedal, samas kui ortogonaalne suund on endiselt fookusest väljas.
Samuti on näha, et värvide eraldumine on suurem, kui vaadata pilti teljest väljast. See on lateraalne kromaatiline aberratsioon: erinevad lainepikkused langevad pilditasandil veidi erinevatesse lateraalsetesse asenditesse, mis ilmneb värviliste joonte või laikudena pildil. Hästi korrigeeritud fotograafilise objektiivi puhul seda kontrollitakse (kuid see ei kao täielikult) ja see muutub tavaliselt märgatavamaks pildi servade suunas.Samuti on näha, et värvide eraldumine on suurem, kui vaadata pilti teljest väljast. See on lateraalne kromaatiline aberratsioon: erinevad lainepikkused langevad pilditasandil veidi erinevatesse lateraalsetesse asenditesse, mis ilmneb värviliste joonte või laikudena pildil. Hästi korrigeeritud fotograafilise objektiivi puhul seda kontrollitakse (kuid see ei kao täielikult) ja see muutub tavaliselt märgatavamaks pildi servade suunas.
Peamine järeldus on see, et Cooke Triplet käitub nagu tõeline ajalooline fotograafiline objektiiv: sellel on hea pildikvaliteet keskel ja seejärel suureneb aberratsioonide (koma, astigmatism, värvihäired) hulk, kui vaade nihkub teljest. Just see teeb sellest hea näite õpetamisel: saab näha, kuidas "õpiku" järgsed aberratsioonid ilmnevad juba lihtsa nihke korral.Peamine järeldus on see, et Cooke Triplet käitub nagu tõeline ajalooline fotograafiline objektiiv: sellel on hea pildikvaliteet keskel ja seejärel suureneb aberratsioonide (koma, astigmatism, värvihäired) hulk, kui vaade nihkub teljest. Just see teeb sellest hea näite õpetamisel: saab näha, kuidas "õpiku" järgsed aberratsioonid ilmnevad juba lihtsa nihke korral.
Mida saate nüüd teha (osa B) – tuvastada kõrvalekaldeid.Mida saate nüüd teha (osa B) – tuvastada kõrvalekaldeid.
- Looge selgelt nähtavad punktimustrid, vähendades lähtepinnaga ala ja kiirte arvu.Looge selgelt nähtavad punktimustrid, vähendades lähtepinnaga ala ja kiirte arvu.
- Võrdle teljel asuva ja teljest väljapoole jääva konfiguratsiooni puhul esinevaid aberratsioone, et selgitada, kuidas need aberratsioonid pildivälja erinevates punktides suurenevad.Võrdle teljel asuva ja teljest väljapoole jääva konfiguratsiooni puhul esinevaid aberratsioone, et selgitada, kuidas need aberratsioonid pildivälja erinevates punktides suurenevad.
- Kirjeldage, mida näete: väljaku nihkumine (punkt liigub), koma (asümmeetria), astigmatism/väljaku kõverus (suunaline hajumine) ja lateraalne värv (lainepikkusest sõltuv nihkumine).Kirjeldage, mida näete: väljaku nihkumine (punkt liigub), koma (asümmeetria), astigmatism/väljaku kõverus (suunaline hajumine) ja lateraalne värv (lainepikkusest sõltuv nihkumine).
Põhiidee: kitsas valgusvihk muundab „pildikvaliteedi” geomeetriliseks iseloomulikuks tunnuseks – valguslaigu kuju on otsene näitaja selle kohta, kuidas erinevad valgusvihud ideaalsest pildipunktist mööda lähevad.Põhiidee: kitsas valgusvihk muundab „pildikvaliteedi” geomeetriliseks iseloomulikuks tunnuseks – valguslaigu kuju on otsene näitaja selle kohta, kuidas erinevad valgusvihud ideaalsest pildipunktist mööda lähevad.
Üldine reegel – millised parameetrid muutuvad esimesena, kui liigute teljest eemale?Üldine reegel – millised parameetrid muutuvad esimesena, kui liigute teljest eemale?
- Esimesena toimub asendi muutus (väljaku nihkumine): pildipunkt liigub detektori pinnal.Esimesena toimub asendi muutus (väljaku nihkumine): pildipunkt liigub detektori pinnal.
- Sümmeetria häirub järgmisena (koomas): tekib ühepoolne hägusus.Sümmeetria häirub järgmisena (koomas): tekib ühepoolne hägusus.
- Ortogonaalne fookus eraldab (astigmatismi/väljakuulutuse): fookuspunkt venib rohkem ühes suunas.Ortogonaalne fookus eraldab (astigmatismi/väljakuulutuse): fookuspunkt venib rohkem ühes suunas.
- Värvid lahkuvad (külgvärv): erinevad lainepikkused jõuavad erinevatesse külgmistes asenditesse.Värvid lahkuvad (külgvärv): erinevad lainepikkused jõuavad erinevatesse külgmistes asenditesse.
👉 Järgmised sammud: jätkake osaga osa C, kus tutvustame diafragmaava ja uurime, kuidas pupilli läbimõõdu piiramine mõjutab valguskiirte trajektoori, valguslaigu suurust ja üldist pildikvaliteeti.👉 Järgmised sammud: jätkake osaga osa C, kus tutvustame diafragmaava ja uurime, kuidas pupilli läbimõõdu piiramine mõjutab valguskiirte trajektoori, valguslaigu suurust ja üldist pildikvaliteeti.
Optiliste süsteemide ja kiirte jälgimise simulatsioonide ülevaate jaoks vaata dokumenti Optiliste süsteemide ja kiirte jälgimise ülevaade.Optiliste süsteemide ja kiirte jälgimise simulatsioonide ülevaate jaoks vaata dokumenti Optiliste süsteemide ja kiirte jälgimise ülevaade.